Radiotehnika U101 lõppvõimendi

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Huvitav, miks teises diffastmes asendati vaid üks transistor lineaarsemaga?
P-307-P308 karakteristikud:

http://www.155la3.ru/datafiles/p307.pdf

KT940 (andmed on, graafikuid netist ei leidnud, käsiraamatus on) on komplementaar paar KT9115A-ga, karakteristikud sarnased:

http://radiocom.meximas.com/image/data/pdf/KT9115A.pdf

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Svago, kas saaksid lisada ka viite, et millest küsimus tekkis? Selles minu eksemplaris on jäänud veel tehase transid VT9, mis reguleerib töövoolu lõppastmes, VT1 ja (vist, ei viitsi lahti võtta) VT3, mis on sisendastme vooluallikas ja VT5, mis töötab dioodina ja signaaliahelas ei ole. Rom ütles, et kuigi need KT315/KT361 pole eriti töökindlad, siis paanikaks ei pidavat põhjust olema ja nii nad seal oma tööd praegu teevad.

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Ma pidasin silmas VT7 ja VT10, kus U-101 olid mõlemad plastkorpuses P308M ja hilisemates U-7101 asendati VT10 KT940B-ga. VT7 jäeti millegipärast samaks?

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Selge, tehase komplektist käib jutt. Kas nõukogudeaegse seeriatoodangu detailides tasub üldse mingit loogikat otsida? Olen lugenud, et kui tuli käsk kasutada ära üleliigsed laojäägid, siis seda ka tehti.

[vasaraonu]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Kas nõukogudeaegse seeriatoodangu detailides tasub üldse mingit loogikat otsida? Olen lugenud, et kui tuli käsk kasutada ära üleliigsed laojäägid, siis seda ka tehti.

Kui vajalikke detaile ei eraldatud või ei suudetud hankida, siis pandi neid juppe, mida sai panna. Tolleaegne plaanimajandus oli hoopis midagi muud, kui praegune vabaturu majandus. Loogikat pole tõesti mõtet otsida.

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Varustus on iseasi. Kui sooviti vanu laovarusid kasutada, oleks mõlemad diffastmes olnud P308M. Osadel võimenditel oleks olnud võimaluse korral siiski KT940B-d. Aga millegipärast diffastmesse nii erinevad transistorid - segapuder?
Radiotehnika U7111 olid mõlemad KT940 ja kasutati lisaks KT940 -KT9115 paare. Ees oli ka ühel kristallil diffaste KR159NT1B. Eraldi transistoride puhul olen diffastme transistorid paigutanud võimalikult kõrvuti ja traadikeeruga kokku sidunud. Temperatuurierinevused on siis diffastmel väiksemad

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Kas võib olla nii, et lugejad ei saa lihtsalt aru vihjetest U101 inseneride taiplikkusest? Kui selle teise diffastme ja transside juurde jutt läks, siis ma olen saanud seal peale modimist paari valitud transsidel (VT7; VT10) emittertakistitel pingelangud vasakus ja paremas kanalis IR_R11={396; 422} ning IR_R17={418; 446}. IR_R11 / IR_R17 suhte erinevus ei tohiks olla heal juhul üle protsendi, aga siin on erinevus suur. Ma eriti küll ei usu (ei oska arvutada), aga kas siis U101 insenerid oskasid seda situatsiooni veidral kombel ära kasutada, selmet skeemi tasakaalustada?

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Teadjad rääkisid, et laos oli palju P308, mida ei õnnestunud tolerantsi piires paari panna.
Kuna mindi üle KT940-le, siis vahevariandina paaritati neid omavahel.
Esimesed Radiotehnika U-7111 kasutasid ka vanadest varudest KT961 ja KT626, hiljem tulid nende asemele algselt mõeldud KT850 ja KT851.

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Eraldi transistoride puhul olen diffastme transistorid paigutanud võimalikult kõrvuti ja traadikeeruga kokku sidunud. Temperatuurierinevused on siis diffastmel väiksemad

Konkreetselt siis U101 lõpuplaadil olevate diffastmete kohta küsimused.

Sisendaste: kas see temperatuurikeskkonna ühtlustamine on olulisem, kui emitterite vahel oleva poteka abil moonutuste miinimumi sättimine? Pingevõimendusaste: kas seal see on oluline?

Kuidas U101 lõpuplaadil realiseerida ülal viidatud lahendust? Sisendastme transside vahel on ca 3,5 cm. Kas võtta üks transsidest plaadilt juhtmetega välja ja teise külge või nikerdada mingi paksemast vasktraadist sild "sooja transpordiks"?

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Ma olen seda kasutanud aastaid omaehitatud võimendite puhul, kui just ühes korpuses diffpaari ei kasuta. Saab temperatuursõltuvusi võrdsustada.
U-101 on transistor VT2 peaaegu vastu radikaga ühendatud kronsteini. Lisaks on VT4 lähedal VT13. Võib arvata, et diffastme transistoride temperatuurid on seetõttu erinevad. Ube sõltub temperatuurist 2mV/°C. , mis peaks kajastuma ka väljundis. Lisaks sõltuvad ka muud transistori parameetrid temperatuurist – näiteks võimendus jne. Lihtsama variandina on ka ühe kronsteini eemaldamine.
U-101 puhul võiks VT2 panna VT4 vastu ja traadikeeruga kokku siduda. Kuidas juhtmed vedada, peab uurima trükkplaati – on võimalik lisaauke puurida, et lühem tee oleks.
C2 võiks välja visata (paigutada mujale) - siis saaks teha väikese vaheplaadi diffastmele ja lisada ka balansseerimise poteka.
Efekti parandamiseks olen vahel ka transistore kokkupuute kohast õhemaks lihvinud.

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Aitähh, Svago, kui aega tekib, eks siis katsetan ja kolin sisenddiffastme koos võimaliku reguleerimispotekaga eraldi plaadile.

Aga hakkasin mõtlema, et kui tagasisides on takistid olulised, nagu Starfish ütles, siis on nad seda ka sisendfiltris ja filtrite asja arutatakse praegu siin ka (http://www.elfafoorum.eu/threads/748...l=1#post530069).

U101 sisendis on kaks takistit R1=2.2k ja R2=30k skeemi järgi. Mõõtsin siis enda eksemplaril need üle. R1 erinevuse sain ca 60 oomi ja R2 erinevuse ca 100 oomi kanalite vahel. R2 jäi tehase oma praegu, sest asendust polnud kohe võtta ja suhteline erinevus oli väike ka, aga R1 jaoks otsisin miski videomaki romuplaadilt võrdsed kumbagi kanalisse.

Ja mõjus just kõrgemale poole ja ruumilisusele. Selle https://www.iamthejeff.com/post/15/n...-sr-3-receiver kõla pole paha, aga tehaseseades eksemplar jääb moditud U101 lõpule alla just selguse poolest. Naka ümardab, on veidi tuhmim ja lisab miskit madalat kuminat (no soliidsuse mõttes vist). U101 on selge ja täpne ja Aiwa XC300 järel on kõik pillid lugudes tegijad, kui plaadi enda kokkupanekul miskit väga nässu pole keeratud.

[Starfish]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Sisendfiltris kondekad tuleb samuti kontrollida ja vajadusel vahetada.

Kui väga tahta siis VT4 mahuks VT2 kõrvale, radade vahele vaja avad puurida, plaadi alla rippmontaaziga vajalikud takistid.

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Veel veidi ühtlustamist : R20 ja R21 (plaadil oli 23,2k..24,6k, skeemil 24k) ja väljundis olev C13 (plaadil oli 92nF ja 117nF, skeemil 100nF).

Pilt ja skeem (peaks olema enamvähem see, mis praegu töötab). Piltide säilivustähtaega ei julge nimetada.

[moi]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Üks väike asi mis veel tiba heli ja ka mõõtetulemusi võib mõjutada, jooda kõik juhtmed kust heli (või tagasiside) läbi käib otse plaadile, et poleks pistikuid ahelates vahel.

[Starfish]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Katsetada võiks palju toite juhtmetel pingelangust tekib.
Need võiks suurema ruut mm vastu vahetada ja samuti väljundi juhe kaitse plaadini ja sealt väljundi klemmideni.