Idee TDA2003-ga

[jan]

Vahetasin ära selle TDA2003 kivi, mille õlg andis kahtlast pinget. Mõõtsin - ikka jamab, seekord on pinge kuskil 3-4 voldi peal. Teine õlg vana kiviga annab endiselt kenasti pool toitepinget. Milles kamm nüüd olla võib? Kas tagasisideahelas olev 47uF lüüt võib hapu olla?



Edit: vahetasin teisel plaadil mõlemad kivid ära, õlad annavad kõikuvat pinget paar volti (kivid külmad).

Jan

[kreeklane]

sellist asja teeb võimendi siis, kui katkestus on ahelas C9/R10 või C7/R8. ja veel.
kontrolli montaazplaat hästi hoolikalt üle,väga kergesti võis juhtuda, et kuskil on katkestus või siis lühis radade vahel

[jan]

Tegelen hetkel siis ainult ühe plaadiga (sellega, millel üks õlg OK on). Vahetasin teisel õlal 47uF tagasiside lüüdi ära, nüüd annavad õlad pinget 7,3V ja ~6,5V. Plaat on nii visuaalselt kui ka sirkli nõelaga mitu korda üle käidud, lühised peaksid olema välistatud. Katkestust ka enam olla ei tohiks, ainult juhul, kui R8/R10 on läbi põlenud (mis on taas ebatõenäoline, kuna nendel olev värvikiht on korras; kui takisti ikka põleb, siis põleb ju täiega h34r. Uurin ja võrdlen õlgasid veel, midagi ju ikka peab leidma...


Jan

[jan]

Okei, järgnev ei vasta minu arust elektroonikaseadustele, aga panen siiski kirja. Olles jootnud uued TDA2003 kivid, andsid õlad kõikvõimalikke pingeid, kusjuures tendents oli, et pinged õlgadel justkui kasvavad vaikselt. Käisin plaadid atsetooniga üle, mõõtsin uuesti - ühel plaadil üks õlg korras, teine annab 6,8-6,9V. Teisel plaadil mõlemad õlad 6,8-6,9V kanti (kõikusid 0,1-0,2V ulatuses). Lõpuks viskas kopa ette ja jootsin koormuse (kõlari) taha. Lasen muusikat - mõlemad võimendid mängivad. Kivid soojenevad mõistlikkuse piirides (radiaatorid siiski väikesevõitu). Jootsin koormuse tagant ära, mõõtsin uuesti pingeid...ja...kõik õlad annavad kenasti 7,05-7,1 volti. Niimoodi siis. :blink: Kordasin mõõtmist 10 minuti pärast, sama tulemus.

Et siis...selgitused? Kas kividel tõepoolest läheb aega, enne kui nad oma töörežiimi vms. saavutavad? Kahtlane. Aga praegu ju töötavad?


Nüanss veel. Kui katsetan subwooferi võimendit (signaali sisse ei tule), siis läheb pärast toite sisselülitamist paar sekundit mööda ja kõlarisse tuleb vaikne surin/võrgumüra. TDA2003 võimendite puhul aga kohe peale toite pealeandmist kuuldav undamine. Toites on kaks 4700uF lüüti, retsept=mehiselt juurde panna? Varjestus on selline, et trafo, alaldussild/lüüdid ja võimendid on kõik üksteisest plekiga isoleeritud (plekk-karbil on kolm "sektsiooni").

Jan

[vambola]

Pakun välja et see skeem ei ole siiski suurem asi. Miks mitte proovida TDA2003 datasheedilt lk.7 Figure 20. Low cost bridge configuration application circuit (*) (Po = 18W).
Jätab parema mulje. Ja datasheedi skeemid üldjuhul töötavad.
2*4700uF toites on kindlasti piisav, kivid ei vaja kindlasti aega tööresiimi saavutamiseks.

[kreeklane]

see on natuke imelik skeem jah. kaks monovõimu on ühendatud silda.mida võiks proovida?võta C3 ja C4 lahti ja lühista nende abil sisend(kondede need otsad mis lähevad transistorile tuleb ühendada üldjuhtmega).sellega saad määrata, kummale poole probleem jääb.

[jan]

See Evo skeem on minu jaoks siiski tõestanud oma ebastabiilsust, töötab ilmselt patuga pooleks? Heitsin pilgu Vambola soovitatud skeemile (skeem). Kui sellise prototüüp huvi pärast kokku panna, siis on andmelehel ju möödalaskmine toitelüütide suhtes: pole ühtegi genereerimist takistavat kondet. Okei, nende lisamisega pole probleemi. Ja seda 2. ja 4. koiva vahelist RC-ahelat pole samuti. Kas see tuleks samuti lisada? Kuidagi liialt lihtne tundub see skeem.



Jan

[jan]

Evo võimenditest on vaja surin välja saada (meenutab pigem undamist). Lisasin toitelüütidele kuus 1000uF kondet, ei aidanud. Kivide toitejalgade vahele joodetud kondede suurendamine 470uF-ni samuti mitte. Undamine ei sõltu helitugevuse regulaatorist (siiski - kui volüüminupp täiesti põhja keerata, jääb undamine õige pisut vaiksemaks) ega sisendsignaalist. Kas peaks mõtlema toite stabiliseerimisele või on põhjus milleski muus ikka?

[kreeklane]

kas see on kahepoolne trükiplaat?sul läheb seal kaks GND otsa. kurja juur võib selles olla. kahe GND raja vahele tekib mingi tühine takistus ja see põhjustab häiret.

[jan]

Kahepoolne neh. Ma sain Su jutust sedapsi aru, et nende "maade" potentsiaal ei pruugi võrdne olla, kuna nad jooksevad eraldi juhtmetega toitekasse?

Või mis seos sellel kahepoolse plaadiga on?


Jan

[kreeklane]

jah, seda ma mõtlesingi.ja kui toiteploki jooksvad juhtmed on piisavalt pikkad, siis nad mõjuvad antennina.

[jan]

Lühistasin omavahel need kaks Gnd väljundit, tulemust ei olnud. Ja Vambolale: see datasheedi skeem ajas kivid kõrbema nii, et vähe polnud (täna katsetasin). Õlad andsid kasvavat pinget alates ühest voldist (jõudsid vist nelja voldini, kui ma näpu lähedal sooja õhku tundsin). :angry:

[KaruTEC]

Ma väga ei süvenenud aga tundub nagu kivi sisenditel poleks bias-i.
Ehk siis ripuvad õhus. Skeemis on samuti näha ainult sidestuskonded. Nt. opvõimudel on see tüüpiline möödalaskmine - ühendatakse plusssisend läbi konde ja ok, unustades ära et sisendi alalisvoolupotensiaal on määramata.

Ühenda kivide sisendid suure takistiga 470k - 1M vastu maad. Kui sul on ühepolaarne toide siis vastavalt üks toitesse ja teine maha. Kõik sisendid.
Arvan et saad oma probladest jagu.

[amper]

Mis puutub EVO skeemi, siis mässasin ise kah sellega ja pärisin EVO-lt endalt aru. Vastus: "Alul tuleb ajada kumbki võim eraldi käima, selleks tuleb ühendada valjuhääldi
häälestatavale mikroskeemile, teine ots üldjuhtmele. Mikroskeemi sisend tuleb
faasipöörajalt lahti ühendada ja anda sellele üle kondensaatori helisignaal,
siis anda peale toited ja häälestada takistite ja kondensaatorite valiku abil
välja korrektsiooniahel (takistid ja kondensaatorid skeemi allosas). Sama tuleb
teha ka teise mikroskeemiga. Kui võimendid on saadud töökorda, tuleb nad
ühendada täpselt skeemi järgi faasipöörajale ja see välja häälestada.
Faasipööraja sidestuskondensaatorid peavad olema võimalikult täpselt võrdse
mahtuvusega, et saada korralik vastastaktväljund. " Katsetage, äkki õpin teiste vigadest

[jan]

Ja said tööle?

Okei, ma vaatan, mis siin teha annab. Kõigepealt katsetan seda eelpingestamist, kuna mikroskeemi siseselt seda tõepoolest tehtud pole (andmelehe skeemile tuginedes).


Jan