Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

[Svago]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

To Svago, Rom pakkus, et Kui sa pead silmas TR533 & TR535 baasi ja emmitteri märgitud pingeid, siis seal on trükiviga

Ma ju vahetasin pinged omavahel ära. Algul oli B =0V ja E =0,6V. Ma panin arvutuseks vastupidi. Skeemis on teisigi pinge väärtusi, mis on vahetuses või ebareaalsed.

[Starfish]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

Leidsin selle LTB ingliskeelse lühikese seletuse.

...The Yamaha version was called Linear TransferBias (LTB), and the central principle was that one of
the two output device pairs was driven by a scaled-down
version of the signal to the other pair. The intention
was presumably to spread out the crossover region
so that it would show a smaller gain-wobble, and the
hannonics generated by it would be both of lower
order and better linearised by negative feedback that
falls as frequency rises...

*
Mis transistor on see mida vooluga tüüritakse ?
FET,BJT ja IGBT, need kõik on pingega tüüritavad...
Baasivool ei tüüri midagi, see on osa koguvoolust(Ie) mis lekib baasi.
Ega transistori nimi pole transistor juhuslikult, see on tuletatud sõnast Transconductance (dI out/dV in) - sisendpinge muudab väljundvoolu.

[Rom]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

Mis transistor on see mida vooluga tüüritakse ?

Ma aegade algusest teadnud, et see on bipolaar transistor, Googelda.

[martk]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

Leidsin selle LTB ingliskeelse lühikese seletuse.
.

Tänud, nüüd saab ka sealtsamast algallikast (Audio Power Amplifier Design By Douglas Self) auxiliary amplifiers skeemilahendust vaadata:

https://books.google.ee/books?id=7djSyLcX4coC&pg=PA90&lpg=PA90&dq=The+Yamaha+version+was+called+Linear+TransferBias+(LTB),+and+the+central+principle+was+that+one+of+the+two+output+device+pairs+was+driven+by+a+scaled-down+version+of+the+signal+to+the+other+pair.+The+intention+was+presumably+to+spread+out+the+crossover+region+so+that+it+would+show+a+smaller+gain-wobble,+and+the+hannonics+generated+by+it+would+be+both+of+lower+order+and+better+linearised+by+negative+feedback+that+falls+as+frequency+rises..&source=bl&ots=D1_E74JCch&sig=TYVLp8uWtnmJdQMjD86zuv96Lfs&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiOr_Xp1pLdAhVJqIsKHa_8DQoQ6AEwAHoECAQQAQ#v=onepage&q=The Yamaha version was called Linear TransferBias (LTB)%2C and the central principle was that one of the two output device pairs was driven by a scaled-down version of the signal to the other pair. The intention was presumably to spread out the crossover region so that it would show a smaller gain-wobble%2C and the hannonics generated by it would be both of lower order and better linearised by negative feedback that falls as frequency rises..&f=false

[Svago]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

https://i0.wp.com/uscr.ru/wp-content/uploads/2014/04/TransistorAnim.gif

Üks tähtsamaid parameetreid on vooluvõimendus.

Sama efekti peaks saama ka topelt transipaaridega, milliste Ube ja vooluvõimendus on erinev. Eks ma järgmine kord proovi, kui mõni Radiotehnika U-101 tuleb remonti. Ainult seda suurema beetaga transistoripaari ei tohi suure võimsusega ära tappa, kuna algselt on ikkagi arvestatud poole koormusega.

[martk]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

Siin jaapani mudeli (Yamaha a-8) lõputranside vahetusalternatiiv a1695/c4468:

https://blogs.yahoo.co.jp/gt2500jzz/33294039.html

Saksa foorumis kirjutati nendest kui piiripealsetest, kuna neil max võimsus vaid 80W st 100C juures kukub võimsus 40W peale. Piirsagedus 30MHz ja Cob220pf on samad originaalidega. Mistõttu sai just valitud 2SA1943/2SC5200.

[Starfish]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

Ma aegade algusest teadnud, et see on bipolaar transistor, Googelda.

https://i0.wp.com/uscr.ru/wp-content...sistorAnim.gif
Üks tähtsamaid parameetreid on vooluvõimendus.

See "vooluvõimendus" sobib ainult mitte-kriitiliste ahelate arvutuseks, sedasi on lihtne arvutada aga see pole tööpõhimõte kui see peaks oluline olema, mõnikord on.


Oli teema kuhu sai tehtud ülevaade BJT tööpõhimõttest, ei hakka kordama, see ei puutu siia teemasse.


Siin mingisugune nimekiri raamatutest millest ma olen elektroonikat õppinud.


Analog Integrated Circuits Design (D.Johns, K.Martin)
Fundamentals of Electrical Engineering (G.Rizzoni)
Art of Electronics (P.Horowitz, W.Hill)
Microelectronic circuit design (R.C. Jaeger, T.N. Blalock)
Introduction to Electrical Engineering (M.S. Sarma)
The Electrical Engineering Handbook (R.C. Dorf)
Microelectronic Circuits (A.S. Sedra, K.C Smith)

Huvitav kas kõikides nendes raamatutes on BJT(bipolaartransistori) tööpõhimõtet valesti kirjeldatud ?
Või äki siis Ebers ja Moll samamoodi eksisid ? ja vist siis Shockley, Bardeen ja Brattain samuti ei teadnud kuidas see transistor tegelikult funktsioneerib ?

Üks katsemõõtmine, Transistor TIP31C:
Ic=1mA, Vbe=602mV
Ic=2mA, Vbe=616mV
Ic=10mA, Vbe=656mV
Ic=20mA, Vbe=672mV
Fundamentaalne teooria väidab: Vbe muutmine 18mV võrra tekitab Ic muutuse x2, Vbe muutmine 58mV, tekitab Ic muutuse x10.
Mida näitab praktika: Kui neid arve vaadata siis on see teooriale üsna ligidal (nihked on mõõteviga + võimalik soojenemine).

Tänud, nüüd saab ka sealtsamast algallikast (Audio Power Amplifier Design By Douglas Self) auxiliary amplifiers
skeemilahendust vaadata:

Väärt raamat, sealt leiab veel huvitavaid skeemilahenusi, mida tootjad on moonutuste vähendamese huvides kasutanud.

[Rom]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

See pole üldse vaidluse objekt, olen varemgi selle teemalisi vaidlusi lugenud.
Bipolaari V/A karakteristik on siirde voolu ja E-B vahelise pinge suhe, ehk juhitakse tõepoolest pingega.
Kuid võib vaadelda ka selliselt, et sisend vool tekitab kollektoril beta korda suuremat voolu.
Kusjuures (töö piirkonnas) see vool ei sõltu pingest kollektori siirdel erinevalt sisend voolust.
Seega tänu parameetrile B, mis kajastab sisendvoolu võimendustegurit võib pidada bipolaar transistorit vooluga juhitavaks. Paljudes allikates tutvustatakse bipolaari, kui vooluga juhitavat ning skeemijupi arvutamisel on nii mugavam, vähemalt minu jaoks.

[moi]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

Me ka juba korra vaildesime selle üle kas BJT on vooluga juhitav.
Tavalises võimedis enamasti on aga mitte alati.
Suht lühidalt on see asi kokku võetud https://en.wikipedia.org/wiki/Bipola...charge_control
Seal on ka rida "In analog circuit design, the current-control view is sometimes used because it is approximately linear."
Olen minagi mõnda Starfishi kirja pandud raamatut õppimiseks kasutanud.

[Svago]

Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

See "vooluvõimendus" sobib ainult mitte-kriitiliste ahelate arvutuseks, sedasi on lihtne arvutada aga see pole tööpõhimõte kui see peaks oluline olema, mõnikord on.

Ma olen korduvalt rõhutanud kui oluline on bipolaartransistori Ube. Sellepärast ongi mu transimõõtja ehitatud põhimõttel, kus ma saan ette anda ja hoida praktiliselt konstantsena Ube. Siis vaatan Ik ja Ib. Saan ette anda laiades piirides ka Ik ja valin paarilise sama Ube juures võimalikult sama Ib-ga. Võimendite puhul mõõdan mitme erineva Ik juures, mis on reaalsel kasutamisel (vähemalt 3 punkti). Et npn ja pnp oleks sama, kommuteerin ma releedega vaheldumisi ringi kogu mõõteahela.
Kui vaja, kruvin mõlemad samale radikale, et ei esineks erinevust temperatuuri tõttu.

Aga see, et töötab vooluga, tähendab seda, et ilma B vooluta bipolaartransistor ei tööta, aga väljatransistor paisuvooluta üldjuhul küll. Skeemis tuleb selle tarbitava Ib arvestada. Sellepärast räägitaksegi suhteliselt, et ühte tüürib vool ja teist pinge. Palju sõltub ka transistori lülitusskeemist - ÜK, ÜE või ÜB.

Ei saa ju rääkida voolust ilma seda tekitava pingeta.
Ube ja Ib sõltuvus on nagu dioodilgi ja võimendite lõpu vooluvõimendite juures see väike Ube nii suurt rolli ei mängi. Väiksematel nivoodel on moonutuste seisukohalt küll oluline - eriti npn ja pnp Ube erinevuse tõttu. Mõõtes on vahel olnud suhteliselt sarnaseid nii vene kui lääne omade hulgas ja seda teatud transistoride markide puhul. Kui on vaja saada ühesuguse vooluvõimendusega transistore, siis tasub tellida sealt, kus kõik transistorid on samast partiist.
Kauplustes on päris tihi jäägid erinevatest partiidest, müüjatel pole aega sellega tegeleda. Ostsin kauplusest näiteks 4 transistori, kus oli tegemist 3 erineva partiiga ja vaid 2 olid sarnased. Eri partiid võivad erineda vooluvõimenduse poolest kordades. Vene omadel, mis oli toodetud 30 aastat ja rohkem tagasi, oli suuri erinevusi isegi sama partii piires.

[Shele]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

Ei saa ju rääkida voolust ilma seda tekitava pingeta.

Võta valjukas, pane voltmeetri otsad külge ja liiguta: vool tekitab pinge. Veel vavam on, kui keerad generaatori võlli ja väljundklemmidel tekib pinge.

[Rom]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

Martk, kas R575 ja R576 jätsid samaks või siiski muutsid?

Edit:
Endal ootab hooldust ka üks Yamaha loom, nimelt lõppvõim M-80, ajasid selle teemaga kergelt isu peale.

[Svago]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

Ei saa ju rääkida voolust ilma seda tekitava pingeta.

Võta valjukas, pane voltmeetri otsad külge ja liiguta: vool tekitab pinge. Veel vavam on, kui keerad generaatori võlli ja väljundklemmidel tekib pinge.

Vahelduvvoolugeneraatori ehitust saab lihtsustatult kirjeldada järgmiselt. Magnetahela pooluste N ja S vahele on paigaldatud pöörlev traadist raam, mis kujutab endast generaatori rootori mähist. Kui raam (mähis) pöörlema panna, indutseeritakse selles elektripinge.

https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrimasin

Patareil on ka pinge, vool tekib alles siis kui ühendame koormusega

[Shele]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

indutseeritakse selles elektripinge.

Jama. Magnetväljas liikuvas juhis mõjub laengukandjatele jõud, mis elektrijuhis paneb need liikuma. Laengukandjate liikumine on elektrivool. Kui ned laengud kuhjuvad sinna traadi otsa, siis tekibseal pinge.
Wikipedia ei ole usaldusväärne allikas, sobib ristsõnade lahendajatele.

[Svago]

Vs: Yamaha a-1060 lõpptransside vahetamine?

Jama. Magnetväljas liikuvas juhis mõjub laengukandjatele jõud, mis elektrijuhis paneb need liikuma. Laengukandjate liikumine on elektrivool. Kui ned laengud kuhjuvad sinna traadi otsa, siis tekibseal pinge.

Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas.

Elektrivoolu kutsub esile voolujuhi laetud osakestele mõjuv induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otste vahel juhul, kui juhtmes puudub vool. Alles elektrivälja mõjul hakkavad elektronid suunatult liikuma ja tekib elektrivool.

Generator is a machine that converts mechanical energy into electrical energy. It works based on principle of faraday law of electromagnetic induction. The faradays law states that whenever a conductor is placed in a varying magnetic field, EMF is induced and this induced EMF is equal to the rate of change of flux linkages. This EMF can be generated when there is either relative space or relative time variation between the conductor and magnetic field.