Teade
Collapse
No announcement yet.
Võimendi otsimine vinüülplaadimängijale Melodija
Collapse
X
-
Vs: Võimendi otsimine vinüülplaadimängijale Melodja
Suvaline võimendi ja kõlarid võiks sobida. Vajadusel on vaja ainult DIN--->> RCA üleminekut. Ja see mängija tuleb ühendada LINE in sisendisse , kuna on piesoelektrilise helipeaga.Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
-
Vs: Võimendi otsimine vinüülplaadimängijale Melodja
Esmalt postitatud GU50 poolt Vaata postitustJa maitsed on erinevad, kuid mina paneks selle grammofoni peale ainult neid plaate, mida vihkan.
Sa ei vastanud ju küsimusele. Ei ole mõtet hakata kohe abivajajat maha tegema.Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Comment
-
Vs: Võimendi otsimine vinüülplaadimängijale Melodja
Esmalt postitatud martinj poolt Vaata postitustOT
Sa ei vastanud ju küsimusele. Ei ole mõtet hakata kohe abivajajat maha tegema.
Miskipärast on täna levinud arusaam, et ükskõik mis seade, mis suudab plaati ringi ajada, on kohe tasemel grammofon (uuemal ajal on levinud ka kohmakas väljend "vinüülimängija"). Vihjasin, et see masin ei vääri tähelepanu juhul, kui inimene natukenegi plaatidest hoolib ja mingitki arvestatavat heli kuulda soovib. Seade kvalifitseerub kategooriasse "plaadikäi" ja sellisena tuleb seda ka võtta. Enamgi veel: kuna ilmselt on selle seadme taldriku ülekande kummirullid ka kivistunud ja hea kui masin üldse kiirust suudab hoida. Rääkimata nõelast. Jne. Räägime siin elementaarsetest asjadest plaadikuulamise juures. See grammofon tõenäoliselt rikub plaadi juba esimese kuulamiskorraga. Isegi siis kui see kivi-raske helipea peaks olema uue karborund-nõelaga.
Edit: miks ma üldse sellesse teemasse sekkusin? Mu esimene stereo-grammofon oli samasugune. See oli aastal 1982. Kui nägin seda fotot teema alguses, siis tuli kõik pauguga taas meelde. Mul on täna piinavalt valus ja äärmiselt kahju kõikidest nendest plaatidest, mida ma tollel grammofonil "mängisin". Inimesed - ärge korrake eelkäijate vigu, kui vähegi suudate! Vanaraud viige sinna kus on selle koht. Grammofoni, mis plaate ei tapa, saab täna päris mõistliku hinnaga, ei pea üritama igast käkist imet välja pigistada, seda enam kui selleks pole seadmel eeldusi.viimati muutis kasutaja GU50; 02 m 2017, 20:06.
Comment
-
Vs: Võimendi otsimine vinüülplaadimängijale Melodja
to:GU50.
Mul oli umbes kaks nädalat tagasi täpselt sama kogemus. Inimesel kaks sellist Radiotehnikat ja üks õnnetu Vega 002. Kusjuures need Raadiotehnikad olid isegi väljajooksmata möginaga nõeltega, .Olin siis julm ja tuli miski Sinu moodi tekst. Kus siis ta solvus . Et tema endine mees ju rämpsu ei osta. Et kui tuleb õige aeg, hakkab ta kuulama.
Kusjuures, ega meie ei peagi mõistma neid, aga olen nüüd ettevaatlikum lihtsalt.
Teemaalgatajale: Melodija toodangu kuulamiseks, nagu nimigi viitab, on vägagi sobilik.Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Comment
-
Vs: Võimendi otsimine vinüülplaadimängijale Melodja
Esmalt postitatud GU50 poolt Vaata postitustSeade kvalifitseerub kategooriasse "plaadikäi".
Comment
-
Vs: Võimendi otsimine vinüülplaadimängijale Melodja
Esmalt postitatud GU50 poolt Vaata postitustJa maitsed on erinevad, kuid mina paneks selle grammofoni peale ainult neid plaate, mida vihkan.
Comment
-
Vs: Võimendi otsimine vinüülplaadimängijale Melodija
Kui mul mõistus selles asjas hakkas koju jõudma (ja see juhtus üsna pea selle "plaadikäia" soetamise järel), õnnestus hankida taldrikusüsteem IIЭПУ-62С. Neid müüdi mingi aeg poes eraldi komplektse varuosana, ilma korpuseta. Kasutati näiteks Melodija-106 grammofonidel (mitte kõikidel versioonidel!). Käpp veidi meenutab juba päris käppa ja kasutada saab 1/2" kinnitusega helipead, mis ei vaja 10+ grammi kaalu nõelale. Taldriku kummirattaga ülekande kolin on muidugi eri teema, aga tollal kitsastes oludes sai plaate kuulata neid koheselt hävitamata. Kui täna käib nostalgialaks sedavõrd kõva, siis ehk peaks vaatama ringi sellise mehanismi järele.
Teemasse: magnetilise helipeaga kuulamiseks enam iga võimendi ei kõlba. Võimendi peaks sisaldama fonokorrektor-eelvõimendit. See võib olla ka väline eraldi seade. Ükspäev jõuab huviline ka "plaadikäia" juurest korraliku seadmeni, siis tõuseb see teema niikuinii üles.
Comment
-
Vs: Võimendi otsimine vinüülplaadimängijale Melodija
Võime siin foorumis keelt teritada piesohelipea üle, kuid nt usas on hulk kasutajaid , keda ei huvita heli kvaliteet vaid heli tekkimine vinüüli pöörlemisest.
Ja nii nad ostavad kilode kaupa second-hand plaate ja käiavad neid selliste riistade peal ning on happyd.
Eks eestiski sellistele nišš olemas sellesamuse meloodija grammeri näol.Digital is like formaldehyde, first it kills the music, then it stores it forever.
Comment
-
Vs: Võimendi otsimine vinüülplaadimängijale Melodija
Sain kõva nostalgialaksu
Ma ei mäleta täpselt, millises klassis ma tollal käisin, igatahes oli algkool. Mul oli ainult mingi ürgaegne mono plaadimängija paneel, mille toide oli 127V. Ostsin esimese stereo piezo helipea, maksis tervelt 6 rubla. Helipea kinnitasin ümara kummirõngaga käpa külge. Vedasin käpa sisse uued juhtmed. Esimese stereoplaadi ostsin ajaleheputkast, oli venekeelsete lugudega „Vesjolõje Rebjata“ plaat. Muud olid veel hullemad
Ühes kanalis oli magnetoola Neringa, teise isetehtud mono lampvõimendi + kõlar. Järgmisena ostsin trafod ja ehitasin Estonia skeemi järgi stereovõimendi. Edasi tuli terve rida iseehitatud kõlareid ja tolle aja mõistes kaasaegsem plaadimängija.
Aga vändaga grammofonidest on mul küll tuliselt kahju. Vanaisal oli neid 2 tk. Üks oli ruuporiga ja teine kohvertüüpi. Need jäid päranduseks mu vanemale tädile. Keskmise tädi noorim laps lammutas pärast tädi surma töötavad plaadimängijad seibideks …
Meenub , et vändaga grammofoni sai varajases lapsepõlves korra kuulatud pliiats hammaste vahel ja näpud kõrvades. (pseudostereo )viimati muutis kasutaja Svago; 03 m 2017, 13:34.
Comment
-
Vs: Võimendi otsimine vinüülplaadimängijale Melodija
Kui Moskvas helioperaatorite kursusele tegin sissestumiseksamerid rääkis üks kinomees, et enne kui ta lindistamisele läheb, kuulab just neid vanu plaata ligi tund aega, just vändaga grammofoniga sest neil plaatidel puuduvad igasugused vahepealsed heli muutvad seadmed! Siis pidavat tulema tegelik hääl oma mitmekesisusega . Tund läheb just selleks, et kõrv harjuks NATURAALSE heliga! Ärge küsige, mis eksamist sai. Tehniline pool: 5, 4, 5, 5 ja kirjand ... ehk filmi analüüs ... kõver 2! Jälle sain suuvägipärast nuhelda! Mind see ei kurvastanud. Haridus, mis igapäevase leiva lauale tõi oli olemas ja aitab siiani leiba laual hoida! Mulle ei meeldinud sealses filmis heliga mängimine, igasuguste efektide põhjuseta eriline esiletoomine! Uste kolksumine, kääksutamine, nugade-kahvlite klõbina, kolina esiletõstmine jne. palju igasugus häirivat jama. Viiuliansambel mängis vasakul, aga hääl tuli paremalt. Samasugused asjad oma tobeduses edasi! Ma sain aru, et see oli taotluslik, aga milleks see film veel siis? Me pidime ju filmi hindama, mitte ainult heli või efektide koostööd filmiga!
Comment
Comment