6F3P

[jan]

Esimene väljundtrafo on nüüd valmis.

Muretsemine oli asjatu - kihte korrektselt isoleerides mahtusid mähised siiski täpselt ära (poolialus on ilusti ääreni). Primaarmähise alalisvoolutakistus on 275 oomi. Keedan mähised parafiinis läbi ja siis plekke viilima.

Järgmisel nädalal peaks saama ka tellitud jupid ja siis panen ühe kanali kokku. Sanyo ei tooda kahjuks sobiva pinge ega mahtuvusega (100uF/50V, pentoodi katoodahelasse) OS-CON elektrolüüte. Vahest sobivad sinna ka muud kvaliteetsed elektrolüüdid, näiteks Rifa? Eelduseks oleks vahetu kättesaadavus. Sidestuseks panen esialgu eelmainitud polüpropüleenkonde.

[jan]

Väljundtrafot kokku pannes selgus nukker tõsiasi, et venelastel on vist I-plekkidega ikaldus olnud. Samas trafos 71 E-plekki versus 50 I-plekki.

Pean vast esmakatsetuse jaoks teiselt trafolt paarkümmend puudujäävat plekki laenama...

[jan]

Nii, vahepeal tegin esimesed eluskatsetused.

Trioodi eelpinge -1,3V, pentoodil -13,6V (katoodtakisti 750 oomi asemel 820 oomi), sellest arvutatud pentoodi katoodvool 16-17 mA, anoodpinge trioodil 92V ja pentoodil 252V.

Heli on...detailne . Kahjuks pole Visatoni BG20 valjuhäälditel veel kaste ümber, seega täpsemalt kõlapilti kommenteerida ei oska. BG20 asetamisel improviseeritud "kasti" tuli kuuldavale ka madal ots. Tundub, et väljundtrafo jalgu ei jää. Kui saan valmis oma ostsillograafi riistvara, siis teen muidugi konkreetsed mõõtmised.

Umbes kolmandiku helitugevuse juures läheb võimendi genereerima - valjuhääldis kostab vaikne "raadioeetri" vilin ja heli kipub moonutama. Kannatamatuse tõttu oli montaazh muidugi 20 minuti jootmise töö.

Meeldetuletuseks veel skeem: http://216.87.144.102/svetlana/TechBulleti...es/No10fig2.gif

Elektrolüütkondensaatorid on hetkel kõige labasemad Hitanod, mõõdetud katoodpingete põhjal võin sinna vast julgelt madalapingelisemad Sanyo OS-CONid osta.

[jan]

Tervist!

Olen ilmselt @ndresele jäänud võlgu aruande kõnealusest (veel paraku maketeerimisjärgus) võimendist. Kuna vahepeal tekkis jupp aega, et projekt kapi otsast alla võtta, siis tegin montaaži ümber (lühemad juhtmed, kompaktsem paigutus - iseenesest mõistetav värk) ja muutsin paari komponenti - katoodtakistiks seekord skeemis ettenähtud 750 oomi ning trioodi katoodkondensaatoriks 47uF/16V Sanyo OS-CON.

Mis ma oskan öelda...olgugi, et Visatoni BG20 ei ole IKKA VEEL korralikku kasti ümber saanud (vaatamata sellele, et ma olen kastiehituses täielik võhik, liiguvad mõtted erinevate võimalike lahenduste vahel) on heli eelmises postituses kirjeldatust parem. Ilmselt parema montaaži tõttu ei lähe võimendi enam kergesti genereerima, valge müra koos vaikse "raadioeetri" viuuuuuuu-ga tuleb kuuldavale helitugevuse pote viimasel neljandikul-viiendikul.

Ilmselt tänu Sanyo katoodkondele on kesksagedus oluliselt "silutum", vähemalt suvise meenutuse kohaselt kraapis kekssagedus tookord kohati lausa ebameeldivalt kõrvu. Arvestades valjuhääldi parameetreid ja vaatamata õige kasti puudumisele olid ka madalsagedused täiesti olemas.

Kahjuks ei ole ma siiani jõudnud ostsillograafmõõtmisteni, aga (subjektiivne) tunne ütleb, et 3-5W võimendi väljundtrafo jaoks käivad need plekid parema puudumisel küll (võibolla ma laulaks teist viisi, kui kõrval olnuks võrdluseks mõni Hammond või Lundahl, aga ei olnud ju :P ). Õhupiluks on mul hetkel tükk joonestuspaberit (~0,3mm), selle paksusega pole varieerinud.

Veel üks märkus: mina ei suutnud antud tingimustes teha helilist vahet K73-13 ja sellisel kondensaatoril (sidestuskondensaator trioodi ja pentoodi vahel). Mõlemad 0,22uF.

Mõned üle mõõdetud parameetrid;

Toitepinge 250V
Pentoodi võrevool 2,8mA (skeemi 30k/10W võretakistil hajub reaalselt võimsust ~0,25W)
Pentoodi anoodvool 13,8mA
Pentoodi katoodvool 16,5mA
Trioodi katoodvool 0,8mA

Muud mõõtmised esimesel võimalusel.

[moi]

Originally posted by jan@Nov 20 2005, 17:45
Veel üks märkus: mina ei suutnud antud tingimustes teha helilist vahet K73-13 ja sellisel kondensaatoril (sidestuskondensaator trioodi ja pentoodi vahel). Mõlemad 0,22uF.

Kui sa seda vahet üritasid BG20 kaudu kuulata siis võibolla ei tulnud vahe hästi välja, kuna BG20 ülemine ots pole kuigi hästi esindatud või lõikab sul trafo tugevalt kõrgeid ära.
Muidu on küll K73 ja polüpropüleeni vahe kõrgete polel suhteliselt hästi tajutav. Mul oli lausa nii tugev vahe, et panin osad konded tagasi K73-deks, et heli liiga kalk ja äkiline ei oleks.

[jan]

Vabandust, pidasin silmas K73-17 kondet, mitte 13 (sellist vist polegi). Võrdlemine käis otsese kuulamise teel tõesti.

Polüpropüleen polüpropüleeniks, aga ega uuema aja toodangust nt. paberkondensaatoreid vist ei leiagi?

[moi]

Ega seal vist vahet pole milline K73, ainult kestad vist on neil erinevad.
Kuulamisega ongi mõtet ainult võrrelda, midagi mõõta nagunii eriti ei õnnestu. Küsimus oli selles, et kas kõlarid olid kuulamisel BG20 valjukatega.

Paberkondesid ikka toodetakse, ainult eriti ei müüda ja ku müüakse, siis on karmilt kalllid.

[@ndres]

Et mitte Jan`st viletsam olla , võtsin ennast kokku ja kerisin analoogilisel 8cm² südamikul põhineva väljundtrafo. Primaaris ca 2800 keerdu (plaan nägi küll ette 3000, aga selleks oleks pidanud ka esimesed kihid sama kenad ja tihedad tulema kui viimased h34r: ), sekundaar 112, ülekandetegur 25.
Peainduktiivsus ca 18H.

Monteerisin vastvalminud trafo oma varasemalt viidatud maketti (6f5p trioodina, trafoks TVZ-1-9) ja asusin uurima.
Bassiosa on ilus võrreldes varasemaga, siinus jääb siinuseks ka madalatel sagedustel. Sageduskara on alates 40Hz kuni 1500Hz praktiliselt sirge. 1500Hz ülespoole algab aga kerge tõus, 10 kHz nivoo on +2dB, haripukt on ca 18kHz juures +2,2dB, 25kHz +2dB, 38kHz 0dB.
Millest selline tõus kõrgemas otsas?

Kontrollisin - võrel on 1kHz ja 10kHz nivood võrdsed. Teleka väljundtrafoga sellist muhku ei olnud.

[jan]

Minu mõõtmisaparatuur on valmimisel. Signaaligeneraatori elektroonika on olemas, aga vaja veel korpusele viimast lihvi anda ja lisaks helikaardiostsillograafi puhver valmis teha.

[moi]

Originally posted by @ndres@Jan 14 2006, 19:42
Monteerisin vastvalminud trafo oma varasemalt viidatud maketti (6f5p trioodina, trafoks TVZ-1-9) ja asusin uurima.
Bassiosa on ilus võrreldes varasemaga, siinus jääb siinuseks ka madalatel sagedustel. Sageduskara on alates 40Hz kuni 1500Hz praktiliselt sirge. 1500Hz ülespoole algab aga kerge tõus, 10 kHz nivoo on +2dB, haripukt on ca 18kHz juures +2,2dB, 25kHz +2dB, 38kHz 0dB.
Millest selline tõus kõrgemas otsas?

See on puisteinduktiivsuse ja mähistevahelis(t)e mahtuvus(t)e resonants.
Ilmselt oli teleka trafol väiksemad puisteinduktiivsus ja mahtuvus, eriti mahtuvus.
Kas mähiseid sektsioneerisid?
Seda saab koormuse takistusega natuke kompenseerida, mida väiksem koormus seda väiksem muhk, kui muidugi võimu väljundtakistus ja väljund lambi koormussirge lubavad koormustakistuse vähendamist. Saab natuke võibolla vähendada ka sellega kui valida kumb sekundaarmähise otstest maandada, kui mähised on sektsioneerimata ja üldist tagasisidet ei ole.

[@ndres]

Sain sageduskäigu sirgeks Selleks tuli võtta teine koormustakisti. Igaks juhuks proovisin kahte erinevat sorti takistitest koostatud koormust, mõlemad andsid praktiliselt sirge sageduskäigu alates 33Hz (suurendasin katoodkondet 2x 40µF-ni) kuni 13kHz, edasi pikkamööda veidi langeb, 20kHz nivoo on -0,3dB.
Mõõtmised ca 1W väljundvõimsuse juures.

Esialgne koormus oli suurt võimsust taluv ja mõõtmetelt suur reostaat, mis tuleb välja omab ilmselt ka suuri parasiitparameetreid h34r:

Mähised sektsioneerisin - primaar on 3x7 kihti 0,2mm traadist, sekundaar 4 osa ühekihilistena vist 0,51mm (koos lakiga 0,57mm) traadist.
Primaarid järjestikku ja sekundaarid kahe kaupa järjestikku ja neeed omakorda paralleelselt.
Trafo sai komponeeritud paljuski lähtuvalt saadaolevast traadist ja sellest, et algajal on nn. täiskihtidena mugav mähkida

Heli olen ikka ka kuulanud. Selles vallas olen ma viletsa arusaamisega - aga võrreldes teleka trafoga oleks võim nagu hääle puhtaks köhinud Mitte ainult bassiosa ei paranenud, vaid midagi on tervikuna muutunud. Ehkki enne olin ma ka enda arvates võimu häälega rahul. Igatahes mähkimisele kulunud ajast kahju ei ole, vastupidi - mõtted liiguvad selles suunas, et püüda meisterdada nüüd kaks ühesugust eksemplari. See esimene jääks sellitööks, sellel on ikkagi puudused, mis küll otseselt välja ei paista, aga rahu ka ei anna B-)

[VT-25]

Originally posted by @ndres@Jan 15 2006, 18:06


Esialgne koormus oli suurt võimsust taluv ja mõõtmetelt suur reostaat, mis tuleb välja omab ilmselt ka suuri parasiitparameetreid h34r:

Ilmselt küll. Ära Sa ainult jumala eest sinna kõlareid järgi pane, siis saab alles nalja.
Väidad et 18H on prim. induktiivsus ja arvestades kõiki muid tegureid... ja 6f5p anooditakistus trioodina on (>2K)? Vabandan, ei viitsi järgi uurida präägalt. Siiski - tsikk, tsikk...

[moi]

Originally posted by VT&#045;25+Jan 16 2006, 00:13--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (VT&#045;25 &#064; Jan 16 2006, 00:13)</td></tr><tr><td id='QUOTE'><!--QuoteBegin-@ndres@Jan 15 2006, 18:06

Esialgne koormus oli suurt võimsust taluv ja mõõtmetelt suur reostaat, mis tuleb välja omab ilmselt ka suuri parasiitparameetreid h34r:

Ilmselt küll. Ära Sa ainult jumala eest sinna kõlareid järgi pane, siis saab alles nalja.
[/b][/quote]
to: @ndres
Tegelikult oleks sul kindlasti "huvitav" näha, milline sageduskarakteristik tuleb kui koormuseks on reaalne kõlar. <_<

[@ndres]

Originally posted by moi@Jan 16 2006, 11:27
Tegelikult oleks sul kindlasti "huvitav" näha, milline sageduskarakteristik tuleb kui koormuseks on reaalne kõlar. <_<

Et kas kohkun ära? Ei kohku. Suht tasasel nivool isegi vaatasin (kodused on miskipärast siinussignaalile allergilised ). Kui jätta tähelepanuta lokaalne muhk ca 63Hz juures +2dB (Estoniate inverteri häälestus?), siis kuni umbes 300Hz kuni 5kHz mahub asi 1dB sisse, kõrgete poole minnes langeb veel veidi. 20kHz on -2dB. Bassiots on ca +1dB.

To VT-25:
Ei tabanud küll Su postituse mõtet, aga - väidetavalt on 6f5p pentoodi dünaamiline sisetakistus isegi ainult 800 oomi trioodlülituses. Korra üritasin mõõta ja sain tulemuseks ca 1 kilooom.
Trafo ülekandetegur 25 tähendab, et 8 oomise koormuse korral lambi koormuseks on 5000 oomi. Peaks nagu piisav olema?

[moi]

Sada ma umbes mõtlesingi et -2 +2 dB on vägagi kuuldav, vahest isegi häiriv.