Radiotehnika U101 lõppvõimendi

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Igaks juhuks veel märkus, kui keegi tahab proovida U101 vooluvõimendi esimese draiveripaari vahetust ja ürgsete . KT961 ja KT626 asemel midagi kiiremat proovida. Nendel küünib seal kollektor-emitterpinge Uce originaaltoitega 45V juurde. Seega alla BC546 ja BC556 seal hakkama ei saa.

Originaalid on skeemis KT961A ja KT626V. Nende pingeparameetrid on paremad kui asenduseks pakututel.

http://www.transistor.by/i/pdf/kt961.pdf

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Originaalid on skeemis KT961A ja KT626V. Nende pingeparameetrid on paremad kui asenduseks pakututel.
http://www.transistor.by/i/pdf/kt961.pdf

Andmeleht annab neile vooluvõimenduse 150mA töövoolu (Ie) juures. Võimendusteguri sõltuvuse graafikut kollektorvoolust sõltuvalt andmeleht julge esitada. U101 skeemis on VT13 ja VT14 töövool 4..5mA lähedal. Siirete mahtuvused on KT-l arvatavasti ka kordades suuremad, kui BC-l. Piirsageduse poolest on KT-d kehvemad. Müra kohta andmeleht infot ei anna. Kui BC seeria ei sobi, siis 2N5551/2N5401 teeb KT-le pingeparameetrite poolest sisse. Originaaltoitega ei ole VT13, VT14 juures 100V pingetaluvus mingi eelis, kui koos signaaliga küünib Uke ainult 45V juurde.

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Vanasti, kui veel arvuteid ja simulaatoreid ei olnud, arvutati Uk-e varuga järgmiselt: U-101 toitepinge lõpposas 2 x 26V
Uke=2 x 26 x 1,5 =78V. Valiti transistor , mille Uke on suurem. Antud juhul 80V ja kõik lõpuosas vastasid sellele tingimusele.
Mul oli kooliajal elektroonikas võimendiprojekt. Lisaks alalisvoolule tuli arvutada kõigi h-parameetritega, transistoride aseskeemidena madalatel, keskmistel ja kõrgetel sagedustel. Riias olen olnud nii vanas tehases jõe ääras kui uuesmas kaugemal. Sealsed konstruktorid olid raadiotehnilise kõrgharidusega ja tegid endast kõik sõltuva, aga kui komponente pole või ei lubata kasutada, siis selline see lahendus tuli. Uuemas U-7111 on juba paremad komponendid.
Kindlasti tasub tuunimise korral asendada tollane komponentide valik kaasaegsematega, ka eelpool loetletutega. Aga mitte sellepärast, et originaalide Uke oleks liiga väike vaid muud parameetrid paremad.

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

natuke teemaväline: See 1,5 on tõesti klassikaline konstant, mida olen ka ikka arvestanud. Arvutitega on nii, et ega neist tänapäeval enam lahti ei saa , aga hea on see, et saab valida, kas teha mõnda autoärandamise mängu, veeta aega lõustalehel või siis simuleerida võimendit, millest on simulatisoonimängu abil ka täiesti töötav ja piinamist kannatav realisatsioon tekkinud.

Aga teemasse tagasi ja küsin asjatundjatelt.

Riias olen olnud nii vanas tehases jõe ääras kui uuesmas kaugemal. Sealsed konstruktorid olid raadiotehnilise kõrgharidusega ja tegid endast kõik sõltuva, aga kui komponente pole või ei lubata kasutada, siis selline see lahendus tuli.

U101 lõppvõimendi УНЧ-50-8 skeemis (http://radiostorage.net/?area=news/3192) on pingevõimendi osas transid VT7 ja VT10 differentsvõimendi moodi ühendatud - nii nagu sisendki. Raamatud ja ka siinne foorum räägivad, et difvõimendi transside kollektorvoolude erinevus peaks olema alla 0,5%. Kui ma oma realisatsioonis mõõtsin, siis pingelangud ühes kanalis VT7 ja VT10 emittertakistitel on IR_R11=405mV ja IR_R17=428mV ja teises kanalis IR_R11=393mV ja IR_R17=423mV. Transid on võimalikult sarnased valitud ja takistid ka sarnased pandud. Simulaatorimängus saan ka midagi sarnast. Kas ja kuidas peaks seal nende transside töövoolude võrdsustamisega tegelema? Kuivõrd see erinevus võib moonutusi lisada?

[moi]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Staatilise tööpunkti numbrid ei ütle just väga palju selle kohta kuidas reaalsed transid võimendina tegutsevad. Mul lihtsam ettepanek: kõigi difastete võrdsuse tagamiseks pane VT2 VT4 emiterisse potekas R4 ja R7 asemele mille liugur läheb VT3le. Sellega saad paarisharmooniliste miinimumi reguleerimisega õlgade võimendused võrdseks kui eri õlgade võimendused väga palju ei erinenud. Pole väga korrektne ja ei pruugi alati ja igal sagedusel töötada aga on kõige lihtsam.
C3 vahetasid millegi korraliku vastu?

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Ma ka teemaväliselt küsin toiteosa kohta. Kevadel ehitasin aktiivkõlari võimendit LM1875-ga. Toide oli 2X27V ja 8 oomi peal ca 20W võimendi. Trafo 0,9mm traadiga. Paigaldasin siis lääne dioodsilla 10A; 400V, hea kompaktne sai. Lüüdid olid 4700 kummaski õlas. Pärast 5..6 lülitust lõi võrgukaitsme läbi. Uurisin asja – sillas 1 diood läbi - ilmselt lüüdi laadimisest. Ehkki mul on neid sildu rohkem, ei riskinud LM pärast enam. Paigaldasin suurte raskustega (gabariidi pärast) abiplaadiga KD202 , mille vool on 5A. Töötavad siiamaani. Ma ei ole kunagi vahetanud näiteks 10A –seid KD213 dioode Estonia, Radiotehnika võimendites, kus neid kasutatakse. Kanaleid on ju topelt, lüüdid suuremad (Estonial 15000) ja võimsused suuremad kui minu võimendil. Rääkimata mõne vana võimendi lühises kondekast, mille puhul trafo teeb väga koledat häält. Samuti olen vähemalt 4 lääne 5A akulaadijal vahetanud 35A sildu. Minu kõige vanemal akulaadijal on 100 truudustel radikatel 10A D214A dioodid , voolukaitsmeta vana Ge transistor P-210A 1000 ruudusel radikaal, 250VA trafo 2,2 mähisega. On saanud 44 aasta jooksul korduvalt lühist, töötab pideva 10A vooluga, radikal võib praemune valmistada. Ei dioodidaga ega „savitransiga“ mingeid probleeme
Hiljaaegu mõõtsin ühe 80V (K-E) transistori lekkevoolu . Pingel 53V pidin saama vastu silmi.
Edaspidi kasutan kaitseprille!
Mul nüüd selline küsimus, milline on varukoefitsient lääne juppidel?
Kangesti meenub seoses sama tehase toodetud esimeste kõlarite 35AS võimsus meil 35W ja samaaegse Soome „Valintaopas“ andmetena 150W jatkuva teho.
Aga hiljem jõuti mõõtestandardite muutmisega sama kaugele.

[moi]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Mul nüüd selline küsimus, milline on varukoefitsient lääne juppidel?
Kangesti meenub seoses sama tehase toodetud esimeste kõlarite 35AS võimsus meil 35W ja samaaegse Soome „Valintaopas“ andmetena 150W jatkuva teho.
Aga hiljem jõuti mõõtestandardite muutmisega sama kaugele.

Jõuti nende 35Asidega ka 300W-ni ja nüüd vist juba 400W-ni aga võin täpselt öelda, et siinuspingel 27V, suri S90F kesksagedus 3 minutiga soojussurma, see oli nõrgim lüli.

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

... Mul lihtsam ettepanek: kõigi difastete võrdsuse tagamiseks pane VT2 VT4 emiterisse potekas R4 ja R7 asemele mille liugur läheb VT3le. Sellega saad paarisharmooniliste miinimumi reguleerimisega õlgade võimendused võrdseks kui eri õlgade võimendused väga palju ei erinenud. ...

Eks pean siis kunagi katsetama selle potekaga.

C3 vahetasid millegi korraliku vastu?

Need teema alguses olevad THD pildid on veel mingite suvakatega C3 kohal.

C3 on praegu Nichicon FW ja kilega sillatud. Kusjuures, tehase plaadil on selle sildava kilekonde jaoks põhimõtteliselt isegi koht olemas, kui üks auk lisaks puurida. Kui kilekonde lisasin, siis läks teistsuguseks küll ja ütleks, et isegi paremaks.

[moi]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Üks asi, mis veel silma hakkas: THD pildil on ülemises otsas ühes kanalis paaris harmoonilised suuremad kui teises (oleks graafik kõrgema sageduseni oleks vist veel suurem erinevus), seda võib tekitada mingis osas C4, kui ta ei ole optimaalne. Kui on liiga suur, lõikab ülemise õla liiga varakult maha, kui liiga väike, siis kukub alumise õla ülemine sagedus varem. Mõlemad variandid põhustavad suurenenud paaris harmoonilisi kõrgetel sagedustel. C8 küll silub õlgade erinevusi aga kõike ikka ei ole võimalik siluda. See aga kuidas täpselt välja mõõta, kas ta on suur või väike on tiba keeruline, kohe ei oskagi pakkuda kuidas saaks seda ohutult teha. Võibolla sedasi, et ajad tagasisideta võimu kasvukiiruse piiramisse kõrge sageduse ja suure amplituudiga ja vaatad kuidas kumbagi õla kasvukiirus on ja kas on võrdne. Vaja on selleks ossi ja generaatorit, mis kuhugi 200 kHz välja veab, samas võib selline asi ka võimu tervisele ohtlik olla.

Unustasin enne, et selle kasvukiiruse katse jaoks tuleb sisendist madalpääsfiltri C1 lahti ühendada.

[andreie]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Väike väljakutse - kasutada mitte uuemaid ja paremaid detaile, vaid vanemaid ja kehvemaid ja saavutada parem tulemus! Kas germaanimumtransistoridega saate hakkama MP42/MP26, GT402/GT404, P210 jne.? Võimsus võib teha väikese järeleandmise küll. Kui laulma hakkab, siis pean kahetsusega kadestama, et sellel asjal on ka märgatav retromaik man.

[vuss]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Kui sa mõtled, et panna y101 sisse vanemaid detaile, kui originaalis ja saavutada originaalist parem tulemus, siis arvatavasti see on võimalik. Germaaniumis ma küll kahtlen ja ka selles, kas lõpuks ümber ehitades üldse midagi originaalsest insenerimõttest järgi jääb. Mõned aastad tagasi, kui ma 1978 Sussuurini võimu ehitasin siis näiteks kt611-ga ei jäänud muud üle kui prügikast, kui ülekullatud need ka poleks olnud. Mõned asjad pole lihtsalt kasutatavad. Aga igasugu y101-dele tegi Sussuurin ikka ära küll, mis sest, et vanema põlvkonna detailidel. Eile tõi ML mulle mu LM3886 gainclone tagasi ja täna tegin siis uue võrdluskuulamise. LM3886 minu variandis on hetkel klass madalam võimendi, kui ML-i y101. Viimasel ka omad puudused, aga kuulamiseks eelistaksin kindlalt ML-i moditud võimu. Mõned mõtted on, mida LM3886 juures proovida, eks näis.

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Väike väljakutse - kasutada mitte uuemaid ja paremaid detaile, vaid vanemaid ja kehvemaid ja saavutada parem tulemus! Kas germaanimumtransistoridega saate hakkama MP42/MP26, GT402/GT404, P210 jne.? Võimsus võib teha väikese järeleandmise küll. Kui laulma hakkab, siis pean kahetsusega kadestama, et sellel asjal on ka märgatav retromaik man.

Võta siis parem Усилитель ''Одиссей-001-стерео''.


käsile.
Venemaa foorumites on retro "Ge partei" täitsa olemas
Vanasti liikus müüt, et eelnimetatu ja Brig-001 olevat olnud Kremli vanadekodu tellimus.
Ka kuuldeaparaadid Tondilt
Eile oli TV hea film Zil autotehasest, tüüpiline vene elu...

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

"U101 lõppvõimendi УНЧ-50-8 skeemis (http://radiostorage.net/?area=news/3192) on pingevõimendi osas transid VT7 ja VT10 differentsvõimendi moodi ühendatud - nii nagu sisendki. Raamatud ja ka siinne foorum räägivad, et difvõimendi transside kollektorvoolude erinevus peaks olema alla 0,5%. Kui ma oma realisatsioonis mõõtsin, siis pingelangud ühes kanalis VT7 ja VT10 emittertakistitel on IR_R11=405mV ja IR_R17=428mV ja teises kanalis IR_R11=393mV ja IR_R17=423mV. Transid on võimalikult sarnased valitud ja takistid ka sarnased pandud. Simulaatorimängus saan ka midagi sarnast. Kas ja kuidas peaks seal nende transside töövoolude võrdsustamisega tegelema? Kuivõrd see erinevus võib moonutusi lisada?[/QUOTE]"

Ei saaks öelda, et konstruktorid ei jaganud asja. Juba järgmises võimendis U-7111 kasutati ühel kristallil baseeruvat diferentsiaalvõimendit 159 seeriast. Selline lahendus tagab sarnased omadused ka kõrgematel sagedustel. Soovitaks kasutada veel 1129 sõjaväe varianti, kus E-B pingete erinevus on reaalselt tunduvalt alla 1mV ja vooluvõimendus sagedusel 100MHz min üle 5, tüüpiline poole kõrgem. Ilmselt leidub ka kaasaegseid lääne variante.
Paljud lääne võimendid kasutavad tõesti voolude ühtlustamiseks potentsiomeetrit. Kuid sellised, nagu on algvoolu seadmiseks, ei soovitaks küll – hiromandi töö ja hilisem stabiilsus. Osa kardab juba kõvemat koputustki Pigem kasutada mitmepöördelisi ja hermeetilisi.
Tollal tuli kõik väljatöötlused kinnitada Moskvas. Põhiliselt oli see seotud komponentide varustusega.Selliseid vene mitmepöördelisi potentsiomeetreid, nagu foorumi tooteabis taheti nupp või vänt külge aretada, ma ei ole tööstuslikes võimendites näinud (Ise hakkasin kasutama 1973.a. alates, hakkavad juba otsa lõppema).
Omal ajal kuulsin koolivendadelt, kuidas Moskva ei kinnitanud meie väljatöötlusi. Üheks oli mäletamist mööda KP-350 transistoridega ULL plokk. Ka otseveoga plaadimängijaga oli sarnaseid probleeme. Tuli kasutada üleliiduliselt unifitseeritud variante. Peale varustuse võis oletatavasti probleemiks olla ka suhted ja rahvuslik uhkus – „pribaltõ“ paremad kui „rodnõje“ vene konstruktorid?

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

[QUOTE=M.L;514676]Eks pean siis kunagi katsetama selle potekaga.

Ma mõõdaks esialgu takistid üle. Enamus takisteid on ju täpsusega 5% või 10%. 470 oomise poteka paneks olemasolevatele takistitele lisaks, VT2 E ja VT4 E ahelatesse poteka otsad ja liuguri VT3 K.

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

[QUOTE=Svago;514870]

Eks pean siis kunagi katsetama selle potekaga.

Ma mõõdaks esialgu takistid üle. Enamus takisteid on ju täpsusega 5% või 10%. 470 oomise poteka paneks olemasolevatele takistitele lisaks, VT2 E ja VT4 E ahelatesse poteka otsad ja liuguri VT3 K.

Olulised takistid kontrollisin ja otsisin sarnased vajadusel : (R4, R7), (R5, R8), (R11, R17) ja (R10, R16). Küllap on vaja ikka potekaga katsetada kunagi. Kui helikaardi paremaks saan, siis on mõtet proovida seda reguleerimist koos THD järgi.

Huvitav on see, et U101 lõpuga üsna sarnase võimendi http://www.lf-pro.net/mbittner/Sym5_...ymasym5_3.html pingevõimendi difpaaril saadakse kollektorvoolud vähemalt simulastioonis üsna ühesugused. Mul näitab nii simulatisoon kui realisatsioonis mõõdetu, et U101 ilma lisadeta skeemil tulevad erinevad seal IR erinevad.