Alaldussild 18 nanoseconds?

[W@ldur]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

a korpusepleki paksus võimendi puhul on ka nii a naa - nädal tagasi sõber kiristas hambaid kui talle üht 4mm alumiiniumlehest lõigatud alumiiniumlehti näitasin, mis võimendi korpuseks sai tehtud
Esipaneeli 25mm ja 40mm alumiiniumlatitükid oleks vist siinkohal kohane jätta märkimata...

Säärane materjalivalik tõrjub sageli vajaduse täiendavate karkassielementide järele ja lubab teha korraliku ja kompaktse lahenduse.
Alati ei pea olema skeletil ümbris, korralik ümbris on ka skeleti eest.

[Shele]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

Liigahea tekitab vahel lausa jama, millele väga raske järele jõuda: kipuvad genereerima üsna kõrgel sagedusel. Hetkeks küll, aga jama küllaga.

[Matis]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

Jaaaah, mitut skeemi vaadates on šnitti võetud vanast heast RRR U-101 võimust

Nu vot, alaldi on siis Estonia 010st kus ka kiired dioodid-KD213. Seal miski tвос, обр,мкс 0,3.

[radiotehnika35]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

KD213 on neile Holtoni omadele palju lähemal kui need 18ns ülikiired.
Skeemiviitega U-101le pidasin silmas Holtoni võimendeid. Varemased olid U-101 väga sarnased, need lateraalmosfetidega enam ei ole. Veidike impruuvitud aga ei midagi erilist.

Mind hämmastas see: http://holtonprecisionaudio.com/coll...r-supply-board

dioodid: http://www.mouser.ee/ProductDetail/V...SRFMKJpIAO4%3d

Kondekad mis plaadil, audio jaoks pähhid.

[Svago]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

Ei saa aru nende dioodide eelistest – 50Hz alaldis on palju olulisem dioodi pingelang ja jahutus.

Antud juhul on 1 dioodi pingelang 8A juures 1,4..1,7V ja 16A juures 1,7..2,1V. Puhas müügimeeste jutt.

Ise kasutan 2D213A või KD2997A. Viimaseid on kasutatud isegi väikestes keevitustes.

http://www.m-conductor.ru/spravochnik/eleccomp/diode/diode_rectifiers_rus/2D213_KD213.pdf

http://lib.chipdip.ru/249/DOC000249235.pdf

[radiotehnika35]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

Ei saa aru nende dioodide eelistest – 50Hz alaldis on palju olulisem dioodi pingelang ja jahutus.

KD2997A. Viimaseid on kasutatud isegi väikestes keevitustes.

Nendes trafoga lineaartoitealaldites ei olegi need head, esoteerikud lihtsalt tahavad ju mingeid valikulisi, vahet ei ole siis kas need antud lahendusel head, näitajaid - mille alusel nad need valivad, kes kurat teab.
Valitakse mingi näitaja ja jäädaksegi uskuma, et on head. See taastuskiirus tegelikult ei näita ka siin eriti midagi. Standardioodid, näiteks 1N4007 üteldakse rusikareegli järgi ca. 1kHz sagedusele, UltraFAST ja igasugu FRED-liitega on head tegelikult impulsstoiteplokkides kusagile 150-180kHz juurde, sel sagedusel veel kaod ei lähe suureks, kaod seal ilmnevadki sellest lülitusaja kestusest ja eraldub soojusena see "kadu".
Edasi tulevadki schottky või superbarjäärdioodid, esimesed on kõrge kasuteguriga umbes 500kHz sageduseni (kõrge kvaliteediga telekomi toitekad kus sarnasest plokist nagu 1U serveritoide, võetakse 10+kW ja garanteeritud tööaeg on suur), need SBR dioodid on head kuskil 350-400kHz juurde.
Kui võtta näiteks ütleme, 10A07 diood, standardkiirusega, 10A 700V ja kasutada seda näiteks impulsstoiteploki sekundaaralaldina plokis, mille muundussagedus 45kHz, siis need dioodid surevad seal just kadudest tingitud ülekuumenemise tagajärel - katsetatud, et veenduda ka ise

Schottky on kõrgsagedusel minumeelest parim - pole siiani probleeme olnud, viimaseid katseid sai tehtud 30A TO247 kestas 650V SiC schottkydioodidega ja suurel koormusel nad ei vajanud mingisugust jahutust. Häda, et nad on hirmus kallid.
Tavalisi Si-schottkydioode tehakse kuni 300V, kätte saab suht lihtsalt 250V max. vastupingele dioode, näiteks TO220 kestas MBR40250 mis on 40A ja 250V, kasutatav on ta kuni 100V pingel (alalispinge keskväärtus), üle selle ei soovita proovida. MBR20100 näit, 20A on kasutatav kuni u. 45V.
SBR on pm. sama - hinnalt sama kallid kui schottkyd.

Kui ei ole saladus siis - oleks huvi KD2997A vastu - ei ole neid aga kusagilt õnnestunud leida, ehk saab valgustust - kuhu vaadata, et neid hankida? Puht sportlikust huvist tahaks proovida.

[Svago]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

KD2997 liikus viimati 90-ndate alguses, oli müügil isegi Tallinnas Tehnika tn. ühes keldripoes. Võtsin mõned prooviks, kasutasin auto suure vooluga laadijas – käivitusseadmes. 2D2997 puhul räägiti isegi 50A-st. Olen rohkem eelistanud ja püüdnud alati hankida militaarseid 2-ga algavaid komponente. Vene firmad ehk pakuvad veelgi neid dioode. Nüüd toodetakse ainult ka vene mõningaid juppe Hiinas.
2D213A valiti mulle tehases välja ja pingelang oli enamusel 10A juures 0,6V ja parimatel isegi 0,4V.
Pole ka Raadiotehnika, Estoniate võimudes kohanud rikkis KD213 eksemplare – isegi lüütide lühise ja traadist isetehtud kaitsmete korral.

[radiotehnika35]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

Eks nad varuga ole nagu tolajal asju tehti.

http://www.radioman-portal.ru/sprav/pdf/diodes/diod/kd2997_2999.pdf

Kunagi oli Tartus narvamäel üks pood kus neid oli, mäletan, et kord koolist tulles ja sinna poodi sisse astudes jäid need imelikud suured (suuremad kui 213?) tabletid silma, värkse, üsna silmakriipiva punakat tooni kestas
Maksid vist 8 krooni tükk... nüüd enam seda poodi juba mitu-mitu aastat ei ole. Tiigi keldris ilmselt neid on aga ilmselt küsitakse nahhaalselt SiC dioodide hinda 7x tootmisdateeringuga osa eest

Eile tegin ühe külastuse sinna, vana trafo on nagu hea vein - läheb ajaga paremaks, hind tõuseb, poes riiulil uuena on vähem väärt .

E: uurisin andmelehte ja nähtub, et füüsiliselt on need dioodid mõlemad ühesuuruses kestas. Kas on sarnaseid veel mingisuguseid venelasel? Kõrvuti olnud KD213 oli igaljuhul läbimõõdult väiksemad.

[Svago]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

Minu omad olid mõlemad 14mm läbimõõduga. KD2997 oli tehnoloogide jutu järgi KD213 edasiarendus.
Kõik 4-jakohalise numbrilise tähisega jupid on uuem põlvkond, näiteks transid - (KT8101; KT8102; KT3101, KT3132 jne).
Neil on veel igasuguseid veel suurema vooluga dioode ja ka sarnases ümaras suurema läbimõõduga korpuses, 100A ja veel suurema vooliga transistorid jne. ja ikka sõjaväe jaoks.
Mul on olemas üks vanemate sõjaväejuppide kataloog (полупроводниковые приборы специального знацения). See on üldine, kuid parameetrid erinevad ka vastuvõtutingimuste poolest (приемка 1..9). Mõne sõjaväetransistori kohta on olemas lausa raamat alates pooljuhi valikust, mõõtmisest ja erinevatest katsetustest - mõõtmistest kuni radioaktiivsuse ja tuumapalhvatuse emj-ni välja.

Üks inverterkeevituse näide:

http://radio-hobby.org/modules/news/article.php?storyid=511

[radiotehnika35]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

Rakenduse osas oligi pm. sama plaan lähiajaks.

Viimasel lingil täitsa asjalikku materjali aga:
IR2110 draiverid inverterkeevituses?
See skeem pigem natuke modifitseerida siis saab võimsa toiteploki selle alusel.

Mõned katsed on näidanud, et vooludraiverid ei ole ikka päris hea mõte. Olen suurtes, võimastes ja töökindlates UPSides ja päikeseenergiamuundurites küll 2110 draivereid kohanud aga iseehitamise juures kipub nendega küllalt probleeme miskipärast olema. Ei ole seni aru saanud põhjust.

Palju töökindlam ja lollikindlam ka on paisutrafo(de)ga variant MOSFETe võ IGBT-sid tüürida.

Moskatov E.A. on paar head raamatut kirjutanud kus ka inverterkeevitustest juttu.