tundmatu lampvõimendi

[gura]

Niisiis...leidsin paar päeva tagasi kolimise käigus ühe lampvõimendi. Algul ei hellitanud eriti lootust et see töötab ka, kuid kui kõlarid taha ühendasin ja panin peale Norah Jonesi oli see kui kingitus taevast. see selleks...Küsimus siis selline et kas keegi oskab öelda mis võimendi see olla võib ja kas selle kohta ka kuskil infot on, kuna võimendil ei ole peal ühtegi märgistust. Sisendeid on 4, parema ja vasaku kanali jaoks on eraldi potekad. Mis mind eriti üllatas on see, et võimendil on isegi 4 erineva helikõrguse jaoks ekvalaiser küljes Lambid on sees 6P14P, mille kohta leidsin nii palju infot et võimsus on neil 4,2w. Selline küsimus on ka et kuna võimendil on neid sees 4, kas siis ühe kanali võimsus on 8,4 w?

[jan]

Kirjelduse järgi siis kaks 6P14P vastastaktlülituses. Andmelehel võib 4,2W lambi kohta olla, reaalne võimsus sõltub skeemist ning sellest, mis re?iimis lamp töötab. Moonutustevaba võimsust ikka vähem.

Ja kindlasti lisa pilt! Ilma selleta on raske midagi aimata (kuigi tundub suhteliselt spetsiifiline riistapuu olevat).

[humax]

keegi oskab öelda mis võimendi see olla võib ja


normaalne võimendi.



Aga üks küsimus Sulle, kui Sa mind varem näinud ei ole ja kui ma äkki jala uksevahelt Sinu tuppa torkan ,kas võiksid öelda mis mu nimi on ja mis mul peas on?Ehk teiste sõnadega kui tahad oma küsimusele korralikku vastust saada siis kirjuta konkreetsemalt milline see tükk on ja pole paha ka et mõne pildi üles riputad.Maailmas on miljoneid võimendeid ja sinu jutu järgi pole mingit hinnangut võimalik anda.mitu trafot on? mis lambid on j.n.e.

[Cheopps]

Enamus antud lampidega vastastakt-võimendite nimiväljundvõimsus jäi 6...8W kanti("Estonia-2", "Festival"), olen kohanud ka 4W.Maksimaalne võimsus ei ületa tavaliselt 12W.

[gura]

selge...võimsuse koha pealt siis asi selge...ma arvan tegelikult et mul on suht lootusetu teada saada mis see tegelikult on, sest kui natuke lähemalt uurida, siis on aru saada et selle võimendi sisu kuskilt välja võetud ja ise uus karp ümber tehtud. Kahjuks ei ole hetkel kuskilt digikat võtta et pilte üles panna. Midagi olen teada saanud, selle eest tänan.

[Tony_T]

Terv.

EL84-jal ja tema analoogidel (6BQ5, 6П14П jm.) baseeruvate vastastakt-võimendite väljundvõimsustest.

Eeldame toitepinget u. 300V ja anoodikoormust 8-10k a-a, st. 4-5k lambi kohta.
Triood-ühenduses (varivõre ühendatud anoodiga) ja "A" klassi reziimis maks. võimsus u. 5W.

Ultralinear-ühenduses (varivõre ühendatud väljundtrafo primaarmähise väljavõttega, tavaliselt 40% toitepoolsest otsast) ja "AB1" klassi reziimis maks. võimsus u. 12W.

Pentood-ühenduses (varivõre ühendatud toitega), "AB1" klassi reziimis ja varivõre pinge = toitepingega (300V) maks võimsus u. 17W.

Triood-ühenduses kõige parem heli ja saab kasutada ilma negatiivse tagasisideta.
Pentood-ühenduses kõige suurem võimsus, tagasiside on vajalik, vähemalt mingil kujul.

[gura]

Hakkan sellele varsti uut korpust valmistama ja tekkisid mõned küsimused. Ma tean, et sisendi juhtmed peavad varjestatud olema, aga kas oleks soovitatav ka väljundi juhtmed varjestatud panna? Kui toitetrafo asub lampidele väga lähedal, kas see muudab midagi halvemaks? Millist pinget peaksid taluma juhtmed, mis lähevad lampide klemmide külge (u 300v?)?

[Tony_T]

Terv.

kas oleks soovitatav ka väljundi juhtmed varjestatud panna?

Ei.

Kui toitetrafo asub lampidele väga lähedal, kas see muudab midagi halvemaks?

Jah. Ja veel olulisem - hoia toitetrafo väljundtrafodest võimalikult kaugel. Kui kasutad toitechoket, siis ka see. Vaata et nende (toitetrafo-choke-väljundtrafode) kiirgusjooned/teljed oleks üksteisega risti, 90 kraadi all.

Millist pinget peaksid taluma juhtmed, mis lähevad lampide klemmide külge (u 300v?)?

Jah, kui seal kõrgemat pinget ei leidu.

[gura]

aga kui toitetrafole näiteks vaskplaadist varjestus ehitada, siis kas see aitaks?

[rnx]

Pigem rauast varje... Varjestab ka magnetväljast tingitud häirete eest. Ning mida pehmem plekk, seda parem.

[Tony_T]

Originally posted by gura@Apr 8 2005, 00:15
aga kui toitetrafole näiteks vaskplaadist varjestus ehitada, siis kas see aitaks?

Tervitus!

Vasest, laiemalt mitte-ferromagnetilisest materjalist valmistatud varjestus ei aita elektromagnetvälja vastu. EMV ongi see põhiline kurjajuur antud juhul.
Korpus tuleb terasest? Kas on võimalik väljundtrafosid ja toitetrafot paigaldada erinevatele "tasapindadele"? St. osad asjad korpuse peale, teised alla, jälgides õigeid nurki? See on kah üpris hea praktika.

[gura]

Korpus tuleb puidust. Põhimõtteliselt saaksin trafod erinevatele tasanditele panna küll, aga endale disaini poolest nii ei meeldiks, nii et tahaks võimalusel mingit muud varjanti kasutada. Kui midagi muud üle ei jää, eks siis teen nii.

rnx Postitatud Täna, 09:19
Pigem rauast varje... Varjestab ka magnetväljast tingitud häirete eest. Ning mida pehmem plekk, seda parem.

Nii et siis tavaline plekk sobiks?

[rnx]

Peaasi, et oleks raudplekk. Muidugi võiks ka siin hakata erinevate sulamite varjeefektist rääkima, aga kas on mõtet? Vaevalt, et sa permalloist varjet nüüd tegema hakkad. Tevalos on müügil ka spets u-metall minu teada, mida just varjeeesmärkidel kasutatakse, aga see ülimalt kirves ning pakun, et oma koostiselt ikkagi mingi permalloi teisend on.

Pööra pigem tähelepanu pleki lõõmutamisele ja sellele, et servad päris järsult murtud poleks. Sellest viimasest oskab ehk keegi targem midagi rääkida, olen ise lihtsalt kohanud soovitust, et varje servad ei tohi liiga järsult murtud olla.

[gura]

Mul peaks vedelema piisavalt tsingitud plekki, eks ma siis sellest hakka valmistama. Selline loll küsimus ka et kui mul sellel varjestusel augud juhtmete jaoks sees on, kas siis sealt ei hakka midagi kiirgama (füüsikatunnist on midagi meelde jäänud lainete levimise kohta)?

[Tony_T]

Tevalos on müügil ka spets u-metall minu teada, mida just varjeeesmärkidel kasutatakse, aga see ülimalt kirves ning pakun, et oma koostiselt ikkagi mingi permalloi teisend on.

Jah, u-metall on üks liik permalloi-dest. Permalloi on laiemas mõistes nikli sulam, mis sisaldab 20-60% rauda.

Pööra pigem tähelepanu pleki lõõmutamisele ja sellele, et servad päris järsult murtud poleks. Sellest viimasest oskab ehk keegi targem midagi rääkida, olen ise lihtsalt kohanud soovitust, et varje servad ei tohi liiga järsult murtud olla.

Nurkadest:
Kuna (madalsagedus)magnetvälja kiirgusjoontel on raske pöörduda 90 kraadi (või veel teravama nurga all), siis on efektiivsemad ümara kujuga varjed. Ka ümarate nurkadega karbid. Effektiivseks varjestuseks tuleb hoida varje kuju lihtsana , servad ümarad (ka väike raadius on parem, kui terav serv), et hoida juba "püütud" magnetlaineid varje välispinnalt "põgenemast", mis juhtub just siis, kui laine kohtab oma leviku teel teravat nurka, ümber mille ta ei ole võimeline painduma.

Edit: Pöörduma, mitte painduma