E80CC kasutusvõimalused

[@ndres]

Proovisin eelpinget -38V. Katoodvool sel juhul ca 20mA. Nii automaatse kui ka fikseeritud skeemiga. Natuke tuleb väljundvõimsust juurde, aga siinuse kuju läheb tugevalt käest ära - üks poolperiood läheb silmnähtavalt ümmarguseks

Kontrolli anood karakteristikult üle milline peab õige trafo koormus olema ja milline eelpinge.

Hmm h34r:
Sellega on väikesed raskused. Eelpinge -38V korral on tööpunkt minu arust liiga graafiku all - seega siis ebalineaarses osas.
Kooslus piirkonnas umbes -20V, 300V, 60-70mA oleks justkui palju kenam?
Koormustakistus määrab vist koormussirge kalde? Selle üle pean natuke juurdlema

Edit: trafol on ka selline parameeter nagu ülekandetegur (mis käib küll ka takistuse valemisse). Minu omal on see ligi 40, samas olen leidnud soovitusi 6П3C-le SE trafo mähkimiseks, mis annavad ülekandeteguriks isegi ainult 16 korda.

[@ndres]

Kui midagi ei aita, tuleb lugeda instruktsiooni, õpetab tark seadus
Lugesin, 1953 aastal välja antud raamatus "Raadioseadmed" on juhuslikult A-klassi lõppastme arvutusnäidis 6П3C-ga trioodlülituses. Ning seal arvutet tööpunkt on enam-vähem sama, kuhu mina katse-eksituse meetodiga jõudsin. Väljundrafo ülekandeteguriks annavad arvutused 1/15,5. Seega - ilma sobiliku trafota ei mängi välja.

Panin siis lõppu 6П14П tagasi, trioodina, trafoks temale mõeldud ТВЗ-1-9. Eelastme E80CC-l rakendasin tööle mõlemad pooled dünaamilise koormusega ehk SRPP skeemina. Tulemuseks anoodpingega ca 270V tubli üks watt

Ning võin ka raporteerida pisukesest töövõidust:
Panin vaheldumisi mängima vastvalminud SE maketi ja varasema gainclone LM1875 kiviga ning leidsin, et lamp kõlab paremini! Kutsusin ka ühe paari nooremaid kõrvu kuulama ja eelistus anti kõhklemata (sealjuures tema jaoks oli tegu pimetestiga) lampvõimule

[moi]

Originally posted by @ndres@May 1 2005, 22:43
Panin siis lõppu 6П14П tagasi, trioodina, trafoks temale mõeldud ТВЗ-1-9. Eelastme E80CC-l rakendasin tööle mõlemad pooled dünaamilise koormusega ehk SRPP skeemina. Tulemuseks anoodpingega ca 270V tubli üks watt

Pentoodina oleks rohkem W-tte saanud ja see trafo on ka selle lülituse jaoks sobivam.
Heli oleks ka muidugi teine, kas parem või halvem saad ainult kuulates teada.

Kas noored kõrvad olematu ja/või natuke ebamäärase bassiga ka rahul olid?

[@ndres]

Originally posted by moi@May 2 2005, 10:57
Pentoodina oleks rohkem W-tte saanud ja see trafo on ka selle lülituse jaoks sobivam.

Proovisin enne trioodlülitust ka pentoodina, aga sageduskara oli tunduvalt küürakam. Trioodina on oluliselt parem. Madalas otsas on -1dB 42Hz juuras, -3dB 34Hz juures, siinus läheb küll kaunis kolmnurkseks

Kas noored kõrvad olematu ja/või natuke ebamäärase bassiga ka rahul olid?

Ei ütleks, et bass on olematu. Estonia 35AS-021 oma madala tundlikuse tõttu mängis küll suht vaikselt, kuid kõik oli piisaval määral olemas.
Tümaka tarbeks on noorhärral teises toas enda meisterdet subwoofer

[moi]

No kui võimul juba -3dB on 34 Hz ja komlmnurkne siinus, siis on ikka sisuliselt bassita asi, minu isiklik arvamus muidugi. Ega nii väikse trafoga SE-st palju rohkem ei saagi kätte.

Kui see noor kõrv on subvuuferiga treenitud, siis ilmselt lööb SE kesksagedus pahviks aga treenitud kõrv tahab ka muud peale pehme kesksageduse korralikult kuulata.

[@ndres]

Originally posted by moi@May 3 2005, 09:40
No kui võimul juba -3dB on 34 Hz ja komlmnurkne siinus, siis on ikka sisuliselt bassita asi, minu isiklik arvamus muidugi. Ega nii väikse trafoga SE-st palju rohkem ei saagi kätte.

Karm aga õiglane

Läheks aga edasi. Uurisin oma kolikambris trafosid ja leidsin kunagisest transistoridega translatsioonivõimu moodulist pärit isendi(d ) - sektsioneeritud mähistega, 13 cm² ristlõikega lintmantelsüdamik. Primaarmähis 4x500, sekundaarmähis 5x67 keerdu. Originaalis olid nii sekundaar- kui ka primaarmähised paralleelitud ja töötas siis niiöelda vastupidi.
Mõtisklesin, arvutasin ja jõudsin järeldusele, et ühendades primaarmähised järjestikku peaks saama 6П3C -le üsna sobiliku SE väljundtrafo!

Lammutasin trafo laiali, ühendasin primaari ümber, südamikule paber (ca 0,2 mm) vahele ja pitskruviga kinni. 6П3C maketti tagasi ja katsetama. Väljundvõimsuseks (nn. puhas siinus) 1,5W 6 oomil ja 2W 4oomil.
Sageduskarakteristik täisvõimsusel kilohertsist allapoole kuni 50 Hz-ni sirge, siis kukub üsna järsult, 33 Hz -3dB. Kuju palju ilusam kui väikese trafoga, ütleme nagu tuul puhuks ühest küljest siinuse peale

Kilohertzist ülespoole kerge tõus maksimumiga 0,6dB ca 15 kHz juures, 31kHz 0dB, 58kHz -3dB.
Võrdluskatseid ei viitsinud hakata enam korraldama - hääl, mida see asi teeb meeldib mulle järjest enam Ning võimsusest piisab minu jaoks täiesti.
Võib vist hakata komplektse stereovõimu koostamisest unistama, nn. lähteplatvorm oleks nagu olemas.

P.S. Suur tänu Moi oponeerimise eest! Annan endale täiesti aru, et see on heal juhul trepi esimene aste, kuhu ma jõudnud olen. Näis, kas minust on ka üles ronijat?

[moi]

Proovi ilma paberita magnet ahelas või õhema paberiga. Madala otsa poolsest siinuse moonutusest tundub, et trafo peainduktiivsus on natuke liiga väike. Võibola ei ole tühijooksu vool + maks amplituudiga signaal nii suur, et trafo ka ilma piluta magnetahelas natuke alla 50 Hz küllastusse läheks?
Ülemist muhku aitab siluda õige RC (R 2...5 x koormus takistus) ahel väljundiga paraleelis.

Lisa:
Tegelikult võiks sekundaar mähistega mängimine ka ülemist muhku mõjutada. Ma sain aru, et sul hetkel kõik 5 67 keerust mähist paraleelis. Olenevalt sellest kuidas mähised keritud on (kas sekundaarid ja primaarid vaheldumisi, täiesti eraldi või mingil muul viisil), võib kasutades mõnda viiest mähisest (üle ühe näiteks) või ainult ühte (kui muidugi traadi takistused lubavad) ülemise muhu ka palju kõrgemale saada. Kahjuks võib ka vastupidine efekt ilmneda.

[@ndres]

Originally posted by moi@May 4 2005, 09:45
Proovi ilma paberita magnet ahelas või õhema paberiga

Proovisin. Muutused on väga minimaalsed. Jätsin 0,1 mm paberi vahele, tundub et madalate kuju nagu veidikene paranes.
Täna proovisin huvi pärast kõlariga (Estonia 35AC-021). Tulemused hoopis teised:
30Hz -3dB
35Hz 0dB
52Hz +1,5dB (oletan, et kõlari resonants?)
106Hz 0dB
5kHz 0dB
7kHz -1dB
15kHz -2dB
22kHz -3dB
Üllatas see, et ka 35Hz juures oli täiesti kena siinus?

Madala otsa poolsest siinuse moonutusest tundub, et trafo peainduktiivsus on natuke liiga väike

See tähendab, et tegelikult peaks siis trafo olema keritud arvestusega rohkem keerde voldi kohta? Kas aitaks, kui lambi sisetakistus oleks väiksem (kaks lampi paralleelis näiteks)?

hetkel kõik 5 67 keerust mähist paraleelis

Jah. Sekudaarmähise väljaviikude järgi võib oletada, et sekundaarid ja primaarid on vaheldumisi.
Arvestades sageduskara sõltuvust koormuse iseloomust lepiks ehk esimese hooga trafoga sellisena nagu ta on.

[moi]

Ega ma väga kindel ei ole, et peainduktiivsus liiga väike on, lihtsalt üks asi mida kontrollida. Teine on sidestuskonde ja katoodide konded, võibolla need liiga väikesed aga võibolla meelega skeemis nii väikesed pandud, et trafot küllastusse ei saaks ajada.

Kõrgete niivood võib tegelikult mõjutada ka see millises järjekorras sul primaarpoole mähised on järjestikku lülitatud ja milline ots toites, milline anoodil. Ühesõnaga on palju ühendamisvõimalusi milledest teoreetiliselt peaks parim olema selline kus mähiste vaheline mahtuvus on kõige väiksem aga see väikseima leidmine võib suht tüütu olla.

[@ndres]

Avastasin, et kehv bassiots on kinni hoopis improviseeritud toiteplokis (häbi mulle h34r: ). Selleni jõudmiseks oli vaja panna 2 6П3C paralleeli ja siis imestada, miks asi kehvemaks läks

Tegelikult tahtsin kohendada lõppastet 8 oomile sõbralikumakas. Selleks harutasin ka trafo sekundaarosa lahti ja ühendasin mähised paarikaupa rööbiti ning siis järjestikku. Tulemuseks ülekandetegur 14,9 ja trafo näivtakistus ca 1800 oomi, mis paraku on veidi napp 6П3C ca 1500 oomise sisetakistuse jaoks. Sellest ka mõte panna kaks lampi paralleelselt saavutamaks paremat sobitust ja väiksemat moonutust. Sageduskäik täisvõimsusel ca 2,8W juures (modifitseeritud toiteplokiga loomulikult) koormustakistil 8 oomi:
20Hz -0,9dB
100Hz 0dB
1000Hz 0dB
10kHz +0,2db
16kHz 0db
20kHz -0,3db
30kHz -1,2db
Hääl - väga põgusal ja subjektiivsel hinnangul justkui parem kui eelmise ülekandeteguriga (isegi kui oli üks lamp ja siinus kippus kergelt ebasümmeetriliseks - moonutused?).
Kahe lambiga on siinus ilus ja seda kogu sagedusdiapasoonis

moi Postitatud Eile, 09:08
...Teine on sidestuskonde ja katoodide konded, võibolla need liiga väikesed aga võibolla meelega skeemis nii väikesed pandud, et trafot küllastusse ei saaks ajada.

Katoodikonde on 470µF, see on pigem liiga suur? Igatahes selle suurendamine ei anna mingit silmnähtavat efekti. Küll peab uurima sidestuskondet (praegu 0,15µF) ja eelastet, sest varasemad mõõtmised näitasid, et mingi 0,x dB madalas otsas kaob juba sinna.