Lõpptransside vahetusel mõõda ka lekkevoolu

[tahanteada]

Läbi lõpptransside vahetuse korral mõõda ka lekkevoolu

Pidevalt saab lugeda lugusid kus rahvas otsib ainult lühises transse ja pärast vahetust käib "pauk" ja uus transs kah läbi. Sel juhul tihti süüdi näiliselt töötav, kuid tegelikult "lekkiv transs". Selle avastamine on suht tülikas - läheb vaja 200Mega piirkonnaga testrit ning mõõdetakse E-C leket. Kui testri näit pole "lõpmatus", on leke olemas ja see transs tuleb "ära vahetada".
Ning veel - alati koos lõpptranssidega tuleb ka eeltransid üle kontrollida 8) 8)

Ja kõige lõpuks tuleb regleerida väljund täpselt poolele toitepingele ning skeemi algvool tuleb paika panna nii, et:
- ossillograaf ei näita signaali moonutust
- kui sisendpinge puudub, peab transs "külmaks" jääma, kui soojeneb, siis on midagi "valesti" : : :

[martinj]

Läbi lõpptransside vahetuse korral mõõda ka lekkevoolu

Sel juhul tihti süüdi näiliselt töötav, kuid tegelikult "lekkiv transs". Selle avastamine on suht tülikas - läheb vaja 200Mega piirkonnaga testrit ning mõõdetakse E-C leket. Kui testri näit pole "lõpmatus", on leke olemas ja see transs tuleb "ära vahetada".

Vaidleks veidi vastu:
Kui mõõta, E-K vahelist takistust siis on vaja baas ühendada emitteriga, et transs kindlalt kinni oleks. Avatud baasi korral võivad suvalised laengud seda avada ja tester näitab umbluud ;D, seda eriti suurtel piirkondadel. Lühist saab muidugi kindlaks teha aga kahe siirde vastuvoolu korraga mitte, seda just transi omapärast.

See pool toitepinget kehtib juhul, kui on ühepolaarse toitega lõpp ja klassikaline skeem.

Ja sisendpinge puudumisel jäävad vaid kehval võimul lõpud külmaks. Tänu jõudevoolule lähevad nad ilusti leigeks, muidugi mitte tuliseks.
Muudes asjades olen enamvähem nõus.

Ahjaa küsimus kah. Kuidasmoodi on siis enamikul rahval õnnestunud asju remontida, kui kasutada ainult tavaline tester ???

[Rom]

Autori teksti lugedes tekitas see minus vaga vastakaid tundeid, mingil lxigul olin ma temaga nxus ja jargmisel hetkel tekkis jalle kerge muig.
Nagu Martinj juba ara markis pidas autor yhepolaarse toitega skeemi silmas.
Jxudevoolu kohta nii palju, et tavaliselt on see kuskil 50-60mA kuni 100mA (transistoride puhul nagu naiteks KT818-819-864-865 puhul yle 100mA pole mxtet sattida, kuna see on piir peale mille enam kvaliteet ei txuse).
Natukene vaidlen Martinj' iga on taiesti vximalik, et ilma signaalita lxpu transistorid kylmaks jaavad, naite toomiseks ei pea kaugele minema vxtame kasvxi estonia 010, see vahene soojus mis tekkib tanu jxudevoolule hajub ilusti radiaatoril ara ja kaega katsudes on tunne, et nad on taiesti kylmad.

Tekkis kysimus kuidas kujutab endale autor transistori mxxtmist, kas skeemis vxi valja tinutatuna, vxi kui vximalik tinutab mxnede muude detailide otsad lahti mis katkestab transistori skeemi kuuluvust? Kui transistor on trykk plaadil siis mxjutavad teda teised komponendid ja 200Megane tester muutub mxtetuks, kui just lauslyhisega tegemist pole.

Omalt poolt tahan lisada, et kui lxpu transistor labi, siis arge tormake teda valja vahetama, vaid jalgige skeemi, kuidas ta kaitub ilma lxppudeta, sest kui lxpu transistor on labi peab olema ka selle pxhjustaja ja see vxib peituda eelastmetes nagu tahanteada tabavalt ara markis. Muidugi pole harva juhused, kui eelastmed on korras ja lxputransistor on leidnud oma lxpu muudel pxhjustel vale kasutamine, ylekoormus j.n.e.

[martinj]

Natukene vaidlen Martinj' iga on taiesti vximalik, et ilma signaalita lxpu transistorid kylmaks jaavad, naite toomiseks ei pea kaugele minema vxtame kasvxi estonia 010, see vahene soojus mis tekkib tanu jxudevoolule hajub ilusti radiaatoril ara ja kaega katsudes on tunne, et nad on taiesti kylmad.

Võtan  oma sõnad osaliselt tagasi :-X , see sõltub jah radiaatorist, pole 010-t käes hoidnud , samas see 50mA *näit 30V =1.5W, ei mõelnud radiaatori suurusele

[jassa]

Ja sisendpinge puudumisel jäävad vaid kehval võimul lõpud külmaks.

Ei tahaks olla nõus sõnaga kehval, sest jõudevool on AB klassi lõpul kuid B klassi lõpul on transid kinni ja jäävad ilma signaalita külmaks.

[Rom]

Ei tahaks olla nõus sõnaga kehval, sest jõudevool on AB klassi lõpul kuid B klassi lõpul on transid kinni ja jäävad ilma signaalita külmaks.

Ei ole xige vaide! Kui transistorid oleksid kinni olnud siis oleks kxrvaga kuulda suurt astmelist moonutust. Jxudevool just selleks ongi, et transistorid ei sulguks.
Vxid teha eksperimendi ja keerata jxudevoolu vaiksemaks ja siis kuuled isegi, kuidas tekkib helisse hairiv klippimine eriti just vaiksemalt kuulates.

[martinj]

Ei tahaks olla nõus sõnaga kehval, sest jõudevool on AB klassi lõpul kuid B klassi lõpul on transid kinni ja jäävad ilma signaalita külmaks.

B klassi lõppe kasutatakse/kasutati osades vene kantavates seadmetes (ökonoomia), kus lõpus olid gt402 ja gt404 ja seal oli ikka see astmemoonutus kuulda.

Muide B klassi võimendi on võimalik ka vaikselt suht puhtalt mängima panna, selleks on vaja teatud skeemitehnilisi võtteid rakendada (näit tugevam eelaste ja väljuntransside baasi ja emitteri vahele umbes 100 oomi takisti+võimas tagasiside - jällegi kantavates seadmetes kasutusel)