Lm4780

[Martin.V]

Tere.

Plaanis on mul ehitada Dual mono võimendi kahe lm4780 baasil. Kuna tegemist on gainclone tüüp võimendiga ,siis tekkis küsimus trafo kohta.
Tahan kasutada ühte "kivi" ühe kanali kohta mis on "bridged" skeemi peal 8 ohmi. https://www.national.com/ds/LM/LM4780.pdf
25V= 4Ω
30V= 6Ω
35V= 8Ω

Selle põhjal peaksin "pridged" tüüpi skeemi puhul kasutama 25V ,et saada 8 ohmi monos .
2*120w ehk 240w kokku ,siis kuskil ~300 VA trafo .

Foorumit lugedes olen aru saanud ,et peale alaldamist muutub pinge ruutjuur 2 korda suuremaks , siis trafo sekundaar poole peal peaks olema 18v .
Parandage kui olen valesti aru saanud foorumit lugedes. Tegemist on siiski mul esimese võimendi ehitusega .

Elfa tehnikapoes olen märganud trafosi millel on sekundaaris kaks mähist. Küsimus tekkis selles kas panna trafo sekundaarid jadas või rööbiti? Sisuliselt on 0 ikkagi ka rööbiti olemas selle skeemi põhjal virtuaalselt ja mähised peaksid olema ühesugused.
Kas jada puhul peaks olema siis trafo sekundaar mähised 2*18v ?

Milline valik sellise tüüpilise toiteskeemi puhul kõige õigem oleks?

[radiotehnika35]

Vs: Lm4780

Näe, niisugust soovitaks siit:
http://ee.farnell.com/multicomp/mcta160-18/transformer-160va-2-x-18v/dp/9530649
sul vaja neid 2tk - kummalegi kivile siis oma trafo. Võimsamaid neile pingetele nad hetkel vist ei paku ja see on VÄGA MÕISTLIK hind hetkel, mina soovitaks kiirustada.
Kui vaatad teisi analoogseid siis need maksavad 40-50€ ja rohkemgi.
Kui sul on võtta suurem korpus kuhu võimu ehitad siis võid trafod ka ise mähkida. Sel juhul oleks mõistlik EI tüüpi lehed, võimalikult suurele südamikule mähkida trafo ja väiksema väljatugevusega kui kommertslahenduste puhul - saad paremad näitajad mürade suhtes . Toroid on kompaktne ja üldiselt (kui on korralikult tehtud) väikese puisteväljaga aga tänapäeva kapitalismuse tingimustes on tihtilugu need paremad näitajad minetatud, teenimaks rohkem vaheltkasu...

Kui kasutad toroidi toiteks siis ära neid toitefilti plaate vaata - kiired ja ülikiired alaldusdioodid ei ole selles rakenduses just kõige paremad, võta tavaline 10 kuni 35A alaldi. Väiksem pingelang kiirel dioodil ei anna eeliseid niisugustes rakendustes.
Näit. on korralikud need:
http://ee.farnell.com/vishay/pb3510-...-pb/dp/1815637 suure varuga sild annab võimaluse kasutada suuri silumiskondekaid ja ma soovitaks kauge kaarega mööda minna igasugu stabilisaatoritest ja muust jamast.
Kui ei taha uskuda, uuri ja loe teemasid ja mõtle ise kaasa, saad piisavalt aimu miks need head ei ole .
Silumise kondekad toitefiltris - rusikareegel on, et 100uF iga W võimsuse kohta võimendi väljundis...vaidlen natuke vastu , ma ütleks 1000uF/W aga see kipub paganama kulukaks.
Ühesõnaga - mida rohkem mahtuvust seda parem, kui leiad võimaluse - osta väiksemaid kondekaid, koosta neist patarei ja võrdle mahtuvust samalaadsete näitajatega ühe suure kondekaga - kipub olema nii, et sama energiahulga suudab patarei anda isegi mitu korda kiiremini välja kui üks suur jurakas kondekas. Mida väiksem sisetakistus seda parem. See langeb kui neid rööbiti ühendad, samas kasvab ka mahtuvus - 10* 10000uF kondeka rööpühendamisel saad seega 100000uF mahtu. Jadamisi ühendust ei soovita kuna pinge madal, kasuta vastavalt pingele kondekaid, minimaalne oleks ehk 35V kui on hea firma kondekas, 50V on enam kui küll ja kõrgema pinge jaoks olevaid kondesi ei soovita sest mõte kaob ära ja hind hüppab lakke!
Siiski 35V puhul tingimata peab tegu olema hea firma tootega, United Chemicon, Nichicon, Rubycon, Cornell Dubilier, BC(Vishay) Components, Kendeil...
Üldiselt saad hea kondeka puhul aru tema maksumusest aga suvalisi Taiwani junne ei soovita keegi, neid on niipalju vaja kokku laduda ja siis vent ka peale puhuma, et see ei taha eriti korralikult teostuda ja pikas perspektiivis end ei õigusta kah .

Toite skeem:

http://powersupply88.com/wp-content/uploads/2011/06/Dual-Power-Supply-for-hi-end-amp-Circuit-.gif

[Martin.V]

Vs: Lm4780

Aitäh Konkreetse jutu eest. See skeem on just mida ma otsinud olen.

Hetke seis on selline ,et võimendi korpus on plaanis ise ehitada . Saatmis kulude pärast ei tasu väga ostmine ära. Trafo ja kondensaatoreid ma veel ostnud ei ole. Kuid selline toite plaat jõudis mul hiljuti hiinast koju ja kvaliteet on üllatavalt väga hea. (35v max tekitab ainult mõtlemisainet).

Selline taoline alaldi on mul ka koju jõudnud ja otsisin kõige võimsama kohe ehk kuskil 35A ja 1000v. Millele on kenasti radikas olemas. See on koht minu jaoks mis ei tohiks nõrk olla.

Kondensaatoritest leidsin kõige odavamad Nipponi omad, kuid eks nüüd oskan rohkem firmasid vaadata .http://www.ebay.com/itm/270906564330?ssPageName=STRK:MEWAX:IT&_trksid=p398 4.m1423.l2649#ht_1125wt_1110

Kallimate ja odavamate kondensaatorite vahe on testis thd-s erinenud ainult 0,003% ,kuid kindlasti erinevused helis on märgatavad.
Stabilisaatorite koha peal ehk üritan rohkem foorumit uurida. Ainukese asjana olen märganud "soft start" ahelat mis ehk peaks tööle panemisel häired ära likvideerima ,kuid kahtlen mõtekuses.Kahjuks suurema hulga kondensaatorite puhul see kogu takistus tõuseb igatepidi. Olen samas suunas mõelnud milles kirjutasid ,kuid koguhind läheks metsikult kõrgeks.Ainult see on kindel ,et rööbiti on neid kondensaatoreid vaja lisada.

Lisaks pean tõsiselt mõtlema sellele kuidas neid kahte kivi jahedana hoida. Sellises süsteemis on jahutus ventilaator juba kohustuslik. Selle tööle rakendamisel oleks temperatuuril toimiv lülitus skeem hea ja "mute" funktsioonile on paljud sellega rakenduse saanud. Lihtsalt see kivi läheb 200 kraadini ja on õeldud ,et jahutus radikas on 3 korda suurem kui stereo puhul.

Kuid kuidas on kallimate kondensaatoritel temperatuuri taluvusega? Omad kogemusted on näidanud ,et just kondensaatorid on olnud esimesed mis töö lõpetavad.

Võimendi ise on väga kompaktne
http://a3.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos-ak-ash4/411991_3151210551466_374140321_o.jpg

[radiotehnika35]

Vs: Lm4780

Alaldi jahutust ei vaja, sellele pole radikat mõtet selga kruvida. Vool mis seda läbib on marginaalne.
Võimendi oma jahutusega pole ka väga mõtet higistada. Vaata netis ringi aga üks lahendus mis töötab:
http://www.shine7.com/audio/pa100_2.htm niisuguseid radikaid saab mõni €/tk, ventikas maha ja on igati OK.
LM4780 ei ole midagi müstilist - lihtsalt kest on teine aga selles kestas on 2 LM3886, tegu siis stereoversiooniga, ei midagi muud.

Nüüd pilti vaadates - mida teevad plaadil need jumalteab mis Taiwani konded (1000uF/50V)? Kui plaan teha korralikult siis sinna asemele ka mõistlik vaadata midagi muud. Vaata Farnelli, 1000uF/50V BC-Component (Vishay) ei maksa Farnellis palju.
Näit.: http://ee.farnell.com/vishay-bc-comp...0uf/dp/1834156
või siin Nichiconid :

http://ee.farnell.com/nichicon/uhd1h102mhd/capacitor-1000uf-50v/dp/8822972

Ma usun, et need jäävad suurte toitekondekatega paraleelselt, sel juhul võib sinna plaadile veel suuremad panna või need üldse välja jätta.
Ja kui nüüd päris aus olla siis need "kuldkõrvade testid" on bullshit!
THD on üks väike näitaja võimendi juures, pole mingit vahet kas see on antud juhul 0,3% või 0,03% või hoopis 0,003%.
Omast kogemusest saan ütelda, et mul diskreetvõimude tüüpskeeme millede eelaste ning draiveriahel töötavad 0,000002% teoreetilise THD juures aga praktikas see ei anna midagi. Et praktikas seda saavutada võiks võime toota tööstuslikult, iga jupi valiks elektriliselt testides ja parimad sorteeriks välja, et siis luua üks võim millel on müstilised kuid samas mitte midagi andvad parameetrid.
LM klotside väljund määrab tema näitajad, vaatamata kvaasikomplementaarlõppvõimule on tegu õnnestunud tükkidega aga siiski ei ole see mingi über näitaja.
Ta on muidugi huvitav/omapärane, lihtne ehitada ja küllaltki võimas, et rahuldada igapäevakuulamise vajadus kodustes tingimustes, ta täidab kõik need ootused kuhjaga, selles ei pea kahtlemagi.
Aga võimendi juures on tähtsamaid parameetreid kui THD.
Näit. IMD jne.
Kondekad toitefiltris ei mõjuta neid näitajaid kuigi palju, vähemalt laiatarbemõõtetehnika tööpiirkonnas
Olen neid igasuguseid kokku pannud, LM3886, LM3876, LM4766 jne.
Toiteid testitud ka nagu kirjusid külakoeri. Alates paarituhandest uF filtris kuni Evox Rifa PEH200 100000uF kondedeni välja, vahepeal ka vene püttidega, näit. Estonia UM010 toitefiltri jumalteab kaua kasutatud ja üle 20 aasta vanade kondekatega ja võin täie tõsidusega ütelda, et kõrv millele sa selle võimendi ehitad, EI TEE mingit vahet, võimalik, et AP one teeks aga seda mul ei ole. Ostsilloskooobi pilt jääb samaks, muutusi selles ei ole. Vahest leiaks kui otsiks parasiitseid kõrgsagedushäireid kuid see ei ole teema antud juhul ja teemas on juttu audiosageduslikust võimendist...
seega, hiinlaste juttu THD kohta ei tasu sulatõena võtta, veelvähem toitekondekatest sõltuvat.
Ebay-st rääkides mina sealt kondekaid ei ole julgenud osta - võltsingut on väääääga-väääga palju:
http://www.instructables.com/files/d...IXT.MEDIUM.jpg
Muud jubinad, kivid ise on suure tõenäosusega originaalid, need maksavad peaaegu sama mis poes ja kuna nad nagunii suht odavad siis võltsimine ei tasugi ära.
Muidugi saab sealt tellides kivid kenasti pakituna, meil poest ostes on need kaupluses tavaliselt läbisegi ja kusagil suvalises kilekotikeses, koivad kõverad ja võimalik, et isegi osati küljest murdunud .

[Martin.V]

Vs: Lm4780

Need 1000uF/50V ja ühed väiksemad sai esimesena 1 daala eest tellitud väiksem kogus. Hind oli lihtsalt nii soodne ,et oli raske mõõda vaadata 1 daala eest 5 tükki. Eestis poodi minnes samade kondensaatorite eest küsitaks juba ühe eest päris head hinda . Järgnevad mis pildil väga ei paista on juba teisest hinna klassist. Need odavad tunduvad lives väga võõrkehadena seal . Testis näidati isegi realselt tulemuseks 0,1% ja eks see thd üks suhteline asi on..

Jahutuse koha peal on mõttes olnud midagi sellist nagu selles projektis kasutatud :http://electronics-diy.com/lm4780-gainclone-amplifier.php

Alaldi koha peal olen üldiselt märganud ,et korpuse külge on tavaliselt keeratud . Voolu seal väga ei ole tõesti , kuid mul lihtsalt üks sobilik radikas on olemas ja miks mitte siis see ära kasutada.

Ebay-st saab vägagi huvitavat asju ma vaatan . Sellise võldsingu peale pole ise veel tulnud . Peale 1-2 kuud ootamist oleks petumus päris suur sellist asja nähes .

Üritan korralikud komponendid lõpuks ära osta ja rohkem aega leides see ära tinutada. Arvatavasti ühe päeva töö ,et lihtsalt koos oleks töötavana. Tulevikus kindlasti lisan pilte lõpp tulemusest. Lisaks on plaanis ehitada kõlari kastid ja kui suudan kõik õigesti teha ,siis pildimaterjal peaks olema päris huvitav vaadata. Gainclone võimendi ja "2-way" T-line horn tüüpi kõlarid.

[radiotehnika35]

Vs: Lm4780

Jahutuse koha peal on mõttes olnud midagi sellist nagu selles projektis kasutatud :http://electronics-diy.com/lm4780-ga...-amplifier.php

http://www.modushop.biz/ecommerce/cat147_l2.php?n=1#6
(rääkides jahutusest) ja "korralikest" komponentidest - ka kest on komponent.

Üritan korralikud komponendid lõpuks ära osta ja rohkem aega leides see ära tinutada.

Kiirustada ei ole mõtet, parem teha üks kord ja korralikult.
Isiklik kogemus ütleb, et päevatöö läheb plaatide koostamiseks küll kui teed asja ikka nii, et endal ka silma ei riiva kui peale vaatad.
Samas tean, et rahvas teeb 3-4 korda rohkem (näit. STK hübriidvõimud) komponente sisaldava võimu paari tunniga valmis, lõpptulemus on aga see, et tuleb tavaliselt minna poodi uue kivi järele või pettutakse nii, et arvataksegi, et ise EI OLEGI võimalik töötavat võimendit koostada.
Viimane projekt mille kokku panin, diskreetvõim ca. 150W, ei sisaldanud kive,
70-80 takistit/kondekat/transsi+kaitsmepesad+ühendusklemmid+radika töötlemine (puurimine, keermetamine, sobitamine...) - aega läks terve laupäev ja mõni tund ka pühapäeva hommikust .
Aga takid/konded on korrektselt, ilusasti ridades, markeeringud ühes suunas jne.
Lisaks töövõimele on ka silmal hea

[Jyrka]

Vs: Lm4780

Gainclone võimendi ja "2-way" T-line horn tüüpi kõlarid.

Mis gainclone võimendi? See siiski kõigepealt sildvõimendi(säästuvõimendi) ja kõik mis sellega kaasneb.

[sage]

Vs: Lm4780

Tänapäeva 'gainclone' mõiste on nii laiaks läinud et kõiki väheste komponentidega kivivõimendeid kutsutakse gainclonedeks...

[radiotehnika35]

Vs: Lm4780

Jah, mis ta siis ikka tähendab?
http://en.wikipedia.org/wiki/Gainclone
kui nüüd asjale läheneda tehnilise täiuslikkuse poolelt siis see "kaasaegne gainclone" trumpab üle selle algse lähenemise:

väljavõte:

Small power supply filter capacitors
Can be made using point-to-point construction rather than a PCB

on need siis tõesti "impruuvitud" näitajad?
Võtame selle näite:
http://cdn.head-fi.org/d/d1/d1bfd99b...loon_opamp.jpg kas on see siis ka viisakas silmaga vaadata?
Võrrelduna näiteks siinsega?: http://s.eeweb.com/members/circuit_p...1326226503.jpg ma arvan, et seda "point2point" moodust soosivad need kes korraliku trükkplaadi tegemisega EI SAA HAKKAMA või on selleks lihtsalt liiga laisad.

Need kipuvad argumenteerima lühima sisendahela headest külgedest, samas on niisugused argumendid nii meil kui ka mujal maailmas läinud ikka ühte auku - väited esitatakse kuid reaalselt neid ei kontrollita, üldiselt kiitjapool oma arrogantsusest ei vaevu teise poole vastuargumenti kontrollima ja jääb enesele kindlaks, kumbagi argumenti reaalselt tõestamata või ümberlükkamata .
Siis räägitakse toiteahela hõbe või -blutarkiterasest kaablitest ja kuldfooliumiga kondekatest signaaliahelas...takistite laiatarbetehnikaga mõõdetamatutest (rääkimata kõrvast!) harmoonilistest müradest ja paljust muust...
*Siinjuures - gainclone pooldajatel on huvitav lähenemine: "kvaliteetsed komponendid", minimalistlik disain, kasutatakse aga täppistakisteid - õigeim niisuguse lähenemise puhul oleks süsiniktakisti, mitte need 1% või täpsemad metallkihid ega ka RM seeriate MIL-grade...

Mulle kohe siinjuures meenub see vana vaidlus teemal, et kas stabilisaator on hea (et pole ju mõtet suurtel elektrolüütkondekatel), sain mitu posti igasugu lolle ja tehniliselt täiesti vasturääkivaid mõtteid, et miks ta tegija arvates hea on.
Põhjendus oli, et tema takistus pidavat olema väiksem kui toitetrafo oma mähise takistus...mitmetele vihjetele sain ikka sama lolle vastuseid edasi, kuni ütlesin välja, et need asjad tuleks ju siiski kokku panna ja siis selgub...seepeale teema unustatigi .
Noh, muidugi, mõnes osas võib ju nõustuda - ikka maru jama kui raha on ära kulutatud aga loodetud ja usutud paremate näitajate asemel on lihtsalt üks huvitav lisaseade, ilma reaalse vajaduseta...

See asi on väga laialivalguv ja mina näiteks ei kasuta seda sõna "Gainclone" - mida see annab? Mu meelest vaid üks sõnakõlks mis ei oma mitte mingisugust tähendust võimendi heli juures!
Nimetagem neid asju näiteks: "Integraalvõimendi" või, ok, keeleliselt "vingemalt" kõlav ehk ka oleks "Avamängu võimendi" nagu seda National/Ti ise nimetab .

Niisugused argumendid nagu "säästupakett" jne on puhas jama, see pigem hirmutab huvilist.
Omaltpoolt, igasuguseid niisuguseid integraallahendusi proovinuna/testinuna ütlen küll välja, et asi ei ole üldsegi paha. Näiteks igasugu RRR U-101 löövad niisugused lihtsad võimendid pika-pika puuga. Olgu selleks helikvaliteet või võimsus. Olen neid vanu U-101 rapesid modinud, pannud sinna alla mõnel juhul mitu korda enam raha kui need võimendid ise maksavad, ehitanud diskreetseid op.võime neile, pettunud, kontrollinud tehtut ja veendunud, et viga ei ole üldse tehtus.
Lihtsalt, need raped on konstrueeritud tootja soove arvestades, mitte melomaanile mõeldes.
Ja nii ei olnud see mitte Nõukamaal vaid on veel jõudsamalt pressinud nüüdseks meile peale läänest.
Ma leian, et kõik need integraalvõimendid (National) on oma hinda väärt ja DIY tegija võib teha põlveotsas tagasihoidlike vahenditega asja mida kauplusest leiad aastapalga eest ja siiski jääb see laiatarbe kraamiks.

Et õiget ja meelepärast leida, tuleb paljusid variante proovida, kui ise ei ole teinud siis ei ole mõtet rääkida, et on halb. Ka on võimenditel tõesti erinev kõla kuid "tummine", "suitsune", jne on väga valed sõnad neid erinevusi iseloomustamaks.

Kuna keegi selle eest midagi ei maksa ja pigem kiputakse sõimama siis ei hakka siin lahkama enam nii sügavuti aga ma usun, et nii mõndagi oleks rääkida - proovinuna erinevaid konstruktsioone ja lahendusi, mitte ühe tüüpskeemi järele lotsinud vaid lõpptransistoreid ja sellega kogu asi piirdunudki.

[moi]

Vs: Lm4780

Mis gainclone võimendi? See siiski kõigepealt sildvõimendi(säästuvõimendi) ja kõik mis sellega kaasneb.

Just, juba vanad indiaandlased teadsid, kui tahad vähegi korralikumat heli võimust saad, ära kasuta sildskeemi.

[radiotehnika35]

Vs: Lm4780

Just, juba vanad indiaandlased teadsid, kui tahad vähegi korralikumat heli võimust saad, ära kasuta sildskeemi.

....

Et õiget ja meelepärast leida, tuleb paljusid variante proovida

LM4780 EI OLE ainult sildvõimendi, see on kasutatav ka stereona - ühes kestas on 2 identset, põhiolemuselt LM3886 võimendit. Mulle samuti ei meeldi see sildamise mõte aga helis ei ole reaalselt kõrvale arusaadavat vahet (võimalik, et mul on kehvemad kõrvad kui teil ), mulle ta pigem ei meeldi põhimõtte pärast - igaks asjaks on oma riistad!
Näiteks kui tarvis suuremat võimsust (nagu ma antudjuhul kahtlustan) siis on selleks teised vahendid - Nationali suunas LM4702 (tasuks proovida!), LME49810 või LME49830 [koos L-FETga soovitaks viimast tungivalt!], aga las see olla progress! Ma siinjuures kahtlustan jälle, et tegu inimesega kel huvi ja kes ei piirdu ühe konstruktsiooniga. Kui siiski soov saada kogu eluks? omale üks korralik DIY võim siis omaltpoolt julgeks soovitada OPTI-MOSi, üks väga väheseid mida DIY kujul võimalik teha ja mis ka ootused täidab (või neid ka ületavad) kuigi kujuneb algajale kulukaks.

Suurema võimsuse puhul võiks aga mõtelda näiteks sellele variandile:

http://www.elfafoorum.eu/threads/57633-Taas-julgustust-algajale-võimendiehitajale...

[Martin.V]

Vs: Lm4780

Sain jälle mõtlemisainet juurde takistite koha pealt. Pean valikuga laiemalt tutvuma.

"radiotehnika35"sa kahtlustad õigesti. Mul on lihtsalt natukene rohkem võimsust vaja saada kui stereos üks kivi suudab ja neid DIY projekte on mul palju mõtetes.

Kuna ma olen tõsisem meloman ,siis ei eksisteeri seda kindlat õiget minu jaoks. Sellist võimendit eelistan selle uuendamise lihtsuses ,sest seda saan alati ümber ehitada vastavalt vajadusele kui mul seda on millekski muuks näiteks vaja .

Huvitav oleks näha karakteristikud väljund võimsuse ja vastava sageduse suhtes.

[radiotehnika35]

Vs: Lm4780

Huvitav oleks näha karakteristikud väljund võimsuse ja vastava sageduse suhtes.

See on väga keeruline ja pikk osa, see eeldab aega ja seda infot saab tõenäoliselt vaid jupphaaval koguda. Kui nüüd päris tehnilistesse äärmustesse laskuda.

Ma usun, et tegelikult selle mõttega mõtlesid hoopis spektrogrammi?

Võimsuse/sageduse suhe on nii laialivalguv mõiste, et seda siin paari rea või ka paari postiga selgeks teha ei ole võimalik.
Kui inglise k. tehnikaosas on selge (koos kõigi terminite/mõistetega) siis Bob Cordell näiteks on sel teemal päris palju huvitavat juttu kirja pannud.

Siinjuures ma ütlen, et see võimsuse/sageduse karakteristik ei ole niisugune mis sind rõõmustada võiks aga püüad ju ehitada võimendi heli kuulamiseks mitte täiesti lineaarset asjandust mis töötab sagedusel ütleme 1Hz kuni 1MHz täiesti lineaarselt. Audio võimendi juures ei ole see üldse tähtis ja selle probleemiga maadlevad insenerid ja hoopis teistes lahendustes.

Kui tahad seda karakteristikut saada siis las ma arvan - varu neid kive kastitäis ja vaata, samuti vajad korralikku audiosageduslikku spektrianalüsaatorit... arvesta, et mingi töötava asja saad ebay-st ehk alates 500€+post+toll...

Karakteristikuid on National ise ka avaldanud, otsi netist ja leiad...siiski on alati see asi, et kõik kivid ei ole identsed .
Aga kui sul tehnika olemas siis - why not?

[marley]

Vs: Lm4780

kui nüüd veel teoritiseerida: tootja andmed on mõõdetud takistist koormusel. reaalsuses
lisandub juhe, kontaktid, kontaktid, filter ja valjukad ise. sildvõimu jamaks on suur hajuvõimsus ja kriitilisus
koormustakistuse/mahtuvuse/induktiivsuse suhtes, kõrbeb kergemini seetõttu. paralleelvariant on kindlasti parem
pikemas plaanis, stabiilsem, töökindlam, immuunsem ja külmem. ja tuletame meelde, et võimsuse kahekordistamisel
võidame vaid 3 dB reaalses helitugevuses. st kui soovid reaalselt suutlikku kivivõimu, siis peaksid
tegema praeguse komplektiga ühe kanali, kaks paralleeli mõlemas õlas. märksõnaks on see SPIKE,
mille rakendumisel kogu asi muutub BS-iks. + sildvõim elimineerib paarisharmoonilised moonutused, ent säilitab
need vastikud paaritud ja lisab omaltpoolt spetsiifilisi.

seega, kui vajalik suurem võimsus ja ka kvaliteet, hoia kividest ja sildvõimust eemale pigem.
on mingi imelik seos olemas, et head võimendit on võimalik ehitada kas suht lihtsa skeemiga
või siis väga keerulise skeemiga. kivivõimud kuuluvad välisele lihtsusele vaatamata just viimasesse
(vaata kivi sisu skeemi). mitme keerulise skeemi ühendamine on loogiliselt suht jama lahendus (võimalik, aga komplitseeritud).
seega tõepoolest, pigem diskreetselt ja lihtsamalt läheneda võimsuse- ja kvaliteedisoovile.

teine võimalus melomaansuse puhul on investeerida lõviosa tundlikkudesse ja headesse kõlaritesse
minimaalsete filtritega. siis saab hakkama patareitoitel võimendi ja vaid mõne võimsusvatiga, samas
arvestades, et sellised kõlatrid võivad ülemeetrised ja ülesajakilosed olla.

vihjeks veel: profitehnikas sildvõimendid eriti levinud pole, ei tea miks?

[radiotehnika35]

Vs: Lm4780

profitehnikas sildvõimendid eriti levinud pole, ei tea miks?

See võimalus on üldiselt "lisaboonusena" enamuses PA võimudest ka olemas aga reaalsest kasutusest räägitakse tõesti juba vähem.

Seda sildamise mõtet selle LM4780 puhul ei kujutanud päris nii, ette, et sellest tekib "teema tuum", käis pilte vaadates küll mõte peast läbi, et miks peab olema kummalegi kanalile oma kivi aga see on tänapäeval nooremas generatsioonis ju nii mõistetav - kõik mis kusagilt loetud (suur[em] võimsus) siis seda võetakse sulatõena ja kui sellest "3dB juurde, 2* suurem võimsus sisse" aru ei saa siis kogemused tulevad omal käel - ega jah, aus olles ei ole vahet kas 60W või 120W - see 3dB on "nii vähe" ja nagunii sellel võimsusel on moonutused suured ja püsivalt ei taha niisugust lärmi enam ka paadunud rullnokad taluda.
Mul 2*1300W/8oomil PA võim, enamuse ajast mis ma teda kasutan töötab ehk seal 1-3W RMS juures (20m2 tuba) . On mõningaid hetki kus rohkem soov väänata aga see on niiväike osa ja ega üle ehk 100W RMS teda ei kasutagi. Aga sellest saab siis aru kui midagi juba tehtud ja kogemusi. Sai kunagi ammu ka mõteldud, et suurem number võimsuses on parem, nüüd on see rohkem loomulik progress ja huvi, no nagu haigus...mitte selle saadud numbri 100% ärakasutamises

Aga kuna plaadid olemas siis pole suurt midagi inimesel enam teha - eks esimene vasikas ei peagi saama kohe ideaalne ja saab sellestki väga hea kogemuse ja põhja millelt edasi liikuda!