Radiotehnika U101 lõppvõimendi

[M.L]

Sissejuhatuseks, et välimuse poolest üks täiesti talutava välimusega nõukogudeaja seeriavõime. Sisu poolest pakub võimalusi hobikorras katsetamiseks ja projektideks. Üsna sarnane skeem U101 lõpuga http://www.lf-pro.net/mbittner/Sym5_...ymasym5_3.html toimib kirjade järgi väga hästi. Tänu kaasfoorumlastele, kes kirjavahetuse kaudu nõu andsid.

Foorumi otsimootorisse sisestasin "u101 y101 U101 Y101 U-101 y-101 Y-101 Radiotehnika võim" ja teisel katsel "Radiotehnika võim võimend". Tulemuste seas olid enamasti pinisemise, heli järsu kadumise ja elektrolüütide vahetamise jutud, sildamise mõte ning paar huvitavat aruteluteemat võimsuse tõstmisest ja arvutamisest. Venekeelsetes foorumites on jutte selle võimendi lõpuplaadi modimisest ja kaasajastamisest. Leiab isegi lõpuosa transistoride asendamise arutelusid, mis pöörduvad tihti pigem remonditeemadeks. Justkui oleks piisavalt, aga harva leidus põhjendusi, et miks just nii asendatakse.

Sattus mulle ka üks selline. Kõrbemistunnuseid ei olnud, korra proovides võttis voolu sisse, ei kuumenenud, kõlaritega ei ühendanud, testriga mõõtes alalispinget väljundis polnud, toitefiltri lüüdid "tilkusid" nagu selgus hilisemal vaatlusel. Fonokorrektori võtsin välja, kõik lüüdid vahetasin töötavate vastu ja punased liistakkonded kilekondede või keraamika vastu. Indikaatori sain tööle, kui vahetasin surnud K157UD2 (väljundis oli toitepinge) LM358 vastu. Eelvõimendi oli ühe (surnud) K157UD2 kiviga (mingite juttude järgi peamiselt liigsest toitepingest, see oli 15V või rohkem mõõtmisel). Seejärel kontrollisin skeemil näidatud pingeid ja probleeme ei olnud. Siis CD-mängijast üle helivaljuse pote (vedasin juhtmed) signaal otse lõppvõimendi sisendisse ja vesijahutusega 4.7 oomi 5W takistit soojendama nii. Elas üle, radiaatorläks käesoojaks, skeemil ei kuumenenud oluliselt midagi. Kui kõlarid ühendasin, siis tegi täitsa häält. Helitugevuse poolest üsna kohane seade toa inimestest tühjendamiseks. Seega sobilik eksemplar amatöörile modimiseks ja veidi keerulisema olekuga võimendi hingeeluga tutvumiseks eesmärgiga saada lõpuplaadist kätte võimalikult hea heli jättes algsed toitepinged ja proovides asendada transistorid kaasaegsetega, mis selles skeemis oma sobivaimal režiimil töötaksid.

Jyrka soovitusel vahetasin esmalt sisendi difastme transid KT3107 testriga paari mõõdetud BC556 vastu ja heli läks paremaks eriti just suuremal väljundvõimsusel. Mida edasi? Vene foorumites leidub märksõna унч-50-8 järgi hulga teemasid sellest lõpuplaadist. Küsimusele, et miks just sellised transid sinna originaalis on pandud, oli kusagil vastus, et niisuguseid lihtsalt oli ja punkt ning polnud seal optimeerida midagi. Pingevõimendi ossa soovitatakse P308, KT961, KT949 ja KT626 asemele võimsuse ja tööpinge poolest sarnaseid MJE340/350, BD139 jne.

Võtsin abiks simulaatori ja sain seal kuidagi lõpuplaadi skeemi tööle, kuigi transistoride valik oli suhteliselt piiratud. Simulaator võib ka reaalsusest päris erinevaid tulemusi anda ja simulaatorite peenematest trikkidest ei tea ma midagi, aga alalispinged klappisid skeemil näidatutega ja ka vahelduvpinged üldiselt sobisid. Mõõtsin ka võimendi takistitel alalispingelangusid erinevused simulaatoriga polnud väga suured. Kokkuvõttes selgus simulaatoris, et pingevõimendi transsidel ja vooluvõimendi esimesel paaril VT13 ja VT14 hajub signaalita olekus ca 110mW ja töövool on ca 3,5mA juures. Siinusignaaliga kuni 0,7V sisendis muutub kollektorvool pingevõimendi transsidel vahemikus 2,8..4,3mA ning emitter- ja kollektorpinge erinevus küünib veidi üle 40V. Vooluvõimendi esimesel paaril VT13, VT14 on kollektorvoolu muutus signaaliga kuni 0,5mA. Seega võiksid sinnani sobida 2N5551, BC546 ja BC556??? Neil hajuvõimsus veidi üle 0,5 (0,6)W, vooluvõimendusteguri lineaarseim osa ka just 4..10 mA kollektorvoolu juures. Andmelehtedel toodud hajuvõimsuse järgi lubatav tööala (SOA) selles skeemis KE pinge ja kollektorvoolu järgi ka signaaliga jätab tublisti üle kahe korra varu.

Vahetasin peale kõhklemist VT7 ja VT10 paari mõõdetud 2N5551 vastu ühes kanalis ja ei "suitsenud". Kütsin takistit ja katsusin transse näpuga - ei ole probleemi. Mõõtsin R11 ja R17 peal alalispingelangu (350..440mV)- ka justkui sobis simulaatoris olevaga. Siis asendasin ka VT6 ja VT8. Kütsin jälle takistit ja katsusin transistore: soojad aga kaugeltki mitte kuumad. Kõlarid külge ja oleks justkui rohkem elu tulnud sisse võrreldes varasemaga. Siis vahetasin vooluvõimendi esimese paari VT13-VT14 BC546 ja BC556 vastu, katsetasin ja ikka jäi "suits sisse". Kokkuvõttes tundus, et puhtama heliga suurema võimsuse otsa tuli veidike juurde.

Elfafoorumi teemas (http://www.elfafoorum.eu/threads/579...l=1#post424485) öeldakse, et difsisendi töövoolude erinevus ei tohiks olla üle 0,5%. See vool sõltub peamiselt transistoride VT2, VT4 omadustest (need said paari valitud beeta järgi), takistitest R4, R7 (200 oomi) ning R5, R8 (3,9k). Mõõtmine mõlemas kanalis andis R4 ja R7 vahemikku 200-205 oomi ning R5 ja R8 3,80k-3,97k. R4 ja R7 asemele said 220 oomi takistid ning R5 ja R8 said võimalikult sarnased. Võimenduses veidi vist kaotasin emittertakistite suurendamise tõttu, aga "stereot" tuli kustkui veidi juurde. Ühel plaadil pudenesid R4 ja R7 eemaldamisel lihtsalt tükkideks - ju siis olid poolpidused.

Teise difastme VT7, VT10 emittertakistid said asendatud võrdsetega. Enne olid erinevused paaris kuni 100+-2 oomi. Üldiselt aga selgus, et ka R16 või R10 suhte muutmine või siis teise draiveripaari (KT961/KT626) töövoolu suurendamine 2x ei enam mingit olulist paranemist helis. THD (%) oli 0,03% 200..700Hz juures, siis hakkab kasvama ning jõuab üle 0,2% kusagil 8kHz juures. Lõpupaari töövoolu suurendamine kahandas kõige rohkem kümnendat harmoonilist ja madalamaid järjest vähem. Suuremal võimsusel (10W+) läks heli "plekiseks".

Tsakrad hakkasid avanema teise draiveripaari (VT15/VT16) asendamisel 2SD669/2SB649 beetade järgi võrdse paariga. Nüüd isegi tundub päris lootustandev tükk olevat. Sellest seisust on ka mõõtmiste kohta pildid.

Lõpupaare pole veel leidnud. Praegustest ehk annab mingi ülevaate emittertakistitel olev pingelang, mis plaadi ühest servast alustades vasakus kanalis on 30,2mV, 26,5mV, 25,4mV, 32,2mV ja paremas on 35mV, 30mV, 34mV ja 32mV.

Enne igasugu katsetamisi võtsin veel tõsiselt soovitust

Kuna R12 B-K vahel siis soovitav enne sisselülimist ära puhastada, aitab kui mõned korrad edasi-tagasi üle kruttida, juhul kui tolmutera satub söekihi ja liuguri vahele siis võivad lõpud looja minna.

ja vahetasin selle pote üldse plastkestas versiooni vastu. Selle 1k pote ostsin, kogu ülejäänud pudi on siiani tulnud romuplaatidelt.

[vuss]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

ML võim mängib päris ok, aga tinutustööd on ikka üksjagu et sinnamaani jõuda. Pmst, hakkad nagu vana maja renoveerima, harutad pehkinud laudu vähehaaval ja lõpuks hea, kui seinad ja katus jäävad. Uue võimu plaadi tegemine isegi vähem töömahukas. Ma hakkasin ka ühte elustama, aga kohe esimene asi peale rohkem või vähem katkiste komponentide vahetust, et väljundis kerge alaliskomponent. Kuna plaat ei võimalda diffri transse soojuslikku kontakti venitada, siis see ilmselt jääbki kõikuma. Hetkel ühes kanalis 9mV kandis ehk sellega võib rahule jääda, teises oli 140mV, mis läks 80mV peale pärast diffri transside asendamist bc557-tega. Kusagil ikka veel midagi mädavõitu. Ühesõnaga, mis ma öelda tahan, et vahetada tuleb vaat et takistiteni välja. Super õppematerjal. Nii võib tina panek selgekski saada.

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Neid lõpuplaate on vähemalt kolm varianti, mis erinevad lõputransside emittertakistite ja sisendastme vooluallika poolest. Milline Sul on?

Kuna plaat ei võimalda diffri transse soojuslikku kontakti venitada, siis see ilmselt jääbki kõikuma.

Milleks? Nende töövool on 0.7mA kandis ja hajuv võimsus paarkümmend mW.
Mis on pingelangud takistitel R4, R7 ja R5, R8 (sisenddiffi emittertakistid ja kollektortakistid)?

... rohkem või vähem katkiste komponentide vahetust ...

Seal võivad ka takistid poolpidused olla . Mul kukkus näiteks ühel pisikesel takistil peale väljajootmist üks jalg näiteks ära.


Kui sain raadiotehnika35 käest MJE15030/31 paarid lõppu, siis läksid lõputransistoride emittertakistitel pingelangud ilusasti võrdseks, mis tehase KT805/837 ajal olid vasakus 30,2mV, 26,5mV, 25,4mV, 32,2mV ja paremas 35mV, 30mV, 34mV ja 32mV..

[vuss]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

No plaat erineb mul küll pisut sellest läti lehel oleva y101 remondijuhendi plaadijoonisest. Lõppude baasitakisteid pole. Emittertakistitena on kaks 1,2oomist paralleelitud. Aga diffri koha pealt olen ma aru saanud, et soojuslik kontakt on ikka oluline. Omast kogemusest tean, et välundis alaliskomponendi "ujumine" lakkab. Ise nad vaevalt midagi soojenevad, ilmselt mõjutavad võimendi sees liikuvad õhuvoolud või otsene kiirgus. Üks transs on ju radikale lähemal. Võimendusteguri mõõtmisel ju ka kohe näit hakkab liikuma, kui sõrm vastu transsi panna. Mis oleks selle vastu, et üks järjekordne moonutuste allikas elimineerida? Ma sain tegelt juba mõlema kanali väljundid alla 10mV. Taaskord selgus tõsiasi, et mõtlemis- ja analüüsivõime on võimendite remondil teisejärguline. Haistmine ja luup ruulivad. Seekord siis avastasin kahe raja vahel lühise kusagil difri piirkonnas. Eks seda tina visati vene tehnikale kvartali lõpus ju labidaga. Kusjuures oli siin ka juttu, et y101-l on jõudevoolu pote baasi ja kollektori vahel, mistõttu liuguri kontakti katkemine võib olla lõppudele fataalne. Mina olen oma silmaga näinud ühte eksemplari, kus jõudevool oli tehases reguleeritud niimoodi, et liugur oli mõlemal kanalil lihtsalt kontaktpinnalt lahti painutatud. Üks kanal küttis tõesti liiga palju, aga sellele vaatamata oli võim aastaid vastu pidanud.
ML on oma võimul siin muudki teinud. Vaatasin, et lõpuplaatidel toitekonded on pandud enam-vähem nii suured kui plaat võimaldab. Signaalijuhe oli ka varjestatud. Voolupiirajat sa vist ei näppinud? Nende lõppudega võiks äkki maha võtta? Jälle üks moonutuste allikas vähem.
Aga jah, mul läksid ühte kanalisse kt819/818 ja pingelangud emittertakkidel samas stiilis tehasekonditsiooniga. Pole neid vingemaid draivereid ja lõppe romust niiväga võtta. No kui mitte muud, siis mõneks ajaks üks töökindel võim kellelegi olemas.

Paarkümmend aastat jahumist, nüüd esimene vähe asjalikum lähenemine võimule ja eetris vaikus? y101-ed peaksid ju nagu Breznevid olema, neid jätkub igavikuks. Kui ML mu LM gainclone tagasi toob, teen korraliku kuulamistesti LM GC vs ML mod y101 ja panen siia kirja, kumb tegelikult ruulib. Võitja presenteerime audioklubis.

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

. Emittertakistitena on kaks 1,2oomist paralleelitud.

Minu omal oli ka nii. Sinna oleks nüüd korralikke 0,25 oomiseid vaja või midagi peale joota - saaks parem ehk.

Kusjuures oli siin ka juttu, et y101-l on jõudevoolu pote baasi ja kollektori vahel, mistõttu liuguri kontakti katkemine võib olla lõppudele fataalne.

Sinna panin ühe vähestest uutest poest ostetud osadest: plastikuga kaetud eksemplari.

Voolupiirajat sa vist ei näppinud? Nende lõppudega võiks äkki maha võtta? Jälle üks moonutuste allikas vähem.

See on kõige täiega maha korjatud. U101 lõpuplaat on muidugi nii pudi täis topitud, et puudumine kohe ei hakka ehk silma.

Aga jah, mul läksid ühte kanalisse kt819/818 ja pingelangud emittertakkidel samas stiilis tehasekonditsiooniga. Pole neid vingemaid draivereid ja lõppe romust niiväga võtta

Kas proovisid neid paari ka ajada? Proovi need viimased draiverid korralikult paari ajada - see tegi mul asja oluliselt paremaks. Vooluvõimendi draiverid VT13, VT14 võivad vabalt olla BC547 ja BC557 klassist olla.

Kui ML mu LM gainclone tagasi toob, teen korraliku kuulamistesti LM GC vs ML mod y101 ja panen siia kirja, kumb tegelikult ruulib. Võitja presenteerime audioklubis.

Gainclone on täitsa elus, aga kas U101 talle konkurentsi suudab juba pakkuda, seda ei oska öelda. Sul seal pole sisendkondet näiteks, mis teeb bassiotsa paremaks. Minu U101-l oleks veel vaja korralikult THD mõõtmise järgi häälestamine teha, siis ehk võiks vanavara ja hobisektsioonis esineda.

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Minu U101-l oleks veel vaja korralikult THD mõõtmise järgi häälestamine teha, siis ehk võiks vanavara ja hobisektsioonis esineda.

K157UD2 asendamine LM358-ga pole vist moonutuste ja mürade seisukohalt parim valik.
Ma asendan need helitehnikas näiteks RC4580-ga

[vuss]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Kui nüüd hoolsasti esimest posti lugeda, siis ML võimendil oli juttu indikaatorplaadi kivi vahetusest. Eelvõim nagunii vahelt välja jäetud. Täna tõstsin korra juhtmed ümber ML võimu (see on hetkel minu käes) ja enda värskendatud y101 vahel. Mul küll eelvõim ka vahel, nii et ebakorrektne võrdlus. Vahe oli üüratu. ML tehtu on ikka väga hea.

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

[QUOTE=vuss;514343]Kui nüüd hoolsasti esimest posti lugeda, siis ML võimendil oli juttu indikaatorplaadi kivi vahetusest. Eelvõim nagunii vahelt välja jäetud.

Ma jah lugesin, et „Eelvõimendi oli ühe (surnud) K157UD2 kiviga“ ja ühendati otse lõppvõimendisse.
Arvasin, et hiljem tehti eelvõimendi ka korda. Paremad U-101 eelvõimendid on 1 mikroskeemiga ja olen siis kasutanud sobilikumat mikroskeemi RC4580.

http://www.ti.com/lit/ds/symlink/rc4580.pdf

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Arvasin, et hiljem tehti eelvõimendi ka korda. Paremad U-101 eelvõimendid on 1 mikroskeemiga ja olen siis kasutanud sobilikumat mikroskeemi RC4580.

Viimased paar aastat pole tämbriregulaatorite järgi puudust tundnud ja jätsin selle eelvõimuga nikerdamise üldse ära - vahelt välja ja kõik . Kuigi martinj mainis kusagil, et pole see LM358 nii katastroofiline midagi ja pidi isegi lineaarselt käima hakkama. Mul on üks orbita ekvalaiser - kui heli on vaja puusse keerata, siis sokutan selle sinna vahele .

vuss, siin foorumis Jyrka soovitas kunagi draiverite töövoolu tõsta. Kui VT13, VT14 jaoks võtad BC547 ja BC557, siis need peaks seal hakkama tööle oma ehk ideaalilähedases režiimis (Ic=4mA). Aga VT15 ja VT16 töövoolu saad tõsta, kui nende emittereid ühendava koormustakisti R31=100oomi asendad 56 või 47 oomisega nagu minu omas on tehtud.

Need kt819/818 on vist liittransid (darlingtonid). Kuidas need seal kõige paremini tööle saada, seda oskavad targemad öelda. Aga proovi näiteks signaal lasta otse oma eksemplari lõppu ja tee siis võrdlus - nii on ausam ja ehk Sul polegi nii kehva see lõpu osa enam ja mudahääl tekib eelvõimust ja kommutaatorist.

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

M.L: „Need kt819/818 on vist liittransid (darlingtonid).“

KT818 ja KT819 ei ole liittransistorid. Liittransistoride paar on näiteks KT829A ja KT853A.

http://radiostorage.net/?area=news/1664

http://www.trzrus.narod.ru/rec/recany.htm?2../powertrz.htm

Minu poolt mõõdetud suurema koguse (KT829A ja KT853A) transistoride tüüpiline vooluvõimendus on 3000. KT818 ja KT819 transistoride kasutamisel tasub mõõta ka küllastust suurematel vooludel (voolu valid vastavalt võimendi toitepingele ja kõlari takistusele). Kehvamatel on 4V juba 5..6A juures
Olen kasutanud neid liittransistore ka U-101, jättes ära 2X3 viimast transistori (VT15..VT20) . Kui kasutada 8 oomiseid kõlareid, valida suure võimendusega transistorid, võib veel ühe astme eest ära jätta U-101 lõppvõimendi toide on seejuures ca 32V. Eelvõimendi saab toite 26V ahelast, kus on omakorda 12 või 15V 78 ja 79 seeria stabilisaatorid.
RC4580 kasutamisel olen olenevalt mõõtemikrofoniga mõõdetud kõlaritest ringi arvutanud ja vahetanud R ja C-d tämbriplokis, toonkompensatsioonis. Osadel juhtudel kasutanud isegi 5 otsaga potentsiomeetrit helitugevuses, et leida sobiv toonkompensatsioon.

[moi]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Uurisin natuke eespool olevaid THD pilte ja huvitav asi hakkas silma, alla 150 Hz on 2. harmooniline kuni 10 dB suurem kui 3. harmooniline, üle 150 Hz aga vastupidi. Viitab nagu mingile madalsageduslikule disbalansile õlgade vahel. Kas lõppude vahetamise järel jäid suhted samaks?

Ainult helikaardi mõõtmisel on ka muidugi sarnane tunnus küljes, mis viitaks nagu ebaõnnestunud sidestuskondekale, mõni mitte just väga hea lüüt väljundis.

[vuss]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

kt818 on mul mõniteist tk ja kt819 ca 100 tk ringis. Kui ei oleks õlgades transse topelt, siis ehk leiaks paremini paarduvad isendid. Praegu said juba ühte õlga mitteniiväga identsed. Iseenesest oleks võinud jätta ka ühe transi õla kohta. Plastis kt818/819 olen pannud ka +-35V toitel üks õlga ja on kestma jäänud küll. Aga jah, kommutaatori koristasin esimese asjana, eelvõimuga oleks tark sama teha. Mul see kolme kiviga variant, kokku kaks mittepolaarset lüüti ja üks kile signaali teel lisaks vanakooli kividele..

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

vuss: kt818 on mul mõniteist tk ja kt819 ca 100 tk ringis. Kui ei oleks õlgades transse topelt, siis ehk leiaks paremini paarduvad isendid. Praegu said juba ühte õlga mitteniiväga identsed. Iseenesest oleks võinud jätta ka ühe transi õla kohta.

Topeltransistoridel polegi mõtet: KT805 on ju 5A ja 30W. KT818-819 plast 10A ja 60W

[moi]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Topeltransistoridel polegi mõtet: KT805 on ju 5A ja 30W. KT818-819 plast 10A ja 60W

Tihti kasutatakse topelt, et ühe vool ei läheks piirkonda, kus beeta hakkab kukkuma, mitte selle pärast, et vool või võimsus välja ei anna.

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Tihti kasutatakse topelt, et ühe vool ei läheks piirkonda, kus beeta hakkab kukkuma, mitte selle pärast, et vool või võimsus välja ei anna.

Kunagi sai enne U-101 KT818, 819 jootmist võrreldud ka transistoride karakteristikuid.
Radiotehnika U-101 võimendis on 3 vooluvõimenduse astet, puudust ei tohiks nagu olla ja eks nad ole siis arvestanud tootmises kõigi 3-e min-ga.
KT805 min võimendus 2A voolul- 15
KT819, KT818 sama 5A juures.
KT818-819 max võimendus käsiraamatu graafiku järgi 200. On olnud eksemplare, mille vooluvõimendus on üle 300
KT805 max 50.
Ühekaupa kasutati ju enamuses vene võimendites.
Olen põhiliselt kasutanud eksemplare, mille võimendus 5A juures on 60..100. Olen eelistanud metalli ja 2T markeeringuga transistore. Nende K-E küllastuspinge on jäänud 10A voolu juures vahemikku 0,3..0,6V, mida ei saa öelda laiatarbe transistoride kohta.