Kitarri võimu valmistamas

[vuss]

Teadsin küll, et koormuse all pinge veits kukub, aga ei osanud arvata, et nii kole palju. Mul siin kaks "sirius" raadiot. Ühe lammutasin ära ja sealt mõõtsin palja trafo sekundaarpingeks 230V. Teine "Sirius" on poolenisti elus ja seal viimase silumiskonde peal oli 225V. Mõtlesin juba, et see mingi vanaaegse seleenalaldi omapära, et alaldamisel/silumisel pinge 1.4 korda ei kasva. Aga tuleb tõesti välja, et kui lampe ükshaaval eemaldama hakata, siis pinge järjest kasvab 225 voldilt üle 300 voldi välja! Kõik õige. Pingelang lihtsalt.
Tahtsin oma P1 telku toitetrafo väiksema ja ehk vaiksema vastu vahetada, aga niisama libedalt siis asi ei lähegi, et muudkui võtad raadiost trafo ja paned aga hakkama.

[rnx]

Kusjuures seleenalaldi puhul nagu ka kenotronalaldi puhul mängib pingelangu juures palju rolli ka alalduselemendi sisetakistus. Kenotroni puhul olen täheldanud vähemalt pillivõimendite puhul reeglit, et trafost tulev vahelduvpinge alaldatakse sama arvulise väärtusega alalispingeks.

[vuss]

P1 näppimise käigus andsin eelastme trioodidele tiba suuremad võre eelpinged peale, kui skeemilt lugeda ja heli läks justkui paremaks ses mõttes, et väikestel helivaljustel, kui tegemist cleaniga ei hakka plärisema kui vähe tugevamalt keeli tonksata. Kas nüüd on tegemist sellega, et minu kasutuses olevad vanad lambid on kuidagi tuimemad kui peaks ja tahavad vajaliku anoodvoolu saamiseks pisut teravamat eelpinget? Ega see biasimise teema on mul ikka veel pisut segane. P1 teooriadokumendis on ilusad arvutuskäigud kirjas ja puha, aga kas on ikka nii, et kui mul anoodkoormustakistil on pisut suurem pingelang ja lambis seega ka pisut suurem anoodvool, siis iseenesest peaksin panema skeemil toodust väiksema katoodtakisti, et saada vajalikku võre eelpinget? Ja see võre eelpinge, mida ma tahan saada, kas see on nüüd seotud skeemil toodud anoodpingega või pean ma selle väärtuse uuesti leidma, kui mul reaalses elus mõõdetud anoodpinge skeemil toodust liiga palju erineb? Arvan, et mu kole distortion on ikkagi häälestuse ja mitte lõputrafo taga kinni. Sain targemaks ka sidestuskondekate koha pealt. Proovisin vanaaegseid paberkondesid, aga need kõik lekkisid kohutavalt. Ja erinevad suvakondekad mis mul kasutuses muudavad ka tulemust kõrvaga kuuldavalt. Ma ei taha väita, et ma teen kõrvaga vahet korras olevatel kondekatel. Ilmselt mul osad on pooleldi tuksis ja erinevus sellepärast. Tuleb vist investeerida korralikesse kondedesse.

[Daddario]

Originally posted by ats

Metali jaoks ehita parem "rat" valmis.
http://www.generalguitargadgets.com/...tics/pcrat.gif

Mul tundub, et see on natuke vigane skeem.

See siin Peaks parem olema.

[vuss]

põrguvärk. Kuidas ma aru saan, et ma oma biasimisega parasjagu tunnusjoone lineaarosa keskele pihta sain? Lambi tunnusjoon võib olla vanadusest nihkunud. Anoodtakistil tekkivast pingelangust arvutatud anoodvool võib vale olla, kuna takistuse väärtus võib ju ka siia sinna kõikuda. Sama katoodtakistiga. Pealegi kahtlen ma 6H2П ja 12AX7 üks ühele vastavuses kuna AX84 lehel P1 teooriadokumendis ja "raadioamatööri käsiraamat" Tln 1972 toodud vastavad anoodtunnusjoonte sarjad on pisut erinevad. Hetkel meenutab see minu biasimine rohkem pimeduses kobamist

[@ndres]

Originally posted by vuss@Jan 15 2006, 01:21
Kuidas ma aru saan, et ma oma biasimisega parasjagu tunnusjoone lineaarosa keskele pihta sain?

Asenda katoodtakisti ajutiselt traatpotekaga. Nominaal vali selline, et annab võre eelpinget mõlemale poole keerata.
Siinus sisendisse, astme väljundisse oss. Tasapisi sisendnivood suurendades ja katoodtakistit muutes leiad asendi, kus siinuse piiramine väljundis sisendsignaali suurenedes algab mõlemalt poolt võrdselt. Mõõdad pote takistuse ja asendad sama väärtusega püsitakistiga.

[vuss]

Vedasin endale nüüd miski suremise ääre peal generaatori ja ossi ja takistiploki koju. Kohe tekkis kaks küsimust. Mis sagedusel ma oma mõõtmisi peaks läbi viima? Ja mis ma peale hakkan sellise jamaga, et peale esimest trioodi on ilus siinus kitarri väljundsignaalile piisavas ulatuses (kuni umbes 0.8V). Peale teist trioodi ja tämbriplokki on siinusest alles vabakäeallkiri. Seda siis juba minimaalsemast pisut tugevamal helitugevusel. ja see vabakäeallkiri on tämbrinuppudest väänatav... Mida edasi?
Ja kolmas küsimus ka. Kas väljundtrafo sekundaarmähise üks haru peab maha jooksma? Siiamaani pole mul maandatud olnud, aga avastasin, et skeemil selline märge tõesti on.

[jan]

Maandatud peaks kindlasti olema siis, kui on kasutusel tagasiside. Muidu aga pole ise vahet märganud (mõnel juhul aitab müra vastu).

Sageduseks pane 1kHz.

[Cheopps]

Mõõtmiste teostamisel tuleb tämbri regullaatoreid vältida(mõõta ossiga enne regullaatorit, signaal sisse peale regullaatorit ja mõõta sealt edasi iga astet).Ainult maandus aitab müra vähendada(katse teel tehakse kindlaks vastav juhe).

[vuss]

Äge! Tegin eile veidi õllesena nalja ja pistsin oma P1-le mikrofoni taha. Ja täiesti ootamatult muutus kogu võimendusprotsess praktiliselt müravabaks! Krrt, selgus, et igasugu sirinad ja mürinad, mida ma varem võimu halva konstruktsiooni ja varjestuse kaela ajasin tulid hoopiski kidra poolt ja ilmselt ajutisest ühendusjuhtmest. Pole veel raatsinud võimule pulgapesa osta ja seetõttu on mul seal din ja mingi suva juhe kidra ja võimu vahel.

[vuss]

Tinutasin kokku ka sahtli pandud igoramps SKIFF TA3-e skeemi. Tundus mõnusalt askeetlik. Erinevalt AX84 ´P1-st läks ka kohe käima kui kõik "enam-vähem nominaalidega" jupid külge said. Draiv on P1 omast parem ja sujuvamalt reguleeritav. Cleani ots on tiba tuhm, tahaks tämbriplokist juurde keeramist. Või kui kidral oleks roobipoolne helipea, oleks ka hea. Arvan, et kui see Skiff häälestada oma pilli ja kõlli järgi välja, siis saab toreda võimu küll.
Tahaks sealt igoramps lehelt veel seda 2x6n8c lõpuga Firefly-R võimu proovida. Kiidulaul on igatahes kõva ja soundinäited pole laita.