Kuidas selle oomi seadusega siis on?

[traxx]

Tegin TDA7264-ga võimu,aga iga kord kui ma võime ehitan või nendega kuulan siis tekib ikka küsimus,et kuidas selle toitepingega on.
Senini olen aru saanud et voolu tugevust väljundi otstel tuleb ikka arvutada oomi seaduse järgi,mis kindlasti ka nii on,aga kui mina arvutan
I=U/R ehk antud juhul on arvudeks I=4,5(internally limited),U=+-13,7, R=4 oomi.
Kui mina nende arvude järgi arvutaks siis tuleb:13,7x2=27,4;siis 27,4/4=6,85.
Vastuseks saan 6,85A kuigi on 4,5 maksimum.
Kas seda ei arvutata nii,kui ei kuidas siis?Kas seda peab väljundi otstel oleva U;I ja R-i järgi arvutama?

[kreeklane]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

räägitakse,et riigikogus tuleb lähipäevil ohmi seaduse esimene lugemine.(kuigi mina sellele erilist lootust ei paneks)siis saad eesti oludele kohandatud variandi.

sa lihtsustad väga asja.on kaks eri asja-aktiiv ja reaktiivtakistus.kui skeemi välja töötada,siis peab ses küsimuses täpne olema.kui lihtsalt ehitad-siis tuleb mängu "tambovi konstant(koefitsient)"mille täpsus sõltub juba tegija kogemustest.
igatahes ei maksa andmelehe kõiki numbreid uskuda,eriti neid,mis on silmnähtavalt suuremas kirjas.

[A.R.]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

I=4,5(internally limited),U=+-13,7, R=4 oomi.
Kui mina nende arvude järgi arvutaks siis tuleb:13,7x2=27,4;siis 27,4/4=6,85.

Kuhu see R ühendatakse?
Kas mitte Väljundi ja Maa vahele?
Kui suur on võimalik Väljundi pinge Maa suhtes?
Kas mitte pluss VÕI miinus 13,7 V?
Kas kunagi saab see pinge Maa suhtes olla 2 X 13,7 V?
Mis juhul?
___________________________
Kui nii, siis võiks proovida uuesti arvutada.

[mikumaku]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

Sinu arvutuste metoodika järgi oleks see võimendikivi siis nagu lihtsalt lüliti mis lülitab otse toiteallika külge valjuhääldi
Lihtsam on mõelda asja nii et vool ei ole kunagi põhjus ehk asi iseeneses. Ta on alati pinge tagajärg. Seega väljend internally limited ei tähenda seda et kivi reguleerib voolu. Ta kontrollib voolu ja reguleerib oma väljundpinget, et selle poolt antud koormusel tekitatav vool seda piiri ei ületaks.
Muidugi on asi palju keerulisem sest reaalne helisignaal on rosolje igasugustest sagedustest ja kõlar koormusena induktiivne ja mahtuvuslik. Nii et kõik aktiiv-, reaktiiv-, induktiiv- jne takistused koos oma valemitega teevad teooria keeruliseks ja cos fii möllab täiega. Nii et lihtsam on mõõta reaalset olukorda kui seda arvutada.

[fre]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

Midagi saab ikka arvutada kah. Heaks mõtteaineks oleks lihtne näide, kuidas
foorumikasutaja Jyrka pakkus väikese arvutuskäigu ühe võimendi võimsuse kohta.
http://www.elfafoorum.eu/threads/45710-Radiotehnika-y-101-probleem?p=351375&viewfull=1#post351375

Tasub tähele panna et selles näites on võimendil kahepolaarne toide
ja arvutuskäigus on kasutatud just üht "poolt". Ühepolaarse toite
puhul tuleks siis arvutusse võtta pool toitepinget.

Ja mis 0,7 see arvutuses veel lisaks sellele on...
Toome siia võrdluseks meie 230V elektrivõrgu...
Selle pinge (graafikult vaadates) "nullist tipuni"
on lausa 325V, effektiivväärtus aga ainult 230V.
Pinge "tipust tipuni" on isegi 650V, analoogia -
arvutusnäites on võimendil kahepolaarne toide,
kokku 54V.

PS. On olemas Ohmi seadus. Kogu elektroonika A ja O ("algus ja ots")!
Georg Simon Ohm (16. märts 1789 – 6. juuli 1854) oli see kuulus
saksa teadlane, kelle nimest on tuletatud ka takistuse mõõtühik.
Kirjutatakse "Ohm", hääldatakse "oom".
Seega siis Ohmi seadus, elektrilist takistust mõõdame aga oomides.
Igaksjuhuks kordan ka selle üle, et kõik inimeste nimedest tuletatud
mõõtühikute lühendid (näiteks ka V, A, W, Hz) kirjutatakse suurtähega.

[traxx]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

Aga kui suured on mul +-13,7V juures kaod?kui paar volti maha võtta ja 0,7-ga korrutada siis saab ainult umbes 8V..
Aga tegelt kus ma saan teada ,et kui suurt pinget ma võin võimule takka anda?
Selle sama võimu taha läheks 2 4-ja oomist kõlarit ja tahaks võimust võimalikult palju kätte saada?

[fre]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

....
Aga tegelt kus ma saan teada ,et kui suurt pinget ma võin võimule takka anda?
.....

Üldjuhul võib uskuda seda, mida tootja andmelehed (datasheet) maksimaalselt lubavad.
Siiski on parem karta kui kahetseda... Sest kui juba mitu näitajat lubatule lähenevad,
võib hakata "koolirahaks" kiskuma (lubatud kaitsesüsteemid ei tarvitse enam toimida)...
Aga see on juba üleliigne kaupmeeste nuumamine... Täiendagu need, kellel TDA7264-ga
rohkem kogemusi.

http://www.datasheetcatalog.org/datasheet/SGSThomsonMicroelectronics/mXtwywx.pdf

[traxx]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

Olen mitmeid kordi datasheeti lugenud,kas saan õigesti aru et 4 oomi korral üle +-16 ei tohiks anda?
Mul ühepolaarne trafo,vahele topin selle skeemi(üleminek kahepolaarsele toitele 2)http://www.hot.ee/q/qwerty009/,ja saan +-15,56V kas kivi kannataks seda?

[kaurman]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

Olen mitmeid kordi datasheeti lugenud,kas saan õigesti aru et 4 oomi korral üle +-16 ei tohiks anda?
Mul ühepolaarne trafo,vahele topin selle skeemi(üleminek kahepolaarsele toitele 2)http://www.hot.ee/q/qwerty009/,ja saan +-15,56V kas kivi kannataks seda?

Kas trafo puhul polaarsusest (antud kontestis) rääkida on õige?

Kui mu küsimusepüstitus kohatu, siis vabandan ette...

[fre]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

Trafo töötab vahelduvpingel, selle polaarsus vaheldub meie elektrivõrgus 100 korda sekundis.
S.t. 50 korda on polaarsus ühtpidi ja 50 korda teistpidi. Seega ei saa me rääkida ei ühe- ega
ka kahepolaarsest trafost. Saaks vaid juttu teha, milline trafo sobib millisele toiteplokile oma
andmete poolest. Keskväljavõttega sekundaarmähis võib vahel küll hea olla...

Niipalju veel, et pingekordistid alaldites ei sobi üldjuhul võimsuse saamiseks,
väikeste tarbimisvoolude puhul aga on pingekordistid täitsa "omal kohal".

[traxx]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

Jah,vabandust...sõnastasin veidi valesti...
Kuid endiselt kas kivi kannataks +-15,56V?

[vasaraonu]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

Loe andmelehte. See kivi elab rahulikukt üle +/- 16 volti. (koormusel 4 oomi). Kuid selline muunduriga toiteblokk

vahele topin selle skeemi(üleminek kahepolaarsele toitele

ei kindlusta vajalikku voolutugevust, kui "nupu põhja keerad."

[traxx]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

Aga kas ongi nii et kui tahan võimust kätte saada 50W siis peab toiteblokk olema vähemalt 50W?

[marley]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

Aga kas ongi nii et kui tahan võimust kätte saada 50W siis peab toiteblokk olema vähemalt 50W?

ikka võimsam peab olema toiteplokk, sõltuvalt võimendi kasutegurist ja kanalite arvust. nt kahekanalise 50 W kivivõimu puhul
2 x 50 W + X, kus X on võimendi kasutegurist tulenevad kaod, mis on AB klassis tavaliselt suurusjärgus 30–40%. ehk siis vähemalt
2 x 50 W + 40 W = 140 W toiteplokk, kui räägime RMS võimsusest, mitte PMPO-väätustest

[Jyrka]

Vs: Kuidas selle oomi seadusega siis on?

Aga kas ongi nii et kui tahan võimust kätte saada 50W siis peab toiteblokk olema vähemalt 50W?

Kuna reaalselt saad selle toitepingega max 2X20W siinust 4 oomiga, kuulad aga muusikat max keskmise võimsusega mitte üle 5W siis oma säästuprojektil võib olla 50W toide, ainult dioodid soovitan 3A panna ja lüüdid 4700,0X25V ja keskpunkt massi.

Est UM010 2X50W 4 oomisel variandil näiteks umbes 400W toide.
Toodi üks Skaytec võim mis kirjade järgi 2X300W, sees umbes 100VA trafo, toitepinge järgi võiks olla 2X80W, tegelikku pole veel mõõtnud.