Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

[martk]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

Tollane vene standart (ТРЗ-108 lk.6) :
Muusikalist väljundvõimsust mõõdetakse järgmistel tingimustel (signaal antakse üheaegselt mõlemasse kanalisse)..
Helitugevuse regulaatoriga suurendatakse väljundvõimsust seni, kuni ebalineaarmoonutus Kharm=0,5%. ...
Mõõtmisel tuleb jälgida, et võimendi toitetrafo üle ei kuumeneks ja ei läheks rikki (mõõtmine viiakse läbi võimalikult kiirelt).

Ma ei mõista, kuidas saab läbi põleda võimendi, mille mõlemasse sisendisse on antud ettenähtud tugevusega siinus signaal ja mille mõlemas väjundis on ettenähtud aktiivtakistid 4-6-8-16 oomi? Tegu ju väjundvõimsusega, millega võimendi (tema trafo, toiteplokk ja lõppaste) peaks kenasti aegade lõpuni töötama.

Saaks aru, kui sisendisse antaks meander (täisnurk) signaal, mida moi tahaks proovida, siis hakkaks võimendi tiba vinguma ja kaitsed läheks tööle.

Kui võimendisse anda siinus ja seinakontakti panna wattmeeter, siis on ju kohe näha, paju võimendi tarbib. Teades, et klassikalise võimendi kasutegur on 20-25%, siis kui ta seinast võtab 800W ning kuumutab tema mõlemas väljundis olevaid nt 8 oomiseid takistusi, siis on väljundvõimsus 2x100W ja ei piiskagi rohkem.
Toetudes Jyrka postitusele: max 1000Hz siinuse puhul üks kanal tarbib umbes 135W
sama stereo puhul tarbib 225W,
saame 225/4 (20%)=54W kokku st 2 x 26W siinust@8oom

[Yxz]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

Ma ei mõista, kuidas saab läbi põleda võimendi, mille mõlemasse sisendisse on antud ettenähtud tugevusega siinus signaal ja mille mõlemas väjundis on ettenähtud aktiivtakistid 4-6-8-16 oomi? Tegu ju väjundvõimsusega, millega võimendi (tema trafo, toiteplokk ja lõppaste) peaks kenasti aegade lõpuni töötama.

Just selles tingivas kõneviisis ongi probleem.
Kui oleks selliste tingimuste täitmiseks kõik komponendid varuga pandud, siis oleks ka kõik OK, aga nii see ei olnud tavaliselt. Sellist ekstreemset olukorda, kui võimendi kestvalt annaks välja nominaalvõimsust (siinusega maksimaalse muusikalise mõõtmisest rääkimata) peeti ikka väga ebatõenäoliseks ja ebavajalikuks. Kui mälu ei peta, oli hilisemates standardites see olukord piiritletud maksimaalselt 10 minutiga vist.

Kui juba klassikalisest kasutegurist jutt oli, siis tasuks mõelda, kuhu ja millistes proportsioonides jaguneb mittekasulik võimsus ja mis sellest tuleneb.

[martk]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

..olukorda, kui võimendi kestvalt annaks välja nominaalvõimsust (siinusega maksimaalse muusikalise mõõtmisest rääkimata) peeti ikka väga ebatõenäoliseks ja ebavajalikuks. Kui mälu ei peta, oli hilisemates standardites see olukord piiritletud maksimaalselt 10 minutiga vist.

Kui juba klassikalisest kasutegurist jutt oli, siis tasuks mõelda, kuhu ja millistes proportsioonides jaguneb mittekasulik võimsus ja mis sellest tuleneb.

Nominaalvõimsuse mõiste on ära lörtsitud, kuid õnneks on mõõteriistad ja mõõtjad alles. Et ta mittevajalikuks tembeldati, oli suuresti audiofirmade teene - T jms tüüpi nn "autovõimendi" oli kompaktne, odav robotitega toota ja tegi kõva häält ning tarbija on rahul, et mõõtmed ja hind langesid.
Klassikalise räni- ja lampvõimendivõimendi kasutegurist teame ju sedavõrd, et ülejäänud 70% läheb enamus soojenemisesse.

[Yxz]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

Toetudes Jyrka postitusele: max 1000Hz siinuse puhul üks kanal tarbib umbes 135W
sama stereo puhul tarbib 225W,
saame 225/4 (20%)=54W kokku st 2 x 26W siinust@8oom

See on äraspidi aritmeetika.
Jyrka tõi ilmselt näiteks võimenduskanali poolt tarbitava alalisvõimsuse, aga siin jagatakse nagu seinast tarbitavat vahelduvvooluvõimsust.
Probleem ongi enamasti aladimensioneeritud toiteblokkides ja/või nende kehvas jahutuses.

[martk]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

See on äraspidi aritmeetika.
Jyrka tõi ilmselt näiteks võimenduskanali poolt tarbitava alalisvõimsuse, aga siin jagatakse nagu seinast tarbitavat vahelduvvooluvõimsust.
Probleem ongi enamasti aladimensioneeritud toiteblokkides ja/või nende kehvas jahutuses.

Minu jaoks on võimendi seinakontakti ühendatud tavatarbija. Toon näite 80ndate võimendist Technics Su-V6. Tahapaneelile kirjutatud max 800W .
Seinast tuleb 230V - seega tarbib 3-4 amprit. 40 hz siinust sisendisse mõlemasse kanalisse ja 2 x 100W 8 oomised keraamilistel torudel traattakistid taha (pole vaja isegi vette uputada, sest kuumust/hõõgumist nad ei karda). Oss ja voltmeeter näitavad, et kuni 29 V on väljundis puhas visuaalne siinus. Distantstermomeeter näitab, et mitte üks element ei kuumene enam kui 72 kraadi pärast ca tunnist kontrollimist. Ja see tehnicsi võim on üks lahjemaid, mida sedaviisi testin nt kõrvalteemas olev Yamaha a-960II on tunduvalt võimsam ja huvitavam loom.

[Jyrka]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

See on äraspidi aritmeetika. Jyrka tõi ilmselt näiteks võimenduskanali poolt tarbitava alalisvõimsuse, aga siin jagatakse nagu seinast tarbitavat vahelduvvooluvõimsust.

Peen Wattmeeter läbi, mõõtsin võrgu pingelangu järjestikku ühendatud 1oomisel võimsal takisti, abivahend aegade hämarusest ja arvutasin, toitepinge langud lõputranssidelt.
Veelkord 8 oomise trafo pole mõeldud kahel kanalil siinusega 4 oomisel koormusel mõõtmiseks.

[Rom]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

Pastakast välja imetud probleem.

Peen Wattmeeter läbi, mõõtsin võrgu pingelangu järjestikku ühendatud 1oomisel võimsal takisti, abivahend aegade hämarusest ja arvutasin, toitepinge langud lõputranssidelt.
Veelkord 8 oomise trafo pole mõeldud kahel kanalil siinusega 4 oomisel koormusel mõõtmiseks.

[humax]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

Veelkord 8 oomise trafo pole mõeldud kahel kanalil siinusega 4 oomisel koormusel mõõtmiseks.

Mitu korda lugenud ja mõelnud ja vaat aru ei saa!? Miks ei saa, saab küll ja mõõdetud kah ja midagi pole juhtunud, peale selle et mõõtetulemus on saadud. Kuidas mõista pole mõeldud
, loomulikult, kui on ümbertehtud, siis valmistaja tehase tehnoloogia järgi seda ei teha, kuid mõõta on ikkagi vaja ja mõõdetakse ka 8 oomise trafo kasutamise korral 4 oomi koormusel. Küsimus on pigem selles palju sealt võimsust saab ja sellisel tingimusel et trafo ja transid vastu peavad ja töötavad veel ettenähtud normaalsel temperatuuril ja midagi maha ei põle ja sellisel tingimusel, et ka moonutused paika jääksid.

[Jyrka]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

Mitu korda lugenud ja mõelnud ja vaat aru ei saa!? Miks ei saa, saab küll ja mõõdetud kah ja midagi pole juhtunud, peale selle et mõõtetulemus on saadud.

Ju ikka ei lugenud mõttestatult, ma vaatasin oma postitused üle ja kuskil pole kirjas, et ei saa, näidegi olemas saamise kohta, ainult selle tulemusega pole midagi peale hakata, puhas "POKAZUHA".
Gosti järgi mõõta on vaja tehase laboris kui võimu välja töötatakse, võimude voolupiirajad niikuinii 50W peale reguleeritud, reaalses elus huvitab hea kuulmisega võimu omanikku millal musa
piigid hakkavad piirama.

[Svago]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

Võimendi toitetrafo parameetrid sõltuvad võimendi klassist ja vastavast kasutegurist:

http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrooniline_võimendi

A-klassi puhul ilmselt „säästetrafo“ ei kõlba
Lisaks on hea, kui toitepinge sõltuvalt võimsusest vähem kõigub (üksikuid impulsse lubavad muidugi ka suured lüüdid).
Ja eks neid moonutusvabasid impulsse saab nautida juhul, kui voolupiiraja eemaldatud või ringi tehtud.

[martk]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

Võimendi toitetrafo parameetrid sõltuvad võimendi klassist ja vastavast kasutegurist:
http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrooniline_võimendi

Eestikeelne wikipedia annab väga optimistlikud kasutegurid.
Pigem usun nt A klassi kohta seda juttu mis lk 80 lõpulõigus:

https://books.google.ee/books?id=7djSyLcX4coC&pg=PA79&lpg=PA79&dq=yamaha+a-1060+problem&source=bl&ots=D0ZD51NKig&sig=4eL4qJXTCJ5CflPdwiqBKIIoI6I&hl=et&sa=X&ei=GqDlVNLJFYv3avyTgbgJ&ved=0CDgQ6AEwAzhQ#v=onepage&q=yamaha a-1060 problem&f=false

A-klassi puhul ilmselt „säästetrafo“ ei kõlba

Estonia UM 010 tehase seades minuteada A klassis ei tööta.

Lisaks on hea, kui toitepinge sõltuvalt võimsusest vähem kõigub (üksikuid impulsse lubavad muidugi ka suured lüüdid).

Estonia 15000uf toitelüüdid on pigem üle-, kui aladimensioneeritud.

Ja eks neid moonutusvabasid impulsse saab nautida juhul, kui voolupiiraja eemaldatud või ringi tehtud.

Enim moonutusi tekitavad paigast ära offset ja jõudevool, need võiks üle kontrollida ja paika keerata:

http://www.tnt-audio.com/clinica/bias_e.html

[Jyrka]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

Momendil 4 oomine Est UM modimine lõpetamisel, pingevõimenduse osa toide kõrgema toitepingega +-41.5V, lõpud originaaltoide +-32,5V, voolupiiraja tuimaks keeratud. Üks kanal valmis ja sai üle mõõdetud 80W 4 oomil,
Kui pingevõimendi osa oli ka +-32,5V siis oli võimsus 72W, esiotsa pinge tõstmine andis juurde 8W ja siinuse piiramine ka ilusam. Jõudevool 100 mA mida minu nooruse ajal nimetati juba A klassi reziimiks.

[Svago]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

martk:
Teades, et klassikalise võimendi kasutegur on 20-25%
Võimendi toitetrafo parameetrid sõltuvad võimendi klassist ja vastavast kasutegurist.
Kasutegur võib olla suuremas vahemikus kui ainult 20_25%.

Estonia UM 010 tehase seades minuteada A klassis ei tööta.
Estonia puhul pole väitnudki, et ta töötab klassikalises A-klassis. Esimese hooga ei meenugi ühtegi tolleaegset vene A-klassi võimendit.

Ma ei mõista, kuidas saab läbi põleda võimendi, mille mõlemasse sisendisse on antud ettenähtud tugevusega siinus signaal ja mille mõlemas väjundis on ettenähtud aktiivtakistid 4-6-8-16 oomi? Tegu ju väjundvõimsusega, millega võimendi (tema trafo, toiteplokk ja lõppaste) peaks kenasti aegade lõpuni töötama.
Muusikalist väljundvõimsust mõõdetakse järgmistel tingimustel (signaal antakse üheaegselt mõlemasse kanalisse): Võimendi ühendatakse võrku läbi autotrafo.
Autotrafoga seatakse nominaalne võrgupinge, mõõdetakse lõppvõimendi toitepinge „tühijooksul“.
(helitugevus maha keeratud). Sisendisse antakse pinge, mis on 1..1,2 Usis. nominaalne.
Helitugevuse regulaatoriga suurendatakse väljundvõimsust seni, kuni ebalineaarmoonutus Kharm=0,5%. Seejuures reguleeritakse autotrafoga lõppvõimendi toitepinge samaks, kui oli „tühijooksul“.
Mõõtmisel tuleb jälgida, et võimendi toitetrafo üle ei kuumeneks ja ei läheks rikki (mõõtmine viiakse läbi võimalikult kiirelt).
Näiteks tollase Radiotehnika U-7111 puhul peaks selliselt muusikalise võimsuse mõõtmisel autotrafoga tõstma võrgupinge ca 260V-ni., sest toitetrafo sec mähis on suure takistusega - peenikese ca 0,75 mm² traadiga mähitud. A-klassi puhul suurt vahet polegi. Siit järeldus, et - A-klassi puhul peenikese traadiga „säästetrafot“ ei kasutata.

.Enim moonutusi tekitavad paigast ära offset ja jõudevool, need võiks üle kontrollida ja paika keerata:
Ja eks neid moonutusvabasid impulsse saab nautida juhul, kui voolupiiraja eemaldatud või ringi tehtud.
Kui kasutada võimendis 8 oomise toitetrafot 4 oomiste kõlaritega, siis voolupiiramist ringi tegemata ei saa ikkagi suurema amplituudiga impulsse, ehkki seda lubaks kõrgem toitepinge.
Lisaks on hea, kui toitepinge sõltuvalt võimsusest vähem kõigub (üksikuid impulsse lubavad muidugi ka suured lüüdid).
Ehk miks 4 oomise trafo on parem 8 oomise omast, kui kasutada 4 oomiseid kõlareid.

Estonia 15000uf toitelüüdid on pigem üle-, kui aladimensioneeritud.

Estoniale algselt paigaldatud 15000µF lüüdid on normaalse mahtuvusega. Kasutatult olen mõõtnud ka alla 4000µF või veel hullem - lühises.

[martk]

Vs: Estonia UM 010 modifitseerimine (üle toodud Äriteemast)

Svago, ilmnes et teema pealkiri on vigane/puudulik - siin jutt vaid estoniast, mida kasutatakse 4 oomiste kõlaritega. Mul 4 oomist kannatav toitetrafo ja 8 oomised kõlarid ning seetõttu pole vaja kaitset tuimaks keerata jms kodukeemiat. Side lõpp.

[Mees Metsast]

Vs: Estonia UM 010

Juhtusin teemat uurima ja hakkas see postitus silma. Pakun, et mõeldud on Ody 010 lõppvõimu pingestabilisaatoreid? Et miks need mõtetud on? Kas selline stabiliseeritud toide ei lisagi helikvalikteeti (ja muidugi ka võimsust, kuna pinge ei lange koormates), nagu ma alati uskunud olen ja ka paljudes kohtades läbi käinud selle võimendi kiitusena?

Muide teemaalgataja Ody 010 oli just mu töölaual, sellelt sai välja visatud kõva häält tegev trafo ja mõttetud stabilisaatorid ning sisse pandud Est 010 8 oomise trafo, toitepinge +-36,5V, võim nüüd haudvaikne.