Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Kui need valemid ka SE trafo kohta kehtivad, siis 3000 primaarmähise keeruga (induktiivsus 44 H) saaks lõikesageduse 18Hz peale. Nende valemite puhul on kahjuks üks suur aga - mitmed suurused on kirvega löödud, võtame kasvõi südamikus oleva magnetvälja induktsiooni. Pleki marki teadmata on raske midagi kindlalt uskuda.
Tänu @ndresele on mul nüüd kaks ühesugust ~8 cm² trafosüdamikku. Südamikud koosnevad sellistest 0,5mm plekkidest, pinu paksus 35 mm.
Kahjuks ühtki käsiraamatut käepärast pole, seega ei oska plekile mõõtmete järgi mingit kindlat marki omistada. Keskmiseks magnetjuhi pikkuseks pakun 22 cm.
Leidsin ühe vana venekeelse raamatu koopiast (pealkirja ei oska kahjuks pakkuda, autoriks B.S.Ivanov ja aasta 1975) 6Ф3П põhise võimendi skeemi. Sealne väljundtrafo koosneb 2600 keerust 0,12mm traadist primaarmähises ja 75 keerust 0,5mm traadist sekundaarmähises (plekk Ш16 20mm pinus). Võimendi sagedusvahemikuks pakutakse 60...6000 Hz.
EDIT:
Tekkis veel küsimus - millised on mõlema kanali ühisest drosselist toitmise vastunäidustused? Võiks arvata, et kanalid hakkavad siis mingil määral toite poolest vastastikku enamat mõju avaldama, kuid millisel määral see avaldub ja kas võib silma kinni pigistada?
Valemid peaks enam vähem ka SE puhul kehtima, vist oli seal isegi märgitud kuskil kui SE tuli teistmoodi arvutada või oli Turneri lehel kuskil ka SE arvutus, enam täpselt ei mäleta. Üldse on trafo arvutus tegelikult suht kirvega löömine ja palju maksab kogemus.
Sidestusena polüpropüleen kondesid ei makas kasutada, kui tahad seda õiget arhailist SE heli saada. Sellist annavad vanad paber konded. Aga võbolla annab siiki ka polüpropüleeniga hea tulemuse, see rohkem katsetamise asi.
Kanalite eraldi drosselid annavad kindlasti parema tulemuse helipildis, vähemalt minul küll andsid, kuigi tehniliselt erilist mõõdetavat vahet ei ole nagu.
Originally posted by jan@Jul 19 2005, 20:49 Leidsin ühe vana venekeelse raamatu koopiast (pealkirja ei oska kahjuks pakkuda, autoriks B.S.Ivanov ja aasta 1975) 6Ф3П põhise võimendi skeemi. Sealne väljundtrafo koosneb 2600 keerust 0,12mm traadist primaarmähises ja 75 keerust 0,5mm traadist sekundaarmähises (plekk Ш16 20mm pinus). Võimendi sagedusvahemikuks pakutakse 60...6000 Hz.
Sagedusvahemikule paneb oma põntsu südamiku õhupilu
Originally posted by moi@Jul 20 2005, 09:47 Üldse on trafo arvutus tegelikult suht kirvega löömine ja palju maksab kogemus.
Ja kogemust ma üritangi saada.
Toksisin Turneri valemid Excelisse, mängisin natuke erinevate parameetritega ja otsustasin, et 3000 keerdu primaarmähisesse oleks selle südamikuga optimaalne. -3dB punkt jääks siis 18Hz kanti, küllastussagedus 7Hz juurde. Induktiivsus 45H. Kõik eeldusel, et südamiku magnetiline läbitavus on 1000 (kirvega matsti!. Võttes keeru keskmiseks pikkuseks 18cm, saab primaarmähise aktiivtakistus olema ca 300Ω (0,20mm traat).
Kalkuleerin siin sektsioneerimised ära ja annan minna. h34r:
Originally posted by jan@Jul 20 2005, 15:56 ... 3000 keerdu primaarmähisesse...
Induktiivsus 45H. Kõik eeldusel, et südamiku magnetiline läbitavus on 1000 (kirvega matsti!.
Natuke vist liiga optimistlik!
Kuna ma tean, et 1700 keerdu sellel südamikul annab reaalselt ca 8-9H ning arvestades, et induktiivsus on võrdeline keerdude arvu ruuduga - siis teoreetiliselt 3000 keerdu annab ca 25-28 henrit.
Samas see nn. ülimadal ots pole vast selle võimu puhul eesmärk omaette. Ootan suure huviga, millised hinnangud tööle rakendet võimu kohta tulevad.
Lisaks veel selline asi, et SE trafole tuleb alalisvoolust tingitud magnetahela küllastuse vältimiseks ahelasse teha pilu (selle suurus on jälle katsetamise asi), mis viib summaarse magnetilise läbitavuse veel madalamaks.
Ühesõnaga on vaja leida kompromiss alumise piirsageduse ja sellel sagedusel küllastuse tõttu tekkiva moonutuse vahel.
Õhupilu pole siiski katsetamise asi, netis on konkreetsed valemid olemas. Õhupilu suurendab tinglikult magnetahela pikkust.
Peab arvestama et õhupilu laius pole konstante, servadest tekib osaliselt ka kaarekujuline magnetväli mis lisab ristlõikele laiusest veidi pikemaid osasid.
Mul paks raamat kapi peal, kui netis sobilikke valemeid pole siis äkki viitsin skännida.
Kõik muidugi arvutamise kohta õige aga katsetamine on ta selle pärast, et pole teada kui suur on tegelikul magentmaterjali läbitavus (ning mis kujuga selle muutumise kõver ) ja milline on see küllastus mida antud trafo kaudu heli kuulaja veel talub ja kui madalaid sagedusi ta tahab siiski sealt läbi ajada.
Mina olen siiani õhupiluna kasutanud joonestuspaberit. Lõikesageduse võimalikult madalaks ajamine pole tõesti eesmärk omaette, kuna nurgas seisvatele Visatoni BG20 karpidele on peale kirjutatud 50...18000Hz.
Hou, 1 kiht sekundaarmähist (40 keerdu) ja 800-millegagi keerdu primaarmähist ning ma olen juba tubli kolmandiku aknast ära täitnud. Samamoodi jätkates (iga kihi vahele kiht vihikupaberit) ei mahu mul see kraam vist ära. Kui halb mõte on panna paberit iga kahe-kolme kihi vahele? Mähiste vahele panen nii või teisiti mitu kihti paberit.
Varu arvestasin niigi ligi 30% akna pindalast. :angry:
Ega see vihikupaber just hea ei ole, mina olen kasutanud vanadest suurtest paberkondedest pärit paberit, on tunduvalt õhem ja immutatud.
Aga kui tahad kokku hoida siis pane ainult sekundaari ja primmari kokkupuute kihtide vahele.
Põhimõtteliselt olen mina isiklikult kasutanud väikeste trafode isolatsioonimaterjalina kileteipi(läbipaistvat varianti).Suurim on 40W 2xGU-50 projekti trafo(190VA lintmantel südamikul).Iga mähisekihi vahel on 2 kihti ning sec. ja prim. vahel 10 kihti.Pole siiani midagi juhtunud
Praegu on kerimise "logiraamatus" viimane number 1777 ja ruumi veel pisut üle kolmandiku. Katsun ta ikka ära suruda (iga kihti isoleerides).
Vahepeal uuriks aga seda, mida arvate trafoplekkide töötlemisest. Nimelt venekeelsest kirjandusest olen lugenud, et plekid tuleks Foucault' voolude minimeerimiseks ühelt poolt katta õhukese värvi- või lakikihiga. Plekkide servi töötlen parema kontakti huvides viiliga nii või naa.
Comment