Teade

Collapse
No announcement yet.

Idee TDA2003-ga

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #46
    Proovisin eelpingestamisega. Undamine jäi lõppkokkuvõttes vaiksemaks, õlgade pinge tõusis reaalse 1/2 toitepingeni (ehk kui enne oli ~7,1V, siis nüüd 15,x/2=7,5...7,6V). Ühendasin kõlari ja algul andis kõlar välja mingit imelikku heli (meenutas raadiolainete poolt tekitatut häiret, nt. kui mobla kuhugi sisse tuleb, ent oli sellest teravam). Lülitasin toite välja, seejärel uuesti sisse ja häiret enam polnud. Andsin sisendisse signaali ja võimendi moonutas (õige vaiksel helitugevusel oli OK, kui veidigi helitugevust juurde keerata, hakkas muusika rütmis pirisema; justkui peksis üle).

    Samas ei teostanud ma biasimist ausalt ja korralikult. Nelja ühesugust >500k takistit ma varudest ei leidnud ja nii läksid ühele kivile 1M ja teisele 953k takistid. Veel. Minu teadmist pidi peaks BIAS olema võrdne poolega toitepingest, eksole? Ometi oli ühel sisendil pinge 1,75V ja teisel 1,9V.

    Võimendi korrektsiooniahela häälestamisest: huvitav, kas need antud komponentide (takistid & 47nF konded) väärtused on Evo skeemis ligikaudsed (ehk siis peab erinevaid väärtusi katsetama) või vajavad lihtsalt täpselt paikaajamist? Takistid on mul 1% metallkihttakistid ja testeriga (niipalju, kui selle täpsust usaldada saab) otsisin ma välja nominaalväärtusele kõige paremini vastavad isendid.

    Faasipööraja 330nF sidestustakistitest ka. Need on mingid sinised tantaaljunnid ning keegi/kuskil/kunagi oma projektis sõimas neid tantaalkondesid põrgupõhja ja väitis, et need ei sobi audiorakendustesse. Oskab keegi sedasorti kondensaatorite tolerantsist/täpsusest rääkida?


    Jan

    Comment


      #47
      aga kuidas reageeris toitepinge helitugevuse suurenemisele,ja samuti pinge väljundis?

      Comment


        #48
        Ilma koormuse ja sisendsignaalita volüümipotet kruttides sisendis (U=1,95V mõlemad), toites (U=15,2V) ega väljundis (U=7,6V mõlemad) muutusi ei esinenud.

        Andsin signaali ja keerasin helitugevust niipalju, kui kõrv seda raginat talus ning mõõtsin üht väljundi õlga ja toitepinget - mõlemad muutumatud.

        Comment


          #49
          peab sind õnnitlema, oled kõva pähkli leidnud. aga kas sa võimendeid eraldi proovisid, veel parem, kui ilma transistorita.

          Comment


            #50
            Originally posted by jan@Jul 1 2004, 18:09
            Proovisin eelpingestamisega. Undamine jäi lõppkokkuvõttes vaiksemaks, õlgade pinge tõusis reaalse 1/2 toitepingeni (ehk kui enne oli ~7,1V, siis nüüd 15,x/2=7,5...7,6V). Ühendasin kõlari ja algul andis kõlar välja mingit imelikku heli (meenutas raadiolainete poolt tekitatut häiret, nt. kui mobla kuhugi sisse tuleb, ent oli sellest teravam). Lülitasin toite välja, seejärel uuesti sisse ja häiret enam polnud. Andsin sisendisse signaali ja võimendi moonutas (õige vaiksel helitugevusel oli OK, kui veidigi helitugevust juurde keerata, hakkas muusika rütmis pirisema; justkui peksis üle).

            Samas ei teostanud ma biasimist ausalt ja korralikult. Nelja ühesugust >500k takistit ma varudest ei leidnud ja nii läksid ühele kivile 1M ja teisele 953k takistid. Veel. Minu teadmist pidi peaks BIAS olema võrdne poolega toitepingest, eksole? Ometi oli ühel sisendil pinge 1,75V ja teisel 1,9V.

            Võimendi korrektsiooniahela häälestamisest: huvitav, kas need antud komponentide (takistid & 47nF konded) väärtused on Evo skeemis ligikaudsed (ehk siis peab erinevaid väärtusi katsetama) või vajavad lihtsalt täpselt paikaajamist? Takistid on mul 1% metallkihttakistid ja testeriga (niipalju, kui selle täpsust usaldada saab) otsisin ma välja nominaalväärtusele kõige paremini vastavad isendid.

            Faasipööraja 330nF sidestustakistitest ka. Need on mingid sinised tantaaljunnid ning keegi/kuskil/kunagi oma projektis sõimas neid tantaalkondesid põrgupõhja ja väitis, et need ei sobi audiorakendustesse. Oskab keegi sedasorti kondensaatorite tolerantsist/täpsusest rääkida?


            Jan
            Kivi mõeldud ühe toitega, seega milleks dubleerida seda mis kivi sees juba
            tehtud, see pole klassikaline opakas. Sul genereerivad kõrgemal sagedusel.
            Faasipöörajas ikka 330nF konded, tantaallüüte heliahelas kasutada ei
            soovitata, lüütidest kõige ebasobivamad. Antud juhul pane mingid ühesugused
            kilekonded 0,22- 1,0, parimad polipropüleenid, kui osta jõuad.
            Miks ei kasutanud sildvõimu jaoks näiteks 2004kivi, endale 2003 ei meeldi.
            VÕIMENDITE REMONT ja KAASAJASTAMINE

            Comment


              #51
              Soovitan näiteks siit:
              Datasheets
              mõne kivi baasil võim teha.Lihtsam ja tunduvalt töökindlam,kui 2003.
              Kallim muidugi ka.Aga arvatavasti on sinu see aeg,mis sa 2003 juures vaeva näed,siiski rohkem väärt.
              Uuematel kividel on pealegi igasugu kaitsed sees,nii et läbi kõrvetamine oleks päris tõsine ettevõtmine.
              Ise nägin mõni aeg tagasi samamoodi 2003 või 2005(ei mäleta täpselt)juures ka vaeva.Siis tuli mõistus koju ja käisin poes 7381 järel.Ei mingeid surinaid-mürinaid.
              Iga loll oskab foorumi otsingut kasutada.
              Mina ei oska,sest mina ei ole loll.

              Comment


                #52
                Nii, asi on siis sinnamaani jõudnud, et teema ei seostu enam eriti TDA2003-ga. Praegu ootab kokkupanekut asendusvariant TDA1516 peal. Kuna võimukivad on trükiplaadi suhtes tihti pirtsakad, siis ei julge enne plaati vasele joonistama hakata, kui esimesed kommentaarid kuuldud. Niisiis; trükiplaat ja skeem.

                100uF konde on "plaadilt väljas" seetõttu, et ma kavatsen ta joota altpoolt plaati otse kivi jalgadele. Ära pole toodud ka 100nF silumiskondet, see läheb alt 2200uF lüüdi jalgadele.

                Praegu tekitab kõhklusi see, kuidas maa-ühendused mättasse ajada. Praegu on nad kõik kokku toodud ja läheksid ühe juhtmega toitekasse. Äkki peaks siiski rohkem maa-liine vedama? h34r:

                Comment


                  #53
                  Originally posted by jan@Aug 19 2004, 18:20


                  Praegu tekitab kõhklusi see, kuidas maa-ühendused mättasse ajada. Praegu on nad kõik kokku toodud ja läheksid ühe juhtmega toitekasse. Äkki peaks siiski rohkem maa-liine vedama? h34r:
                  mida vähem juhtmeid maanduses ja mida lühemad on, seda parem. see variant on hea, mis on praegu. JA valjuka maandus vii otse toiteplokki !!!
                  Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                  Comment


                    #54
                    Siis ma plaadile ei hakkagi valjukate maa jaoks juhet tooma, vaid toon valjuhäälditele maa toiteplokist otse väljundpistikusse (RCA). Muidu on asjatu vedamine (kuigi kui signaali ja maa juhtmed kõrvuti plaadilt välja tuleksid, siis saaks neid pistikuni kenasti omavahel keerutada ).

                    Tänud!

                    Comment


                      #55
                      STOPP!!!!! libedale teele lähed.mida lähemalt sa mikroskeemile väljundi välja viid seda parem. sama on lugu on sisendiga.

                      Comment


                        #56
                        http://www.masterkit.ru/main/set.php?num=623
                        pisike spikker,ehk on abi

                        Comment


                          #57
                          Paar lühikommentaari ka...
                          Ja sageduse cutoffi ülemine piir?
                          Eesti keeles siis: "Ja lõikesageduse ....." (teema alguses).
                          ...kui valjuhääldi koonus tahtis eest minema lennata.
                          Kavalamad helivõimendite ehitajad pole nii kärsitud ja on nii ettevaatlikud, et ei ühenda kunagi kõlarit enne külge kui valminud võimendi on mitutpidi ekvivalentkoormusel kontrollitud. Tuttav millalgi läks vastvalminud ja testitud võimendiga, millele polnud kordagi kõlarit järele ühendanud, täie kindlusega edukalt laata helindama.
                          Elektroonika töötab suitsu baasil.
                          Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                          Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                          Comment


                            #58
                            Rahu, Fre, kõikidest meetoditest kõige õpetlikum on katse-eksituse meetod. <_< Pooldan minagi eesti keele ilu säilitamist, vahel paratamatult siiski tuleb mõni võõrväljend muu jutu sisse.

                            Kreeklane, aitäh lingi eest. Samas vaatan ma, et seal on tegu sildvõimendiga ja väljundis tal lüüte üldse pole. Mul on ja igavesed pirakad veel. Mikroskeemile nii lähedal, kui võimalik. Samamoodi on sisendikonded võimalikult lähedale pandud (mikroskeemi radikas ei luba rohkem).

                            Võimendi on juba trükiplaadil, pinged mõõdetud ja mängib ilusti. Surinat-sisinat ei ole.

                            Comment


                              #59
                              Aga miks peaks sildvõimu väljundis olema lüüdid? Kahe väljundi vahel on ju alaliskomponent nullilähedane. Pealegi tekitavad lüüdid lisamoonutusi ja võtavad rohkem ruumi, kui ülejäänud võim.
                              Harjutamine teeb harjutajaks.

                              Comment


                                #60
                                Asi oli antud juhul selles, et Kreeklane soovitas väljundid ja sisendid mikroskeemile võimalikult lähedale panna. Kuna mul pole sildvõim, vaid antud võimendi stereo-versioon, siis mul on väljundites kaks 1000uF lüüti ja seetõttu polnud võimalik väljundeid "otse koibadelt" võtta.

                                Comment

                                Working...