Võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

[rxs]

uurisin neti avarusi, et kuidas mõõta võimendi väljund võimsust. leidsin järgmise.
väljundisse vahele 4-8Ohm. takisti (vastavalt kasutatavale kõlarile) ja siis multimeetriga ära mõõta, tulemus omavahel ära korrutada ja jagada oomidega,
minu puhul siis kummagi väljundi vahele 8Ohmi takk, arvutist lasin roosat müra. võimendi keerasin põhja ja tulemuseks sain kesmiseks 27V, (27x27)/8=91,125W
andmete järgi peaks olema 85w rms. kindlasti on moonutused sealkandis välja talumatud kuid annab mingigi ette kujutatava nägemuse.

küsingi, et kas sai kõik õieti tehtud. või on veel mõni lihtne arvutamis võimalus, mis ei vaja nö. kalleid aparatuure.

[prelude]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

Pigem lased erineva sagedusega siinust ja siis ossiga mõõdad enne ja pärast võimendust näed mis ja kuna hakkab juhtuma.

[vasaraonu]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

siis multimeetriga ära mõõta

Kas see multimeeter on ikka kalibreeritud roosa müra spektriga signaali mõõtmiseks? Enamus tavamõõtureid mõõdavad õieti siinuspinget.

[Jeekim]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

Enamus tavamõõtureid=multimeetreid, mõõdavad mitte "õieti" (see tähendab "otse"), vaid "õigesti". Ainult kuni 400 hertsini. Et mõõta "värvilisi" mürasid või siinust 20 hertsist 20 kilohertsini on vaja head=kallist multimeetrit. Või head vana veneaegset testrit.

Teema autorile: võimenduse mõõtmiseks kasutatakse tavaliselt siinust 1 kHz. Kui olemasolev tester sellega jänni jääb (kasutusjuhendis on see kirjas), võib ka 400 Hz siinusega mõõta. Suurt vahet pole, sest tõenäoliselt on võim piisavalt lineaarne.

[rxs]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

usun et mõõtis ikka siinust, tegu täiesti tavalise hiina multimeetriga, roosat müra kasutasin kuna oli ka nii soovitatud. muusika taktis ju ei ole võimalik mõõta korralikumat, kuna bassi osades ju rohkem ja mujal vähem,

[A.S.]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

Kui võimendi põhja keerasid, siis ei pruugi see väljatulev signaal enam mitte siinus olla, moonutatud siinust aga "tavaline hiina multimeeter" kuigi täpselt ei mõõda.

[mikumaku]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

"Põhja keerates" muutub võimendi mürageneraatoriks kui sisendsignaal on piisav. See ei ole ju eesmärk. Seetõttu tuleb täieliku pildi saamiseks kasutada siinust võimsuse jaoks ja kandilist impulssi või saehammast kõige muu jaoks ja vahtida seda ossiga. Mõõtmine ja arvutamine on lihtne küll aga pead nägema mida mõõdad.

[tiidu93]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

Kellel oss puudub, saab ka arvutiga asja ära ajada. Helikaardi line in ette tuleb ainult pingejagur teha. Siis programmiga vaatad, millal siinus oma ilu kaotab

[radiotehnika35]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

Testriga mõõtmine on kahe otsaga asi.
Nagu üteldi siis vaja on ostsilloskoopi ja soovitav oleks ka THD mõõtja, saaks "standard" võimsused mõõta erinevate moonutuste juures.

Nüüd rääkides testriga mõõtmisest tegin mõni hetk tagasi katse.
Signaaligeneraator TRIO AG-201 madalsagedusgeneraatoriga. Mõõtsin kahe testriga tema väljundpinget erinevatel sagedustel 10Hz kuni mõni Hz alla 20kHz (niipalju kuni testri järgi veel jälgitava näidu sain).
Proovisin 10Hz, 100Hz, 1kHz, 10kHz ja 20kHz, pinge geneka väljundis 1,003V, väljundtakistus 600oomi. Väljundis siis lihtsalt multimeeter, täpsemalt proovisin 2 "testriga".
FLUKE 110 ja Mastech MY-64 (esimene maksis kunagi u. 2500eek, teine oli 400.- [hetkel Ye poes vist 20€]) - viimast peetakse ilmselt "odavaks hiina rämpsuks", siinkohal lükkaks selle väite jälle ümber.
Võimalik, et vale pingetulemi saab selle 830 vms..mudelinubriga u. 6€ maksva "kollase" testriga.

Ühesõnaga minul selles ülalpool märgitud sagedusalas mõõtes kõikus rohkem FLUKE näit (kõrgemal sagedusel langes usinasti, u. 100mV). Mastech näit. kõikus 40-50mV vahel erinevate sageduspiirkondade võrdlusel.

Reaalselt saab õige pildi ostsilloskoobi abil, see oleks kõrvale hea võrdlus aga ei viitsi hetkel.

Mis veel:
Võimendi väljundis olev takisti on ka üsna oluline. Soov. kui koormus oleks väikese induktiivsusega.
Ja roosa müra vms. ei ole õige - standardi järgi mõõdetakse siinusega, korraliku PA tehnika puhul aga ka ristküliksignaaliga


Need helikaardiga mõõtmised...see siinuse "ilu" kadumine sõltub kaardist endast - alla 100€ kaardiga pole üldiselt eriti adekvaatne.
SoundBlaster X-Fi ehk suht min. kui tahta korralikumat tulemust.

Parem korralik oss (silmal ka mõnus vaadata) ja elektroonik teeb valmis ka niisuguse asja:

http://www.cordellaudio.com/papers/build_a_thd_analyzer.shtml

[rxs]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

kahjuks olen ma ise nende väheste inimeste seas kes ei oma ostsilloskoopi ja THD mõõturit, lihtsalt oli soov teada saada oma võimendi umbkaudne väljund võimsus võimalikult lihtsate asjadega, 1Khz andis mul lugemiks 3v kui õieti mäletan, kuid see annab tulemuseks pmst ju 1w. (lähtudes eelpool olevale õpetusele) link proovisin ka nö. bassi testi mis siis lasi 2Hz-35Hz, volüüm 75protsendi peal andis kõrgeimaks lugemiks 50.1v (seda siis 18Hz)??? mis sealse arvutuse kohapealt teeb 312w ei number ilus kuid kindlasti mõõdan midagi valesti, seda enam, et tegu kodukino ressiga

[mikumaku]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

Mingis väga vanas venekeelses pioneeridele mõeldud raamatus oli õpetus kuidas mõõta võimendi võimsust kui mingeid riistu ei ole peale testri. Tuleb võtta toitetrafo millel on alla voldi väljundeid. (Võib kasutada ka ees autotrafot või panna kaks trafot järjestikku et erinevaid millivolte saada). Võib ka teha takistitest pingejaguri. Sealt siis lasta võimule 50 Hz sisendisse. 50 Hz urina tämbrist on üsna hästi aru saada kui piirama hakkab ja platoo tekib. Valjuka juurest siis mõõta nii vool kui pinge ja ongi olemas. Muidugi ligikaudselt.

[Jyrka]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

Tavakasutajale rahuldava tulemuse annab hariliku transvõimu puhul ka toitepinge teadmine, kahepolaarse toite puhul üks pinge, ühepolaarse toite puhul pool pinget.

Utoide - (5-7) X 0,7 = Uväljund, saadakse max võimalik väljundpinge, (5-7) kaod lõppastmes ja toites, supertoitega võib arv väiksem olla, lahja toitega suurem.
Edasi Oomi seadus Uv X Uv / Rk

Lihtne võimalus tundmatut võimendit ostes kontrollida deklareeritud võimsust, aitab lihtsast testrist.

[rxs]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

lihtsam on muidugi uurida ka kivi enda võimsust, mul tegu "IC uPC2581V" millel datasheeti järgi lubatakse 100w-130w dualis, mis siis teeks 50w-65w kanalile. või jälle vale arusaam.

[tehnofriik]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

Helikaardiga möötmistest - sisendi ADC peaks olema vähemalt 96 kHz sämplimisega, kui 10 kHz toimuvast aimu tahad saada. 48 kHz sämplimisega on juba 10 kHz puhul ekraanil suht arusaamatu polügoon. 1 kHz peal möötmiseks on 44,2 ja 48 kHz sämplimine OK.

Testsignaalist - müral on suurem crest factor (6 dB) kui siinusel (3 dB), st. saad väiksema tulemuse kui siinusega. Samas on just see pöhjuseks, miks AES standard filtreeritud roosat müra kasutab kölarite vöimsustaluvuse möötmiseks. Nelinurksignaal on kasulik vöimendi ribalaiuse hindamiseks - mida kenam nelinurk ossil paistab, seda parem; ümardatud nurgad räägivad körgsageduste piiramisest, viltune "lagi" madalsageduste piiramisest. Samuti hea klippimise käitumise hindamiseks ja klass D väljundi "puhtuse" hindamiseks (körgsageduslik "soga" ja [i]ringing[/] paistab hästi välja).

[A.R.]

Vs: võimendi võimsuse mõõtmine (lihtsustatud variandis)

Kunagi kuskil oli juttu sellest kuidas hakati mõõtma vahelduvvoolu.

Definitsioon oli umbes nii et kui samasugusel takistil eraldub sama võimsus siis on vool ja pinge samasugused.

Mõõtmiseks kasutati kahte lampi millest ühte toideti vahelduva ja teist alalisvooluga.
Lampide heledused aeti võrdseks ja öeldi et nüüd on võimsused võrdsed.

Heleduste võrdlemiseks pandi lambid kahele poole mattklaasi (või siidipaberit) samale kaugusele ja
varju ning valguse abil oli võimalik heledusi võrrelda.

Siin võiks ju ka nii teha. Siis poleks probleemiks kas müra on roosa või siinus ja
kas mõõteriist on hiina või vene. Võrdlus vool ja pinge on alalised.

Muuseas, mis on ROOSA MÜRA? Kas see on selline naiselik müra?
Vanasti oli kasutusel mõiste VALGE MÜRA. Milles on vahe?

Ja veel:
Miks mitte kasutada selleks spektraalseks määramiseks Fourier pööret? FFT on ju vabavara.