Sissejuhatuseks, et välimuse poolest üks täiesti talutava välimusega nõukogudeaja seeriavõime. Sisu poolest pakub võimalusi hobikorras katsetamiseks ja projektideks. Üsna sarnane skeem U101 lõpuga http://www.lf-pro.net/mbittner/Sym5_...ymasym5_3.html toimib kirjade järgi väga hästi. Tänu kaasfoorumlastele, kes kirjavahetuse kaudu nõu andsid.
Foorumi otsimootorisse sisestasin "u101 y101 U101 Y101 U-101 y-101 Y-101 Radiotehnika võim" ja teisel katsel "Radiotehnika võim võimend". Tulemuste seas olid enamasti pinisemise, heli järsu kadumise ja elektrolüütide vahetamise jutud, sildamise mõte ning paar huvitavat aruteluteemat võimsuse tõstmisest ja arvutamisest. Venekeelsetes foorumites on jutte selle võimendi lõpuplaadi modimisest ja kaasajastamisest. Leiab isegi lõpuosa transistoride asendamise arutelusid, mis pöörduvad tihti pigem remonditeemadeks. Justkui oleks piisavalt, aga harva leidus põhjendusi, et miks just nii asendatakse.
Sattus mulle ka üks selline. Kõrbemistunnuseid ei olnud, korra proovides võttis voolu sisse, ei kuumenenud, kõlaritega ei ühendanud, testriga mõõtes alalispinget väljundis polnud, toitefiltri lüüdid "tilkusid" nagu selgus hilisemal vaatlusel. Fonokorrektori võtsin välja, kõik lüüdid vahetasin töötavate vastu ja punased liistakkonded kilekondede või keraamika vastu. Indikaatori sain tööle, kui vahetasin surnud K157UD2 (väljundis oli toitepinge) LM358 vastu. Eelvõimendi oli ühe (surnud) K157UD2 kiviga (mingite juttude järgi peamiselt liigsest toitepingest, see oli 15V või rohkem mõõtmisel). Seejärel kontrollisin skeemil näidatud pingeid ja probleeme ei olnud. Siis CD-mängijast üle helivaljuse pote (vedasin juhtmed) signaal otse lõppvõimendi sisendisse ja vesijahutusega 4.7 oomi 5W takistit soojendama nii. Elas üle, radiaatorläks käesoojaks, skeemil ei kuumenenud oluliselt midagi. Kui kõlarid ühendasin, siis tegi täitsa häält. Helitugevuse poolest üsna kohane seade toa inimestest tühjendamiseks
. Seega sobilik eksemplar amatöörile modimiseks ja veidi keerulisema olekuga võimendi hingeeluga tutvumiseks eesmärgiga saada lõpuplaadist kätte võimalikult hea heli jättes algsed toitepinged ja proovides asendada transistorid kaasaegsetega, mis selles skeemis oma sobivaimal režiimil töötaksid.
Jyrka soovitusel vahetasin esmalt sisendi difastme transid KT3107 testriga paari mõõdetud BC556 vastu ja heli läks paremaks eriti just suuremal väljundvõimsusel. Mida edasi? Vene foorumites leidub märksõna унч-50-8 järgi hulga teemasid sellest lõpuplaadist. Küsimusele, et miks just sellised transid sinna originaalis on pandud, oli kusagil vastus, et niisuguseid lihtsalt oli ja punkt
ning polnud seal optimeerida midagi. Pingevõimendi ossa soovitatakse P308, KT961, KT949 ja KT626 asemele võimsuse ja tööpinge poolest sarnaseid MJE340/350, BD139 jne.
Võtsin abiks simulaatori ja sain seal kuidagi lõpuplaadi skeemi tööle, kuigi transistoride valik oli suhteliselt piiratud. Simulaator võib ka reaalsusest päris erinevaid tulemusi anda ja simulaatorite peenematest trikkidest ei tea ma midagi, aga alalispinged klappisid skeemil näidatutega ja ka vahelduvpinged üldiselt sobisid. Mõõtsin ka võimendi takistitel alalispingelangusid erinevused simulaatoriga polnud väga suured. Kokkuvõttes selgus simulaatoris, et pingevõimendi transsidel ja vooluvõimendi esimesel paaril VT13 ja VT14 hajub signaalita olekus ca 110mW ja töövool on ca 3,5mA juures. Siinusignaaliga kuni 0,7V sisendis muutub kollektorvool pingevõimendi transsidel vahemikus 2,8..4,3mA ning emitter- ja kollektorpinge erinevus küünib veidi üle 40V. Vooluvõimendi esimesel paaril VT13, VT14 on kollektorvoolu muutus signaaliga kuni 0,5mA. Seega võiksid sinnani sobida 2N5551, BC546 ja BC556??? Neil hajuvõimsus veidi üle 0,5 (0,6)W, vooluvõimendusteguri lineaarseim osa ka just 4..10 mA kollektorvoolu juures. Andmelehtedel toodud hajuvõimsuse järgi lubatav tööala (SOA) selles skeemis KE pinge ja kollektorvoolu järgi ka signaaliga jätab tublisti üle kahe korra varu.
Vahetasin peale kõhklemist VT7 ja VT10 paari mõõdetud 2N5551 vastu ühes kanalis ja ei "suitsenud". Kütsin takistit ja katsusin transse näpuga - ei ole probleemi. Mõõtsin R11 ja R17 peal alalispingelangu (350..440mV)- ka justkui sobis simulaatoris olevaga. Siis asendasin ka VT6 ja VT8. Kütsin jälle takistit ja katsusin transistore: soojad aga kaugeltki mitte kuumad. Kõlarid külge ja oleks justkui rohkem elu tulnud sisse võrreldes varasemaga. Siis vahetasin vooluvõimendi esimese paari VT13-VT14 BC546 ja BC556 vastu, katsetasin ja ikka jäi "suits sisse". Kokkuvõttes tundus, et puhtama heliga suurema võimsuse otsa tuli veidike juurde.
Elfafoorumi teemas (http://www.elfafoorum.eu/threads/579...l=1#post424485) öeldakse, et difsisendi töövoolude erinevus ei tohiks olla üle 0,5%. See vool sõltub peamiselt transistoride VT2, VT4 omadustest (need said paari valitud beeta järgi), takistitest R4, R7 (200 oomi) ning R5, R8 (3,9k). Mõõtmine mõlemas kanalis andis R4 ja R7 vahemikku 200-205 oomi ning R5 ja R8 3,80k-3,97k. R4 ja R7 asemele said 220 oomi takistid ning R5 ja R8 said võimalikult sarnased. Võimenduses veidi vist kaotasin emittertakistite suurendamise tõttu, aga "stereot" tuli kustkui veidi juurde. Ühel plaadil pudenesid R4 ja R7 eemaldamisel lihtsalt tükkideks - ju siis olid poolpidused.
Teise difastme VT7, VT10 emittertakistid said asendatud võrdsetega. Enne olid erinevused paaris kuni 100+-2 oomi. Üldiselt aga selgus, et ka R16 või R10 suhte muutmine või siis teise draiveripaari (KT961/KT626) töövoolu suurendamine 2x ei enam mingit olulist paranemist helis. THD (%) oli 0,03% 200..700Hz juures, siis hakkab kasvama ning jõuab üle 0,2% kusagil 8kHz juures. Lõpupaari töövoolu suurendamine kahandas kõige rohkem kümnendat harmoonilist ja madalamaid järjest vähem. Suuremal võimsusel (10W+) läks heli "plekiseks".
Tsakrad hakkasid avanema teise draiveripaari (VT15/VT16) asendamisel 2SD669/2SB649 beetade järgi võrdse paariga. Nüüd isegi tundub päris lootustandev tükk olevat. Sellest seisust on ka mõõtmiste kohta pildid.
Lõpupaare pole veel leidnud. Praegustest ehk annab mingi ülevaate emittertakistitel olev pingelang, mis plaadi ühest servast alustades vasakus kanalis on 30,2mV, 26,5mV, 25,4mV, 32,2mV ja paremas on 35mV, 30mV, 34mV ja 32mV.
Enne igasugu katsetamisi võtsin veel tõsiselt soovitust
ja vahetasin selle pote üldse plastkestas versiooni vastu. Selle 1k pote ostsin, kogu ülejäänud pudi on siiani tulnud romuplaatidelt.
Foorumi otsimootorisse sisestasin "u101 y101 U101 Y101 U-101 y-101 Y-101 Radiotehnika võim" ja teisel katsel "Radiotehnika võim võimend". Tulemuste seas olid enamasti pinisemise, heli järsu kadumise ja elektrolüütide vahetamise jutud, sildamise mõte ning paar huvitavat aruteluteemat võimsuse tõstmisest ja arvutamisest. Venekeelsetes foorumites on jutte selle võimendi lõpuplaadi modimisest ja kaasajastamisest. Leiab isegi lõpuosa transistoride asendamise arutelusid, mis pöörduvad tihti pigem remonditeemadeks. Justkui oleks piisavalt, aga harva leidus põhjendusi, et miks just nii asendatakse.
Sattus mulle ka üks selline. Kõrbemistunnuseid ei olnud, korra proovides võttis voolu sisse, ei kuumenenud, kõlaritega ei ühendanud, testriga mõõtes alalispinget väljundis polnud, toitefiltri lüüdid "tilkusid" nagu selgus hilisemal vaatlusel. Fonokorrektori võtsin välja, kõik lüüdid vahetasin töötavate vastu ja punased liistakkonded kilekondede või keraamika vastu. Indikaatori sain tööle, kui vahetasin surnud K157UD2 (väljundis oli toitepinge) LM358 vastu. Eelvõimendi oli ühe (surnud) K157UD2 kiviga (mingite juttude järgi peamiselt liigsest toitepingest, see oli 15V või rohkem mõõtmisel). Seejärel kontrollisin skeemil näidatud pingeid ja probleeme ei olnud. Siis CD-mängijast üle helivaljuse pote (vedasin juhtmed) signaal otse lõppvõimendi sisendisse ja vesijahutusega 4.7 oomi 5W takistit soojendama nii. Elas üle, radiaatorläks käesoojaks, skeemil ei kuumenenud oluliselt midagi. Kui kõlarid ühendasin, siis tegi täitsa häält. Helitugevuse poolest üsna kohane seade toa inimestest tühjendamiseks

Jyrka soovitusel vahetasin esmalt sisendi difastme transid KT3107 testriga paari mõõdetud BC556 vastu ja heli läks paremaks eriti just suuremal väljundvõimsusel. Mida edasi? Vene foorumites leidub märksõna унч-50-8 järgi hulga teemasid sellest lõpuplaadist. Küsimusele, et miks just sellised transid sinna originaalis on pandud, oli kusagil vastus, et niisuguseid lihtsalt oli ja punkt

Võtsin abiks simulaatori ja sain seal kuidagi lõpuplaadi skeemi tööle, kuigi transistoride valik oli suhteliselt piiratud. Simulaator võib ka reaalsusest päris erinevaid tulemusi anda ja simulaatorite peenematest trikkidest ei tea ma midagi, aga alalispinged klappisid skeemil näidatutega ja ka vahelduvpinged üldiselt sobisid. Mõõtsin ka võimendi takistitel alalispingelangusid erinevused simulaatoriga polnud väga suured. Kokkuvõttes selgus simulaatoris, et pingevõimendi transsidel ja vooluvõimendi esimesel paaril VT13 ja VT14 hajub signaalita olekus ca 110mW ja töövool on ca 3,5mA juures. Siinusignaaliga kuni 0,7V sisendis muutub kollektorvool pingevõimendi transsidel vahemikus 2,8..4,3mA ning emitter- ja kollektorpinge erinevus küünib veidi üle 40V. Vooluvõimendi esimesel paaril VT13, VT14 on kollektorvoolu muutus signaaliga kuni 0,5mA. Seega võiksid sinnani sobida 2N5551, BC546 ja BC556??? Neil hajuvõimsus veidi üle 0,5 (0,6)W, vooluvõimendusteguri lineaarseim osa ka just 4..10 mA kollektorvoolu juures. Andmelehtedel toodud hajuvõimsuse järgi lubatav tööala (SOA) selles skeemis KE pinge ja kollektorvoolu järgi ka signaaliga jätab tublisti üle kahe korra varu.
Vahetasin peale kõhklemist VT7 ja VT10 paari mõõdetud 2N5551 vastu ühes kanalis ja ei "suitsenud". Kütsin takistit ja katsusin transse näpuga - ei ole probleemi. Mõõtsin R11 ja R17 peal alalispingelangu (350..440mV)- ka justkui sobis simulaatoris olevaga. Siis asendasin ka VT6 ja VT8. Kütsin jälle takistit ja katsusin transistore: soojad aga kaugeltki mitte kuumad. Kõlarid külge ja oleks justkui rohkem elu tulnud sisse võrreldes varasemaga. Siis vahetasin vooluvõimendi esimese paari VT13-VT14 BC546 ja BC556 vastu, katsetasin ja ikka jäi "suits sisse". Kokkuvõttes tundus, et puhtama heliga suurema võimsuse otsa tuli veidike juurde.
Elfafoorumi teemas (http://www.elfafoorum.eu/threads/579...l=1#post424485) öeldakse, et difsisendi töövoolude erinevus ei tohiks olla üle 0,5%. See vool sõltub peamiselt transistoride VT2, VT4 omadustest (need said paari valitud beeta järgi), takistitest R4, R7 (200 oomi) ning R5, R8 (3,9k). Mõõtmine mõlemas kanalis andis R4 ja R7 vahemikku 200-205 oomi ning R5 ja R8 3,80k-3,97k. R4 ja R7 asemele said 220 oomi takistid ning R5 ja R8 said võimalikult sarnased. Võimenduses veidi vist kaotasin emittertakistite suurendamise tõttu, aga "stereot" tuli kustkui veidi juurde. Ühel plaadil pudenesid R4 ja R7 eemaldamisel lihtsalt tükkideks - ju siis olid poolpidused.
Teise difastme VT7, VT10 emittertakistid said asendatud võrdsetega. Enne olid erinevused paaris kuni 100+-2 oomi. Üldiselt aga selgus, et ka R16 või R10 suhte muutmine või siis teise draiveripaari (KT961/KT626) töövoolu suurendamine 2x ei enam mingit olulist paranemist helis. THD (%) oli 0,03% 200..700Hz juures, siis hakkab kasvama ning jõuab üle 0,2% kusagil 8kHz juures. Lõpupaari töövoolu suurendamine kahandas kõige rohkem kümnendat harmoonilist ja madalamaid järjest vähem. Suuremal võimsusel (10W+) läks heli "plekiseks".
Tsakrad hakkasid avanema teise draiveripaari (VT15/VT16) asendamisel 2SD669/2SB649 beetade järgi võrdse paariga. Nüüd isegi tundub päris lootustandev tükk olevat. Sellest seisust on ka mõõtmiste kohta pildid.
Lõpupaare pole veel leidnud. Praegustest ehk annab mingi ülevaate emittertakistitel olev pingelang, mis plaadi ühest servast alustades vasakus kanalis on 30,2mV, 26,5mV, 25,4mV, 32,2mV ja paremas on 35mV, 30mV, 34mV ja 32mV.
Enne igasugu katsetamisi võtsin veel tõsiselt soovitust
Esmalt postitatud Jyrka poolt
Vaata postitust
Comment