Estonia UM010 paugub

[Svago]

Vs: Estonia UM010 paugub

Viimasel 8 oomisel, mida remontisin, olid küll DC toitepinged +-38..39V. Lõputransid olid KT864A ja KT865A.

4 oomistel oli 2 trafo varianti - esimestel oli AC pinge 2X22,3V ja uuematel 2x24,6V võrgupinge 230V korral.
See tabel kehtib pigem viimase 4 oomise variandi kohta.

[pahatoi]

Estonia UM010 paugub

See mida me kõik siin remondime on seesamane 8 oomine, lõpus KT864A/865A. Aga väga hea, et neid 4oomiseid mainisid. Nimelt mul omal kapis KT818/819gm lõppudega ja toitepinge oli midagi +-34V. Ma olin segaduses, kuna olen ainult näinud skeemi kus +-30,7V
Kasutajale a1 tänud tabeli eest ja Rom’ile ja Svago’le saan hommikul vastuseid anda.

---

Tegin siis järgmised mõõtmised:
VT11 K -35,7V
B -8,4V
E -7,8V
VT19 K -35,9V
B -8,4V
E -7,8V
R59 “põhja” keerates sain E34 peale -275mV.
E23=13,7V ja E24=-12V (korras kanalil E21=14V ja E22=-14V)

[Svago]

Vs: Estonia UM010 paugub

Tundub, et - poole vooluvõimenduses on mõni transistor poolpidune.

[pahatoi]

Vs: Estonia UM010 paugub

Tundub, et - poole vooluvõimenduses on mõni transistor poolpidune.

Kas vooluvõimendi transid -õlas on VT31 ja VT6(radiaatoril)?
Väljajootmata ei tee vist kindlaks kah kas poolpidune?

[Rom]

Vs: Estonia UM010 paugub

Ma kontrolliks üle E23,E24 juures olevad dioodid ning voolupiiramis transid VT26-27.

Edit: mis pinge E8 on?

[pahatoi]

Estonia UM010 paugub

E8=8,9v

Dioodi testimise funktsiooniga skeemilt kontrollides ei tuvastanud mittetöötavat transi aga nii vist poolpiduseid ei tuvasta?
Dioodid olid ka ok.
Nüüd on küll hea nali, eile lubasin otsida paaris transid KT3107b aga hommiku suure mõõtmisega läks muidugi meelest ära Kui ainult selles võib viga olla siis vabandan! Aga nüüd otsin välja need.

[Yxz]

Vs: Estonia UM010 paugub

Mul ainult 4 oomise skeem, teist pole vist väga saada.

Ilmselt ikka anti neid teisi ka uuematega kaasa, aga oma kultuurikihist leidsin, et mingi aeg kleepis valmistaja vanale skeemile sisse lisalehte.

[pahatoi]

Vs: Estonia UM010 paugub

Tänud skeemi eest!
Sain 0 paika KT3107b vahetusega aga E23/24 ikka samas seisus. Kas peaks VT26/27 kontrolliks välja jootma?

[Yxz]

Vs: Estonia UM010 paugub

Kas peaks VT26/27 kontrolliks välja jootma?

Tuleks kontrollida, kas pinge kõigi voolupiiramise õlgade kontrollpunktides on reguleeritav sarnaselt. Regulaatori algne asend võiks siiski ka meelde jääda, sest ma kardan, et õiget häälestusprotseduuri vaevalt suudetakse hiljem teha.
Soovitaks ka eelnevalt iga õla juures oleva lülitusdioodi üks jalg ühendusest lahti joota.
Sedasi peaks üsna lihtne leida olema, kas transid toimivad.

Hullema ärahoidmiseks oleks soovitatav ka lõputransside emitterite ühendused plaadist lahti joota eksperimenteerimise ajaks. Kui käsi vääratab, poleks siis neid vaja vahetama hakata.

[Svago]

Vs: Estonia UM010 paugub

Kui korralikult teed, siis võiks kõik transid välja joota ja korralikud paarid sisse panna - kas siis vene või lääne omad, maitseasi. Seoses mahajootmisega saaks ka samaaegselt vahetada lõputransistoride termopasta, mis on nagunii aastatega ära kuivanud.
Transid vahetaks ja mõõdaks üle kahel põhjusel – 1. et oleksid paaris ja 2. ei tea ju mis võimendiga enne tehtud on. Mõni transistor võis haiget saada ja temperatuuris hakkab vigurdama. Kõige nõrgemad on olnud selles suhtes antud võimendis KT626 ja KT632. Tehnoloogiliselt on heade parameetritega pnp transistore raskem toota kui npn, eriti tollal.

Mul on selles suhtes suurem kogemus süütekommutaatoritega. Esimestel kordadel vahetasin ainult läbi oleva lõputransistori KT848A. Ülejäänud olid nii testriga mõõtes kui ka tööolukorras stendis ossiga vaadates OK. Klient jäi remonditud kommutaatoriga autoga ristteele seisma. Katsetasin siis kommutaatorit pärast pooletunnist praeahjus praadimist 80°C temperatuuril (nagu kapoti all suvelgi). Transistor hakkaski jamama. Jootsin ka ülejäänud transid KT630A ja KT342A maha ja lõikasin kübarad maha ning läksin mikroskoobi alla uurima.
Kristallid olid osaliselt ühest äärest tumedad – s.t. vigastatud. Pärast seda vahetasin ilma mõtlemata alati kõik 3 tk. Ühtlasi panin sisse ainult militaarsed 2T transistorid ja 7...8 tuhande süüteplokiga rohkem probleeme ei esinenud. V.a. muidugi 2 tk., kus omanikud oli suutnud aku plussi ja miinuse ära vahetada.

Jobude vastu on raske Algselt oligi jobude vastu kaitseks kommutaatoris lõputransistoriga järjestikune diood KD202R. Kuid see osutus olema kõige nõrgemaks lüliks ja põhjustas palju rikkeid. Hilisematel variantidel loobuti kaitsedioodist ja mina juba alates esimese remondist..

[Yxz]

Vs: Estonia UM010 paugub

Pärast seda vahetasin ilma mõtlemata alati kõik 3 tk.

Täpselt sama on olukord ka selle võimendiga. Kõik kolm vooluvõimendusastet kuuluvad väljavahetamisele.
Lisaks ka ühes voolupiiramisõlas lülitusdiood ja transs. Enamasti nii ei tehta, mida iganes selle põhjus võiks olla.
Ja enamasti ka ei häälestata pärast remonti.

V.a. muidugi 2 tk., kus omanikud oli suutnud aku plussi ja miinuse ära vahetada.
Algselt oligi jobude vastu kaitseks kommutaatoris lõputransistoriga järjestikune diood KD202R. Kuid see osutus olema kõige nõrgemaks lüliks ja põhjustas palju rikkeid. Hilisematel variantidel loobuti kaitsedioodist ja mina juba alates esimese remondist..

Olen näinud samal meetodil läbilastud korraliku firma autoraadiot, kus jobude vastu oli toite sisendiga paralleelselt jõuline diood pandud, mis oleks pidanud valepidi pinge puhul sulavkaitsme läbi põletama ja olukorra päästma. Paraku juhtus selle dioodi üks küllaltki jäme jalg külmjootes olema ja tulemus oli ootuspäraselt suurepärane.

[pahatoi]

Vs: Estonia UM010 paugub

Kui lollidest rääkida, äkki keegi viitsib mulle täpsemalt seletada milline on voolupiiramis aste/astmed ja milline vooluvõimenduse oma?
Ja võimendiga saan jälle alles hommikul tegeleda.
Jõudu!

[Rom]

Vs: Estonia UM010 paugub

Peale sisendastet tuleb VT22-23 mis on pingevõimendus.
Vooluvõimendus (kolm astet) VT30-31 / VT5-6 / VT9-10.
Voolupiiramine VT26-27.
Edit: mis pinged VT30-31 baasidel on?
Kas jõudevoolu saab ilusti reguleerida? Kas oss on?

[pahatoi]

Vs: Estonia UM010 paugub

Tänud! Ossi pole, kuna ei oskaks midagi peale hakata sellega. Ma praegu tööl, hommikul mõõdan küsitud pinged. Jõudevoolu sai vist mõõta lõputransside emittertakistitel mõõtes pingelaengu? Aga kuidas ohutult kindlaks teha,et reguleerida saab? Keerates R96 takistust suuremaks ja uuesti mõõta pingelaengut? Ärge näkku lööge!

[Starfish]

Vs: Estonia UM010 paugub

Ossi pole, kuna ei oskaks midagi peale hakata sellega.

Õpid ühe ära, oskad kõiki kasutada... digi ossiga harjumine võib rohkem aega võtta sest on palju valikuid, mille juurde saab ainult menüü kaudu.

Tähtsam teema on hoopis mõõtejuhe, selle vale kasutamisega saab mõõtetulemusele(ja sealhulgas ka seadme tööreziimidele) suure vea sisse tekitada.
Noh jah sageduse mõttes helisageduse spektris pole asi nii hull kui kuskil MHz sagedusel.