Lampvõimendi

[ats]

Sain nüüd kaks peaaegu identset lampraadiot "Rekord" (lõpud 6p14p), kust plaanis võtta kõik (trafod, lambid, pesad) peale kondekate ja takistite. Skeemilahendus tuleb uus. Loodetavasti tuleb nendest juppidest ca 2*4-5w SE stereovõim. Tekkis küsimus, mis häält võim tegema hakkab, kui tal tämbriplokki pole (kui näiteks cd-decki väljundist lasta heli otse võimu sisendisse)? Kõlariteks on kvaliteetsed lairibakõlarid. Prantsusmaal valmistatud.

[humax]

4-5W selles ma natuke kahtlen, kas mitte väljundtrafod seda ehk piirama ei hakka, kuid 2,5-3W peaksid saama küll.Ega see nii paha polegi, kui kuuldu järgi juba 0,8-1W tehakse imet, Palju oleneb kui tundlikud ja milline helirõhk on valjukatel.Mis häält tegema hakkab on raske öelda, kuid ,kui kokku laod on asi selge. Mis tämbritesse puutub siis on kahtepidi arvamust. ühed ütlevad pole vaja teised, et on. Endal on mõlemad lahendused olemas ja reguleerimise sügavusega +-16db.Eelistan tämbrite olemasolu ja kasutan neid.Küll aga toonkompensatsioonist tugevuse potekaga loobusin, pole vajadust.Tee asi kindlasti valmis saad hea kogemuse ja ega see viimaseks jää. Sedavõrd asi lihtsam, et algmaterjal olemas.

[ats]

Jah, arvatavasti jääb võimsus kuhugi 2W piiresse. Lihtsuse mõttes teen võimendi ilma tämbriplokita.


OT:
Proovisin just garaažis "ural-114", millel lõpus (2*6p14p) PP" võimendina kasutada. Heliallikana kasutasin pleierit. Üllatusena, läks võimendi bassist päris ruttu küllastusse. Kui bassi vähemaks keerasin sai heli päris kõvaks tingida.
Kas see raadio ongi nii projekteeritud või äkki on tal midagi viga?

[humax]

mis seal tahta seal pole ju valjukaid. Ja selleks otstarbeks nagu ta on ,on neid piisavalt. Ilmselt pole tal viga midagi ja ega siis üks lihtlabane raadio ei saagi ei tea mis tümakat teha.

[ats]

Ma ühendasin muidugi korraliku kõlari sinna taha, aga eks ta nii siis ole, et lihtlabane raadio

Järelikult hakkab plaanitud SE võim samamoodi käituma, aga kui ma sealt ka 2*1W stereo heli kätte saan, siis olen rahul.

[humax]

Seal võib sul momendil asja ka veidi ära rikkuda sisendi sobitus,ses raadiol peaks see olema kusagil 500 kilooomi piirimail ja ega neid sisend kondekaid ka tea mis suurusega nad on, ma peast ei mäleta enam neid suurusi, pole ju seda skeemi oma paarkümmend aastat vaadanud, sealt lõpust peaks küll 4-6W võhma saama, kui seal on 2x6P14P seal on ka kindlasti toonkompensatsioon kasutusel see rikub asja.

[moi]

Originally posted by ats@Jul 25 2005, 23:17
Järelikult hakkab plaanitud SE võim samamoodi käituma, aga kui ma sealt ka 2*1W stereo heli kätte saan, siis olen rahul.

Mitte samamoodi vaid veel halvemini.
Kui SE võim tuleb sama väikse trafoga (ilmselt on seal Rekordis sama magnetahelaga trafo kui Uraalis?) kui see Uraali PP, siis läheb bass palju väiksemal võimsusel küllastusse.

Lisa
Muide takisteid ära maha kanna, need on just need õiged lampvõimu takid (BS tüüp vist olid), mille eest läänes hinge hinda makstakse.

[andreie]

ats, "Ural'i" konstrueerimise ajal ei osanud ilmselt keegi ette arvata vajadust võimsa bassiotsa järele...

[Matis]

Ma olen vist vales foorumis, kuid ka selles teemas on läbikäinud võimendi võimsus ilma tema küljes olevate kõlarite tundlikkuseta. (Saundist ma praegu üldse ei räägi)
Et keegi targem võiks noobidele võrdluseks välja panna võimsustarbe ja tundlikkuse vahelise seose. Ning kui palju peab ntks võimsus samade kõlarite juures suurenema et tunduks üritus 2*valjem. Vabandan kui post liiga teemast mööda on <_<

[Cheopps]

Põhimõtteliselt sõltub tugevasti helisageduse alumise otsa "sügavus" kasutatava väljundtrafo prim. mähise induktiivsus(t)est ning trafo südamiku ristlõikepindalast."Rekord" ning "Ural" raadiotel olid südamikud kõik enam-vähem sama tüüpi südamikuga.Muidu see pleier võis ka pingevõimendustrioodi üle tüürida...Veel niipalju, et väikese võimsusega lampvõimendite(....10W) puhul ei soovita kasutada mitmeribalisi kõlareid(parem on kasutada eraldi võimendeid), kuna nende tundlikkus on väga palju madalam lairiba kõlaritest.Segama hakkavad mitmeribaliste kõlarite filtrid koostöös väljundtrafo sec mähise suhteliselt suure aktiiv- ning sagedusest sõltuva reaktiivtakistusega.


Ps. Valjuhääldi võimsusest ei sõltu tema tundlikkus.

[ats]

Kas võib siis järeldada, et tegelikult lampraadio väljundtrafodega päris korralikku võimu ei saa? Kõla jääb ju üsna vaeseks, kui bassi otsa pole.

[moi]

Ei või järeldada.
Lihtsalt hea bassiotsaga lampvõim on väga kallis (suur trafo kallist materjalist) ehitada ning peab olema PP mitte SE. Enamasti piirdutakse tagasihoidliku bassiotsaga.

[rnx]

Originally posted by Matis@Jul 26 2005, 15:22
Ma olen vist vales foorumis, kuid ka selles teemas on läbikäinud võimendi võimsus ilma tema küljes olevate kõlarite tundlikkuseta. (Saundist ma praegu üldse ei räägi)
Et keegi targem võiks noobidele võrdluseks välja panna võimsustarbe ja tundlikkuse vahelise seose. Ning kui palju peab ntks võimsus samade kõlarite juures suurenema et tunduks üritus 2*valjem. Vabandan kui post liiga teemast mööda on <_<

Tegelikult võiks sellise küsimuse lasta modedel kohe eraldi teemasse tõsta ning kleepuvaks teha, ehk siis jääb ka pisut teiste teemade puhul järje kaotamine väiksemaks

Matis, püüan sulle paari sõnaga vastata.
Helirõhku mõõdetakse reeglina logaritmilise skaala ühikutes, millel nimeks detsibell (dB). Detsibell on ühik, mida kasutatakse kahe erineva suuruse suhte võrdlemiseks. Matemaatiliselt väljendub detsibell kui 10*log(I/H), kus I on lõppsuurus ning H on niinimetatud nullnivoo (kokkuleppeline väärtus, millega kõiki helirõhke või pingeid (pingete puhul on valemis 10 asemel 20) või mida iganes võrreldakse) või väärtus, millega lõppsuurust tahetakse võrrelda. Muidugi peavad mõlemad nivood olema antud samades ühikutes. Kasutusel on ka mõiste heli tihedus (sound intensity), mis lühidalt öelduna tähendab seda, mitu vatti akustilist võimsust langeb konkreetses punktis 1 cm2 suurusele pinnale, ühikuks siis W/cm2. Akustikas on kokkuleppeliseks nullnivooks (detsibellilise nullväärtusega helirõhuks) tegelikult mitte päris absoluutne vaikus vaid keskmise inimese alumine kuulmispiir, mis peaks väljenduma 10^-16 W/cm2 suuruses helitiheduses konkreetses mõõtmispunktis. Sellega võrreldaksegi tavaliselt erinevaid helirõhu nivoosid, sellest kõrgem nivoo on positiivse väärtusega, madalam nivoo (veel vaiksem heli), negatiivsega. Sosin on näiteks umbes 20 dB niivooga võrrelduna nullnivooga, normaalse hääletugevusega vestlus umbes 50 dB, valulävi keskmisel inimesel 130 dB.

Võtame nüüd näiteks sellise keskmise jäigema laiatarbevaljuhääldi, mille tundlikkuseks on 90 dB/W, st. kui juhtida valjuhääldisse 1W elektrilist võimsust, siis tekitab valjuhääldi 1m kaugusel tööteljel 90 dB helirõhu nivoo võrreldes nullnivooga. Nüüd kujutame ette, et valjuhääldisse juhid ühe vati asemel kaks. Mis juhtub? Kas tajutav helitugevus suureneb kaks korda? Ei. Tugevus suureneb ainult veidi, täpsemalt 3 dB võrra (10log(2/1)~=3). Selleks, et tõsta tajutavat helitugevust kaks korda, peaks erinevus olema 10 dB&#33; Selleks aga, et tõsta nivood 10 dB peab valjuhääldisse juhtima ka kümme korda rohkem võimsust (10log(10/1)=10). Helirõhu nivoo 100 dB on seega 90 dB tajutava helitugevuse poolest umbes kaks korda tugevam. Ehk siis 1W ja 10W võimendi poolt maksimaalvõimsusel toidetava sama valjuhääldi arendatav inimkõrva poolt tajutav helirõhk ei erine sugugi mitte kümme korda vaid ainult kaks korda. Et tõsta tajutavat helivaljust veel topelt, siis peaks võimendi olema juba 100W võimsusega...

Loodan, et mu selgitus ei läinud väga segaseks ning keda huvitas, said sellest ka aru... Pole just kõige suurem õpetaja lihtsalt

[fre]

Originally posted by rnx@Jul 27 2005, 10:39
Detsibell on ühik, mida kasutatakse kahe erineva suuruse suhte võrdlemiseks.

Lisaks eelnevale jutule teeks siia väikese tabeli pingete, voolude ja võimsuste suhete kohta detsibellides. Mõned nendest suhetest oleks kasulik isegi meelde jätta orientiiriks kui dB-dest kusagil juttu... See on valik E. Jakoobi raamatu "Raadiovastuvõtjate korrastamine", 1969. tabelist lk. 351.

Detsibellid - pingete või voolude suhted - võimsuste suhted:

0dB - 1,00 - 1,00
3dB - 1,41 - 1,99
6dB - 1,99 - 3,98
10dB - 3,16 - 10,00
20dB - 10,00 - 100,00
30dB - 31,62 - 1000,0
40dB - 100,0 - 10000
50dB - 316,2 - 100000
60dB - 1000 - 1000000

Detsibelle kasutades saab arvutustes korrutamise-jagamise asemel liitmise-lahutamisega hakkama.

[humax]

ats, "Ural&#39;i" konstrueerimise ajal ei osanud ilmselt keegi ette arvata vajadust võimsa bassiotsa järele


Selle kohta ütlen ma väga lihtsalt. Nii nagu see pill väljatöötati ja toodeti oli ta täiesti normaalsel tasemel ja võib öelda, et hea pill.Mingit vajadust mingi võimsa bassiotsa järele polnud. See võimas bass on teie mõttekäigu unistus ja teatud mõttes arengupeetus, lihtsalt ei anta enesele aru, mis asi, millekski on ja mida ta võimaldab.Ei maksa unustada, et pilliehitus ja akustika on olnud mitmetes arengu etappides ja pika aja jooksul jõudnud tänapäeva.Pole ju midagi tänapäevast tahta asjadest mida toodeti 20-30 aastat tagasi.Pole ka õige, et kolm kvartalit enne tuleb jõmaks ja tümaks ja seejärel rooste bemar kolm noksi sees, pead jõlkumas tümaka taktis, lollid näod ees, sest helirõhk halvab aju tegevust.Kui võhma pole vähemalt 300W ja tümaks pole padjaga vastu pead peksmise sarnane siis on asi pask.Tegelikult pole asi nii, see on rohkem nokside eralõbu ja arengu tagajärg.Need, kes tegelevad lamptehnikaga ,vana restaureerimise ja retroga, nende eesmärk on ikkagi heli loomutruu esitus, selle arendamine ja säilitamine ja taaselustamine.Sellised eesmärgid on veidi kõrgemad ja kaugele ulatuvad, kindlasti ka rahaliselt kallimad, kui tavaviisil tümaka tootmine.Eesmärk on ikkagi heli loomutruu ja algallikale sarnaneva heli kuulamine.Teiste sõnadega kuidas kellelegi , palju ja mida antud on.Ka muusikaliselt tuleb areneda ja kõik oleneb arengu tasemest ja indiviidi püüdlustest.Vabandust sai küll natuke järsk ja ehk kohati rõve, kuid see on minu arvamus asjast.

Ärge väga pahandage.