Diff-astme transistorite paaritus ja väljundoffset

[moi]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

Kui väljund nullis pole, siis peab sidestuskondensaatoreid kasutama. Ise ju propageerid nendest loobumist

Mida vähem neid on seda parem ja bipolaarid viskaks kindlasti välja. Kui aga võimendis on algselt arvestatud sellega, et sidestuskonded peavad vahel olema, siis ilma nendeta ei saa. Alternatiiv on põhjalik ümberehitus, nii, et algsest ei jää sisuliselt midagi alles.

[madis64]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

... miks nad nullis pole - liinitöö, juppide - transside,takistite kõikumine,...

Isiklikult panustaksin komponentide omaduste hajuvusele ning reaalse turunõudluse puudumisele (tagada alalispingetrakt maksimaalses ulatuses).

[martk]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

bipolaarid viskaks kindlasti välja.
Kui aga võimendis on algselt arvestatud sellega, et sidestuskonded peavad vahel olema, siis ilma nendeta ei saa.
Alternatiiv on põhjalik ümberehitus, nii, et algsest ei jää sisuliselt midagi alles.

100uf bipolaaride vahetus 10x10uF Wima kilekondesaatoritega on plaanis, kuid teostus vajab tiba mõtlemist, et tulem visuaalselt ja tehniliselt ilus oleks. Kas ühendusjalgade pikkus, kui kõik 10 püstisele trükkplaadile paigutada, kah midagi paigast liigutab - nt häirekindlust?

Kes selle arvestuse tegi - yamaha insenerid? Kui samas sarnaste kahepolaarse toitega skeemid on nulli aetud?

Kui miski moodul ülepea kasvab, kaalun.

[madis64]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

Kui samas sarnaste kahepolaarse toitega skeemid on nulli aetud?

Linki paluksime.

[martinj]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

Võid ka R521..R523 suurustega hästi nati mängida.
Aga samas ,kui töötab, ära torgi.

[martk]

Vs: Diff-astme transistorite paaritus ja väljundoffset

Jootsin transid välja, panin trükkplaadile pesad ja tulem huvitav. Tehase diff transid 5% beeta erinevusega (mõõdetud 10uA ja 1ma juures), peeglitransid sama st 5%, lõputransid 3%.
Vahetasin omavahel diff transid - null/offsett on +270mV.
Tehase diff transside asemele uus paar null beeta erinevusega - offsett +330mV. Mida värk tulem hullem kui tehaseseades.
Valisin veel ühe paari eriti erineva beetaga - 220%. Diff aste üht pidi +450mV, teist pidi +20mV. Et siis nulli saada pean veel suurema beeta erinevusega diff transse sobitama?

[madis64]

Vs: Diff-astme transistorite paaritus ja väljundoffset

Et siis nulli saada pean veel suurema beeta erinevusega diff transse sobitama?

Proovi esmalt seda lihtsamat takisti-trimmer-varianti ...

[martk]

Vs: Diff-astme transistorite paaritus ja väljundoffset

To Madis:
enne trimmeri aretust keeran beeta erinevustega nulli paika ja siis palun sult abi THD mõõtmisel

[Starfish]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

Võid ka R521..R523 suurustega hästi nati mängida.

Siis tõesti nati, et voolupeegli sümmeetria säiliks.


Lüütidest võiks muidugi signaaliteel lahti saada, selles on omad probleemid, sama mahtuvusega kile kondekad on suured ja see võib tõesti häiretele vastuvõtlikum olla.
Väiksemat mahtuvust(et ruumi kokku hoida) enamasti ei kannata kasutada sest sidestuskondel on veel filtri roll.
Suure(mõõtmed) kondekal võiks tegelt teada saada kumb klemm on väliskihiga ühendatud, see klemm ühendatakse võiksema impedantsi poole, tavaliselt siis väljund, aitab veidi varjestada.

Kui eelmise astme väljundpinge (sisendsignaalita) ja järgmise astme sisendi pingepotensiaal (eelpingestatud) pole võrdsed, pole muudatusi tegemata võimalik sidestuskondekat ära jätta.

Dif.astmes Re kasutamise üks pluss on astme suurem sisendimpedants.

[madis64]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

Lüütidest võiks muidugi signaaliteel lahti saada, selles on omad probleemid, sama mahtuvusega kile kondekad on suured...

Asendavad kilekonded ei pea olema sama suure mahtuvusega kui asendatavad lüüdid - lüütide mahtuvus on moonutuste vähendamiseks sageli üledimensinoeeritud.

[martinr112]

Vs: Diff-astme transistorite paaritus ja väljundoffset

Takistid tuleks ka sobitada. Ilmselt tootmises 5% tolerantsiga need pandud. Variant kas osta täppistakistid või sobitada suuremast karbist võrdne paar täppismultimeetri abil.
Kui juba üle-engineerida, siis võiks olla ka ülimadala müraga takistid. Näiteks Vishay RN50 seeria.

[moi]

Vs: Diff-astme transistorite paaritus ja väljundoffset

Ilmselt mõjutab väljundi pinget ka TR509 vool ja parameetrid. Samas kui skeemi pingeid uurida, siis ei peagi selle astme väljundis null alalist olema, nii nagu ei pea ka + ja - toited võrdsed olema.
Sidestus kondekatena võid kasutada ka madalapingelisi PET kondesid, on oluliselt väiksemad kui PP konded.

[martk]

Vs: Diff-astme transistorite paaritus ja väljundoffset

...Skeem on selline:https://ep1.pinkbike.org/p6pb15593255/p6pb15593255.jpg

... Jootsin transid välja, panin trükkplaadile pesad ja tulem huvitav.
Vahetasin omavahel diff transid TR505/503- null/offsett on +270mV.
Tehase diff transside asemele uus paar null beeta erinevusega - offsett +330mV. Mida värk tulem hullem kui tehaseseades.
Valisin veel ühe paari eriti erineva beetaga - 220%. Diff aste üht pidi +450mV, teist pidi +20mV. Et siis nulli saada pean veel suurema beeta erinevusega diff transse sobitama?

Lugedes erinevaid foorumeid, mainiti muuseas, et diff astme transside beeta võib väljundnulli mõjutada.
Nii oligi, paaritasin ca 2x suurema beetaga transid (vanad 350 vs uued 530) ja väljundoffset kukkus kolinal allapoole, nüüd on +80mV. Kuna veel kõrgema beetaga transe pole (teoreetiliselt max 700), lepin sellega.

Takistid tuleks ka sobitada. Ilmselt tootmises 5% tolerantsiga need pandud.

Sebisin 0,5% tolerantsiga metal-film takistid. Ilmnes, et tehaseseades olid kõik takistipaarid ülitäpselt samasugused, arvatavalt samast partiist. Niiet kõikumise pärast neid vahetada polnuks põhjust, vahetasin siiski, kuna olid carbon põhised, mille müra ja temperatuurikõikumine tiba suurem võrreldes metal-filmiga.
Metal film produces less thermal noise than carbon. Metal film resistors also typically have a much lower inductance/capacitance than carbon so they(metal film) work better at higher frequencies.

[Svago]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

oomi seadust tean, kuid miks üks transs imeb rohkem kui teine, vot seda tahaks teada - või imevad võrdselt läbi sama takisti, kuid käituvad erinevalt?

Nulli saavutamiseks on peale võrdsete voolvõimenduste oluline ka transistoride Ub-e võrdsus!
Suur erinevus on ka pnp ja npn transistoride Ub-e vahel – komplimentaar paar on vaid muinasjutus Oma viimase transimõõtjaga on kõik ka praktikas nähtav – enamus kunagi valitud transistore polnudki sellega mõõtes tegelikult paarid.
Ka suure mahtuvusega keritud kilekondekad on suure induktiivsusega. Aseskeem on suhteliselt sarnane lüüdi omaga, diood vaid puudub. Õigem on sidestuskondedest loobuda ja kasutada 0 saavutamiseks OP servot.

Vabandust, et segasin!

[martk]

Vs: Diff-astme transistorite paaritus ja väljundoffset

To svago:
nagu transse paaritades olen mõõtnud, siis väljundnull sõltub enim diff ja peegel paaridest, kus ühelaadsed transid. Väljundkomplementaaridega mängimine mingit suurt effekti ei andnud.
Kui veel tahaks"pilli lõhki" ajada, siis võiks ju proovida 2SC3381 ja 2SA1349 BL indeksiga - jääks kodune paaritamine ära:

http://datasheet.octopart.com/2SC3381BL-Toshiba-datasheet-101598.pdf

http://pdf-datasheet.datasheet.netdna-cdn.com/pdfhtml/0885/73400/page1.png