Kitarri võimu valmistamas

[sahtel]

nii plaanisjärgmine võim valmis meisterdada, võim ise enesest väga sobilik et lambid ja trahvod olemas kuid tekkis probleem driveiga
skeem selline http://www.sugardas.lt/~igoramps/skiffta3.htm nii seal kirjas et drive käib lightist mediumini aga soov oleks et oleks cleani võimalus, üldiselt kuidas skeem ümber teha et saada kätte clean sound või tasub parem uus skeem otsida ??? Asi lihtsalt selles ju et on olemas lõpu trafo ja sobiv toide ning lambid.
Teine mure valdab siis distortionit või karmi overdrivei, kuna bassile oleks soov hankida ka bass overdrive, mõne loo jaoks hädavajalik, siis mõtsin kuna võim on lampidel ja eelvõim samamooodi siis võiksid efektid kah samamoodi olla, nii et äkki disainiks siis sellise toreda asja, aga kahjuks skeemi pole ja ei oska kuskilt alustada ka, õieti ei teagi põhimõtet ( nii palju tean et siinuse ülemine ja alumine osa maha lõigatakase[vist] ), oskab äkki keegi aidata?

[jan]

V1B katoodist konde minema või väiksem asemele. Aga proovi näiteks AX84 P1-te ehitada, pidi väga raju võim olema. Puhtast helist rokiliku moonutuseni.

EDIT: mu esimene lause puudutab siis seda drive'i vähendamise küsimust.


Link kah: http://www.ax84.com/p1.html

[Cheopps]

Radio nr4 1972, lk. 52-54; järg nr5 1972, lk.29-31.Eelastmed/modulaatorid kõik lampidel, "vibrato" jt. generaatorid transistoritel.Lõppastme võib teha mistahes lampidel(loomulikult vastava skeemi alusel).Endal on see projekt pooleli juba pikemat aega.
Ps. See poiss on kasutanud samuti tekstoliiti oma kesta valmistamisel.

[sahtel]

Originally posted by Cheopps@Mar 15 2005, 09:18
Radio nr4 1972, lk. 52-54; järg nr5 1972, lk.29-31.Eelastmed/modulaatorid kõik lampidel, "vibrato" jt. generaatorid transistoritel.Lõppastme võib teha mistahes lampidel(loomulikult vastava skeemi alusel).Endal on see projekt pooleli juba pikemat aega.
Ps. See poiss on kasutanud samuti tekstoliiti oma kesta valmistamisel.

Hmm kahjuks pole ligipääsu taolistele ajakirjadele äkki aga saaksid sisse skännida võimaluse korral....tundub et päris huvitav

[Cheopps]

http://www.pilt.ee/album.php?type=images&id=352366

[sahtel]

TO: cheopps kle logi välja ja siis saada link ma hästi ei näe neid pilte

[Cheopps]

http://www.pilt.ee/view/352366/
No see link peaks sobima.

[served]

KAs selle AX84 P1-he ehitamine tasub end ära? Palju see umbes maksama läheb? Kas mõnest telekast ka juppe oleks võimalik saada? Kas need pildid mis seal kodukal näidatud olid kas nendest väiksemat varianti ei saaks ehitada?

Kui ma tahan ehitada effektikat et hakata metalit looma kas see on õige plokk?
Kas neid lampe ei saa millegiga ühendada?
Miks on igal pildil erinevad komponendid?

http://ax84.com/dp.php?pg=projects&project=p1

Mõnel on 5 lampi mõnel rohkem mõnel vähem.
Mõnel on 2 traffot mõnel 2. Kas see skeem http://195.178.239.50/ax84/media/ax84_m37.pdf on õige?

äkki on sellise asja ehitamine kergem ja tulemus parem?
http://users.chariot.net.au/~gmarts/pix/a_amp-odis.gif

[ats]

Kindlasti tasub ehitamine ära, kui sa ikka tead, et sellist võimu vaja.
Skeem tuleb võtta "Main Schematics" lahtrist. Teised on modifikatsioonid. Algne võimendi käib kahe lambi peal.
Aga tegu pole effektikaga, vaid ikka võimendiga.
Viiamane skeem, mis sa andsid oli overdrive effekti skeem.
Metali jaoks ehita parem "rat" valmis.
http://www.generalguitargadgets.com/richar...atics/pcrat.gif

[jan]

Raskeroki ja metali jaoks soovitaks siiski vastastaktlõppvõimendit, ühetaktiline jääb na teravaks ja ebasümmeetriliseks. Bluusi/jazzi jaoks okei, aga draivides ei avalda sugugi muljet.

[vuss]

Kas kellelgi on P1 ka valmis või pooleli? Minu oma teeb juba miskit häält, aga tahaks nüüd oma rõõme ja muresid jagada. Võrdlemine ei teeks paha. Ega ma ei teagi, kuidas see P1 peaks vene juppidest tehtuna nüüd päriselt kõlama. Kuidagi tiba äkiline on ja distortion on mul jama. Ei taipagi, millisel lambil siis see kole moonutus tekib. Ja tegelt tahaks teada ka, kuidas peaks mõjutama kõlli takistus võimu tööd. Olen siin katsetanud eri väljundtrafosid ja eri takistusega kõlarisüsteeme P1 taha, aga mingit selget seaduspära pole leidnud. Miks peab kõlaril olema õige takistus, mis sobib vastava trafoga ja mis juhtub siis, kui see takistus on vale?

[rnx]

Lampvõimendi väljundaste tahab efektiivseimaks tööks oma järel suure takistusega koormust (ca. 1. kilo-oomist trioodide puhul, kuni mitmeteistkümne kilo-oomini kõrge sisetakistusega pentoodidel ehitatud vastastakt lõpu puhul), trafo on vajalik selleks, et sobitada valjuhääldi madal (4-16 oomi) takistus töörežiimiks vajalikuga. Kui sobitus on väga palju soovituslikust koormusest nihkes, väheneb võimendi väljundvõimsus ning suurenevad tunduvalt moonutused. Väljundtrafo peab olema valmistatud selleks sobilikust rauasulamist südamikule, mille ristlõikepind peab olema piisavalt suur madalamate sageduste piisavalt loomutruuks moonutusteta edasiandmiseks, ning pleki paksus ja sulami omadused määravad eelkõige kõrgete sageduste taasesituse. Kuigi kitarri poolt tekitatava heli spekter jääb otseselt 82 kuni ca. 6000 Hz vahemikku (tegelikult mitte, häälestusest, sõrme liigutamisesttekkivatest kõrvalmüradest, pilli resonantsidest jms. ning keelte võnkumisest tekkinud (harmooniliste) sageduste spekter on märksa laiem), oleks soundiliselt õige kasutada ikkagi võimalikult kõrge kvaliteediga väljundtrafot. Ehk see on ka põhjus, miks Fenderi 5F6 seeria Bassman kitarristide seas Holy Grail'i staatuses on. Sama käib ka Matchless'i ja Vox'i osade mudelite kohta. Nende väljundtrafo südamik on praktiliselt sama suur, kui toitetrafol ning seega jääb olemata räme madala otsa moonutus, mida muidu küllastusse läinud raud võib põhjustada. Bassmani oli algul kasutusel audiovõimendis kasutamiseks mõeldud trafo, mille mähised olid isegi korralikult sektsioneeritud.
Mis erinevatesse vene päritoluga väljundtrafodesse puutub, siis olen aru saanud, et ilma sekundaarmähist ümber mähkimata pole nendega midagi peale hakata... Reeglina sobitavad need lambile sobiliku koormuse näiteks 2,4 või 1 oomi, eriti vanemate riistade trafode puhul.
Moonutuste põhjust peaksidki otsima eelkõige trafodest, kuna enda kogemustele tuginedes näiteks Estonia lampraadiost pärit trafost mahub minu Princetoni kloonis vaevu-vaevu 4W ilma moonutusteta läbi. (u. 2W juures oli oluliste moonutusteta mõõdetud sagedusvahemik ca. 50 Hz - 50KHz) Kasuks tuleksid suurem südamik ja võimalikult täpselt sobitatud ning korrektselt mähitud mähised.

[vuss]

Trafode ümbermähkimise juures on minu jaoks üks kolesuur probleem. Kusagil on isegi olemas veneaegne loenduri ja vändaga kerimismasin ja iseenesest poleks see mingi raske asi nats vändata aga.. ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas ma pärast need plekid jälle suudan sinna pooli otsa pigistada. Ma arvan, et pärast jääb tubli viiendik plekke üle ja trafo plärisema. Olekski vaja ühelt lampraadio toitetrafolt TC-3 sekundaari maha võtta (väljundis 230V). Aga küttemähis on vist pealmine ja pärast tuleks see tagasi mähkida, mis ikkagi eeldab trafo lahtivõtmist. Kusjuures ega ei saagi täpselt aru mismoodi neil vanadel lampraadiotel see toide õieti toimib. Kuidagi saadakse kõrgele sekundaarpingele vaatamata lampide toiteks lõpuks 200V ringis.

[jan]

Mina loen kümne kaupa ja siis kirjutan paberile:
10, 20, ...

Kihi vahetamisel panen ka kihi viimase keeru kirja. Ühe-kahe trafo jaoks pole mõtet keerulist aparatuuri ehitada ja käsitsi saab paremini, kui kehva põlve otsas aretatud mähkimispingiga. Ajakulu on muidugi üüratu, aga noh...hobi nõuab ohvreid. h34r:

[rnx]

Reeglina saab ka käsitsi need mõnikümmend keerdu sekundaari väljundtrafole ära mähitud.
Sellest "Kuidagi saadakse kõrgele sekundaarpingele vaatamata lampide toiteks lõpuks 200V ringis" ei saa küll eriti aru - mõtled seda, et koormuse all aladist tulev pinge kukub või?