Päris algajatele mõeldud õpetusi?

[jeff01]

Ma ei tea kas ma kunagi reaalselt ka mingi võimendi tegemiseni jõuan aga kas on kusagil keegi kohalikus keeles puust ja punaseks ette teinud ?

Saan aru, et esmalt peaks valima võimendi mida ehitad....tõenäoliselt valiks selle leiduva trafo järgi sest kõik muu kokku maksab vähem kui trafo....

Siis peab otsima selle layouti mida siin netis kah kohata võib kuid siinkohal mu mõistus katkeb....kuidas sellest trükkplaat tehakse?

Kas seda keemiat üldse on võimalik tänapäeval hankida?
Kas võimendit on võimalik üldse elektroonikat tundmata ja puhtsalt skeemi järgi kokku panna või vajab see siiski häälestust näiteks mõne detaili parameetritega mängides vms?

Ärge kohe maha lööge palun.

[henri503]

Vs: Päris algajatele mõeldud õpetusi?

Mina tegin enda esimese võimu suht väheste teadmistega... See oli siis tda2050 Ja dioodsilda tegin vist 20korda ümmber kuni lõpuks pildi peale öeldi ,et nii on õige
Kivi võimul pead tegema õige skeemi järgi mis töötab ja hakkab esimesest korrast tööle.

[aqv]

Vs: Päris algajatele mõeldud õpetusi?

Näe kohe vööramaa keele sönad selgeks saanud. Misasi see "layout" peaks olema. Skeem äkki! Siinsamas askeldatakse võimendi ehitamisega, äkki aitab järje peale http://www.elfaelektroonika.ee/fooru...is-rohelistele Juttu on nii skeemist kui trükkplaadist. Kas siis tõesti samast võimendi alajaotusest ükski teema ei haaku?

[radiotehnika35]

Vs: Päris algajatele mõeldud õpetusi?

Näe kohe vööramaa keele sönad selgeks saanud. Misasi see "layout" peaks olema. Skeem äkki! Siinsamas askeldatakse võimendi ehitamisega, äkki aitab järje peale http://www.elfaelektroonika.ee/fooru...is-rohelistele Juttu on nii skeemist kui trükkplaadist. Kas siis tõesti samast võimendi alajaotusest ükski teema ei haaku?

Huvitav jah

Layout on nihke huvitav asi, et see ongi komponentide paigutus trükkplaadil.

Ja kemikaale millega plaati saab teha on tänapäeval täitsa võimalik osta, naatriumpersulfaati ja FeCl3 siin rahvas kasutab, mina teen näit. H2O2+HCl-ga - võimalusi on mitmeid, eriti ekstreemne ja kiire söövitaja on lämmastikhape aga sellele on paremaid rakendusi.
Kivivõimud on algajale head, need on lihtsad ja töökorras komponentidest õigesti kokku monteeritud võimendi hakkab enamasti kohe tööle (tsiteerides Radio ajakirja).
Mulle meeldisid kivivõimud pikka aega - kuigi kõik on ühes väikeses kestas koos siis ikkagi on neid võimalusi mille avastamisest jätkub päris pikaks ajaks ja alati ei ole kivivõim sgugi halb lahendus - vaata sa tänapäevast eestis müüdavate stereovõimendite, no mis ma neist räägin (neid müüdavaid ilmselt võib ühe käe sõrmedel üles lugeda), resiiverite lahendusi - 99% on kividega ja töötavad küll, enamasti on neis kasutatud lisaks muidki kompromisse mis on enamasti saast, korralikest juppiest saab ise teha isegi parema kui kommertslahendused kuid koonerdada ei ole mõtet - kui teed ikkagi enda jaoks siis parem kui saab hea. Ja ma ise ei salga seda, et kivivõimud mulle jätkuvlt meeldivad ja huvi pakuvad - mõnikord on hea kui veeretad näpu vahel mõnd lullat mille baasil ei ole veel teinud ja siis järgmisel hetkel joonistad juba plaadi "layout-i". Ses osas pakuvad need "kivid" jätkuvalt huvi.
Sealt edasi on transsvõimud, valik on lai - alates klassidest ja transistoride tüübi valikust (BJT või Mos(FET)) - kuni...
Piirid seab põhimõtteliselt vaid oma fantaasia ja tahtmine eksperimenteerida.
Need NMos ja lihtsad FET lõppudega võimudki on algajale jõukohane, mõttetu on kuulata kohati mõne heietusi teemadel justkui lihtne võim on halvem kui keeruline - ma ei kahtle, et võiks ehitada mitme kW võimsusega võimendi kuid selleks puudub enamasti vajadus, ainus mis piire seab on just pigem eelarveline põhjus ja tingitud sellest, et kui nagunii tekkida võiva ulmelise idee kasutuse vajadust silmas pidada siis pole ju mõtet enamasti ehitad seisma 5-6 kohalise eelarvega võimendit. Muidugi, kui on võimalusi siis mina isiklikult just tegeleks niisuguste mõtetega eksperimenteerimise eesmärgil.
Aga loe teemasid siin ja pole selles võimendis midagi keerulist /ulmelist !