Teade

Collapse
No announcement yet.

Küsimus lampraadio kohta

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #46
    Originally posted by g2ngster@Jun 29 2005, 08:17
    Jalgade 4 ja 6 vahel tekkis 900V pinget. Alguses läks seier põhja ja hakkas tagasi vajuma, kuid 900V peale jäi stabiilseks.
    Kahtlaselt kõrged pinged. Ehk on mõõtmismetoodikas miskit valesti...
    Seesama 900V tähendaks siis et jõutrafo anoodmähise kumbki pool annab 450V, kahtlane et sellel raadiol niipalju on. Kas see oli ikka VAHELDUVpinge piirkonnal 1000V?
    Võrgupinge lüliti ikka "220B" asendis (nool üles)?
    Alustada võiks C47 ALALISpinge mõõtmisest näiteks...

    Ja ettevaatus ja ohutus eelkõige!
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

    Comment


      #47
      Tester oli vahelduvpinge piirkonna peal (üliti on ~ mitte - peal)
      Võrgupinge lülitil on nool üles.

      Lüüdilt C47 sain mingi väega 520V stabiliseeritut... On see reaalne, või panin mingi asjaga "kobarasse"?
      Kevad- Till tõuseb ja hernes tahab keppi

      Comment


        #48
        Eksisin ilmselt, üles nool on siiski skeemi järgi 110V, seepärast ongi ehk nii kõrged pinged.
        Elektroonika töötab suitsu baasil.
        Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
        Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

        Comment


          #49
          Sellised skeemid antakse altvaates (vaade pesale montaazhi poolt), asend "220B" (220V) on skeemi järgi "nool üles vasakule", mis peaks siis pistiku poolt vaadates olema peegelpildis, ehk "nool paremale". Võrgumähised on (skeemi järgi ülalt alla) 110V + 17V (ülemine) ja 17V + 110V (alumine). Võrgupinge 220V puhuks ühenduvad kaks 110V mähiseosa jadamisi. Kui testri oommeetriga mõõta võrgupistikust ja võrrelda mähiste takistust erinevatel võrgulüliti asenditel, siis 220V asendi puhul on see suurim.
          Nagu 'g2ngster' mulle juba teatas, on nüüdseks õige lüliti asend pandud ja asi hakkab õigemaid elumärke ilmutama...
          Vanade raadiote pealt ongi hea õppida...
          Elektroonika töötab suitsu baasil.
          Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
          Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

          Comment


            #50
            Niih... Veelkord tänud fre´le kes mind msn-i teel juhendas ja aitas, et asi korda saada.

            Nüüd sain asja ka häält tegema

            Pote pean ilmselt välja vahetama sest see mis on, ei anna vahepeal hästi ühendust.

            Kui tal helisisendi jaoks mõeldud RCA pistik niisama seisab, siis ta mingit urinat/plärinat et tee. Kui aga cd-playeri (AFK) ja võimendi vahelise juhtme külge ühendan, hakkab peale närvidele käiv plörin.. Ka siis kui juhtme teine ots millegi vastu ei puutu... Milles võib asi olla? Kui ühenan juhtme teise otsa CD-playeri külge, siis kahin suuremaks ei muutu. Kui ühendan võimendi cd-decki (Sony) järgi, siis on valjuhääldist kuulda ainult raginat ja krõbinat...

            Veel märkasin seda, et kui võtta võimendi küljest lahti helisignaali sisendi juhe, ja kui cd-deck mängib, siis on kuulda muusikat valjuhääldist. Mingit ühendust decki ja võimendi vahel ei ole, aga vaikselt on muusikat kuulda.. Siis veel selline asi et, muusika tuleb kuidagi jõle vaikselt sealt seest... Kõrvaklappidega on midagi kuulda, aga valjuhääldist eriti ei ole...

            Tahtin küsida et, see peaks vist ikka kasuks tulema, kui tal kõik takistid ja kondensaatorid ringi vahetan? Ise arvasin et, esimese matsuga vahetaks tal natuke juhtmeid välja.. (valjuhääldi juhtmed ja veel nipet, näpet)

            Igatahes mingit häält ta juba teeb... Tuleb teda natuke turgutada...
            Kevad- Till tõuseb ja hernes tahab keppi

            Comment


              #51
              Originaalkujul on sellel raadiol grammofonisisend alles siis töös kui lainealade lüliti on selle asendis, sulgub kontakt 28 ja C38 kaudu läheb helisignaal valjuseregulaatorile R14. Sisendi tundlikkus peaks olema suurusjärgus 0,1...0,3V ja lahtisena peaks valjuhääldis olema vaikus. Sisendit käega (kruvikeeraja kaudu näiteks) puutudes peaks kostma võrgubrummi 50Hz ja selle tugevus oleks valjusregulaatorist keeratav. See on siis sisend, "kuum" ots. Sisendipesa teine ots on ühenduses shassiiga, heli antakse varjestatud juhtmega ja varje ühendatakse sinna.
              Vahetada tuleks ikka ainult rikkis juppe...
              Elektroonika töötab suitsu baasil.
              Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
              Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

              Comment


                #52
                Tegelikult oli viga juhtmetes... RCA pistik (see mis oli võimendi küljes) oli kinnitatud varasemast ajast juhtmejupi otsa.. Võtsin selle igaks juhuks lahti, ja märkasin et kinnitamise ajal oli olnud tinakriis. Jootsin ta ilusti juhtmete külge ja voila. Väga väikset suminat on kuulda, aga see võib olla tingitud ka 50 aastat vanadest lüütitest.

                Õudsalt meeldib sellega kuulata klassikalist muusikat.. Muusika on kuidagi soe ja elav... Ise mõtlesin et kõrvaklapidele peaks ta sobiv olema, sest 1W on natuke vaikne aga põgusal kaminaõhtul polegi rohkem vaja..

                Aitäh kõigile kes abistasid/nõu andsid
                Kevad- Till tõuseb ja hernes tahab keppi

                Comment


                  #53
                  Kui detailide vahetust plaanid siis soovitan kõik takid/konded üle mõõta.Kui esineb erinevusi, siis on alati võimalikkomponent välja vahetada või korrigeerivaid komponente kasutades vana alles jätta.(hetkel käsil "Baltika" korrastus, mitte restaoratsioon).
                  The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
                  Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
                  Projektide pildid
                  Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
                  http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

                  Comment


                    #54
                    vanad takistid võid rahule jätta, kui just seal mõned läbi pole põlenud. kondensaatoritega on teine lugu, soovitan kindlalt elektrolüüt- (eriti toiteosas) ja keraamilised kondensaatorid ära vahetada (eriti need punased "lehed"), jamad hakkavad nende süül pihta.
                    -Artificial_Intelligent-

                    Comment


                      #55
                      Nonii, ma olen nüüd kolmas, kes selle teema üles kaevas :lol:

                      Sain ka Riga6-e õnnelikuks omanikuks. Nüüd vaja see FM'i peale ümber häälestada.
                      Tegemist on siis nn. "superheterodüün"-vastuvõtjaga, kus signaal läbib kahte võnkeringi. Kui ma õigesti aru sain, siis tuleb torkida ainult ühte esimestest võnkeringidest, mis on enne lampi. Kuid vahetult peale antenni on veel üks võnkering, mida see muudab? Kas sellega tuleb ka midagi ette võtta?

                      Skeem kah.
                      http://oldradio.onego.ru/SCHEMES/sc_riga_6.jpg

                      Häälestus tuleb puhtalt paberi peal arvutuste ja katselise induktiivpooli muutmisega, kuna OSS'i mul pole ja sellega kogemused puuduvad
                      Aga ega siin suurt midagi polegi arvutada, vaja saada 9,45-12,1 MHz'i FM vahemiku peale. Suure muut-konde vahemik on 15-500 PF-i

                      Comment


                        #56
                        Originally posted by ats@Feb 12 2006, 20:00
                        Nonii, ma olen nüüd kolmas, kes selle teema üles kaevas :lol:

                        Sain ka Riga6-e õnnelikuks omanikuks. Nüüd vaja see FM'i peale ümber häälestada.
                        Tegemist on siis nn. "superheterodüün"-vastuvõtjaga, kus signaal läbib kahte võnkeringi. Kui ma õigesti aru sain, siis tuleb torkida ainult ühte esimestest võnkeringidest, mis on enne lampi. Kuid vahetult peale antenni on veel üks võnkering, mida see muudab? Kas sellega tuleb ka midagi ette võtta?

                        Skeem kah.
                        http://oldradio.onego.ru/SCHEMES/sc_riga_6.jpg

                        Häälestus tuleb puhtalt paberi peal arvutuste ja katselise induktiivpooli muutmisega, kuna OSS'i mul pole ja sellega kogemused puuduvad
                        Aga ega siin suurt midagi polegi arvutada, vaja saada 9,45-12,1 MHz'i FM vahemiku peale. Suure muut-konde vahemik on 15-500 PF-i
                        Head plaanid, ainult kuidas seda teha? Sellel raadiol on ainult pikk, kesk ja lühilainealad ja töötavad nad AM ehk aplituud modulatsioonis. Kui see pill tehti siis polnud FM ehk sagedusmodulatsioonist veel lõhnagi. Kui tahad sinna korpusesse teha FM sagedusala siis pead terve osa selleks juurde ehitama, mitte aga rääkida seal midagi ümberhäälestusest. Oh teid naljamehi küll. Tehke ikka enne enesele asi selgeks mis on mis!

                        Comment


                          #57
                          No see pole üllatus, et olen raadiotehnika alal võhik h34r:
                          Mida soovitate teha? Kes on teinud?

                          Comment


                            #58
                            Originally posted by ats@Feb 12 2006, 20:29
                            No see pole üllatus, et olen raadiotehnika alal võhik h34r:
                            Mida soovitate teha? Kes on teinud?
                            Kõige pealt, mida Sa üldse teha tahad? Saad aru, see pill on tehtud sellisel ajajärgul, kui FM sagedusala polnud veel väljatöötatud ega ka kasutusel. Ümberhäälestada, mida ??? Selle pilliga pole võimalik FM ala vastuvõtt.

                            Comment


                              #59
                              Sellest ma sain juba aru jah, et seda ümber häälestada ei saa.
                              Pidasin silmas mingisugust juurde-ehitust. Keegi on ju ometi seda teinud- pannud oma vana uunikumi FM'i mängima. Eesmärk olekski seda saavutada.

                              Comment


                                #60
                                Põhimõtteliselt tuleks teine raadio veel sinna sisse ehitada. Võim jääks ühiseks. Ma arvan, et kui see töö ette võtta, siis umbes esimese veerandi peal saab selgeks, et see polnud hea mõte. Võimatu muidugi pole.
                                Harjutamine teeb harjutajaks.

                                Comment

                                Working...
                                X