lampvõimude trafod

[jan]

Kavatsen iga trioodi ahelast lähtuvate lokaalsete masside kimbust ühe juhtme maanduse üldpunkti viia. Lugesin seda suht põhjalikust tähtmaaanduse artiklist (autor väidab, et pole mõtet IGA maandust eraldi juhtmega üldmaandusesse viia, kuna see ajab montaaži mõttetult keerukaks): http://www.geofex.com/Article_Folder...nd/stargnd.htm

Samas näitab minu võimendi montaažiskeem järgmist: http://members.shaw.ca/house-of-jim/Images...0-%20Radial.pdf

Jääb mulje, justkui oleks eel- ja lõppastmel šassiil eraldi maandused? AX84 foorumist lugesin, et sellisel juhul tuleb need maandused üksteisest võimalikult kaugele panna.

Mida spetsid arvavad?

[Bone]

Tervist.

Viimased paar kuud on möödunud lampvõimu ehitamise tähe all.Projekt on sama mis ka siin kajastamist leidnud ,nimelt tegu järjekordse Hi-Octane klooniga.Projekti eesmärk oli teha võimalikult hea kõlaga võim ja seda võimalikult odavalt.
Kui kedagi huvitab täpsem info projekti kohta ,siis küsimused on teretulnud.
Oleks pakkuda ka üks helilõik asja võimekusest.
Helitest
Kvaliteet kannatas kuna mikker jooksis helikaardi eelvõimu ja 8" valjukas ei anna just sama soundi mis 4x12 kabinet.
Probleem millega veel maadelda tuleb on sahin ,mis esimeste testidega võrreldes küll vähemaks on jäänud ,kuid siiski segab piisavalt.

[jan]

Nii, eile öösel kell 3 sai minu High Octane ka valmis, käima läks esimesel katsel pärast pingete mõõtmist.

Kartsin, et 16x28mm väljundtrafo jääb väikeseks, aga hetkel selle üle ei kurda. Võimendile on praegu järgi ühendatud 12-oomine 30GD-301 12" lairiba valjuhääldi, millele on 8-oomise takistuse saamiseks rööbiti joodetud 7,5W 22-oomine takisti. Kapi otsas ootab karbis ka üks Visaton BG20, ehk proovin sedagi.

Natuke mürast. Surinat ei ole, küll aga on tuntav sahin (võrdeline helitugevusega, madalal helitugevusel tajumatu). Sahinale lisandub helitugevuse juurdekeeramisel vilin. Šassiiga panin selles suhtes mööda, et lõpulamp vaatab väljundtrafole "otse näkku". Asetasin käe lambi ja trafo vahele ning vilin kadus. Organiseerin väljundtrafole mingi varjestuse...

Üks etapp (ehitamine) on seega läbi, nüüd algab häälestamine. Loodan siinkohal foorumikaaslaste abile ja näpunäidetele. Kui leian digikaamera, teen šassiist ja montaažist paar pilti, ehk siis saate näpuga näidata, kus mida muuta võiks.

[humax]

kui on kasutusel tagasiside siis sellega on midagi lahti.

[jan]

Mõõtsin siin veel pingeid, eelkõige just lampide võredel. Silma jäi kaks asja: Lambi V1B võrel (7. jalg) on alalispinge -12,5mV, lambi V2A võrel (2. jalg) aga koguni -71mV.

Skeem: http://195.178.239.50/ax84/media/ax84_m161.pdf

Nendel võredel ei tohi ju alaliskomponenti olla? C4 ja C5 lekivad ja lähevad vahetusringile ilmselt?

Siis lõppvõimendist niipalju, et see on inglise keeli "cathode biased"-võimendi. Ühesõnaga lambi režiim pannakse paika katoodi ahelas oleva R19 abil, et ei ületataks maksimaalset lambi hajuvõimsust (6P14P puhul oli see viimati 14W). Tasub ka see vast ampermeetriga üle kontrollida?

EDIT: Humax, väljundtrafo pole tagasidestatud, ühetaktiline võimendi.

Fooniks on sahin (seejuures ebaühtlane), 50Hz ja selle harmooniliste surinat pole. Lampide küttejuhtmed keerutasin tihedalt ja nad on vana Fenderi stiilis monteeritud ("ripuvad" lambipesade kohal, pöörded on täisnurksed).

Kõnealuse võimendi kodufoorumis räägiti, et mõndade projektide küte müra vähendamise nimel alaldatakse. Kütteniitide elueale see ju kasuks ei tule (põhjuseks vist elektrolüütiline korrosioon?).

Kuidas võib maandatava keskväljavõtte puudumine trafo 6,3V (millest siiski tuleb vaid 5,7-5,8 volti) mähisel müra mõjutada?

[ats]

Võtsin teleka seest toitetrafo välja, mis teleka sees mõõdetult andis u.270 V alalisvoolu.
Nüüd, kui eemaldasin kõik ülearuse ja panin trafo laua peal tööle, andis välja ainult 200 V alalisvoolu.
Küttepinge otstelt tuli ilusti ~7V.

Kas vahe on seletatav koormuse puudumisega?

[jan]

Kui võtsid kõik ülearuse maha, siis võtsid ka dioodid ja elektrolüütkondensaatorid maha? Trafost tuleb ikka vahelduvvool, alalist saadakse just nimelt selle "ülearusega". Ja pinge ka loogiliselt 270/200=1,35 ehk ca 1,4 korda vähem, nagu peabki.

Minu trafo annab sekundaari otstel 190V vahelduvat ja pärast alaldamist on anoodpinge 253 volti.

Muide, 7 volti on kütteniitidele varem või hiljem surm. Maksimaalne lubatav on 6,7 volti.

[ats]

Alaldid jätsin külge, aga kondensaatorid võtsin ära jah.
Kondensaatorite puudumine pinget ei tohiks alandada?
Mõlemad mõõtmised tegin läbi aladi.

[jan]

Pinge tõusebki just kondensaatoritel!

[moi]

Originally posted by jan@Oct 23 2004, 16:54
Mõõtsin siin veel pingeid, eelkõige just lampide võredel. Silma jäi kaks asja: Lambi V1B võrel (7. jalg) on alalispinge -12,5mV, lambi V2A võrel (2. jalg) aga koguni -71mV.

Tasub ka see vast ampermeetriga üle kontrollida?

Ju sa oled nende lampidega võre voolu tekkimise režiimis.

Kui takistus on teada, piisab ka voltmeetriga R19 pinge mõõtmisest.

[rnx]

Originally posted by jan@Oct 23 2004, 16:26
Võimendile on praegu järgi ühendatud 12-oomine 30GD-301 12" lairiba valjuhääldi, millele on 8-oomise takistuse saamiseks rööbiti joodetud 7,5W 22-oomine takisti.

Proovi seda 12 oomist ka ilma takistita, minu võimu trafo oli ka arvutatud 8 oomile, aga 12 oomine papp annab otsas märksa ilusamat soundi.

[Padasonic]

Originally posted by ats@Oct 24 2004, 19:55
Võtsin teleka seest toitetrafo välja, mis teleka sees mõõdetult andis u.270 V alalisvoolu.

Küttepinge otstelt tuli ilusti ~7V.

See oli vene telekas, eksole? Kas sellel trafol võrgupinge ümberlülitil 237V asendit ei olnud? Sel ajal, kui neid telekaid tehti, oli võrgupinge veel 220V. Nüüd 230V. Sellest ka küttepinge 7V. Koormusega see küll veidi langeb aga karta on, et jääb ikka liiga kõrgeks.
Muide, seal telekas oleks 270V asemel pidanud olema 250V. Sama 220V -> 230V jamast tingitud põhjus.
Ilmselt lihtsaim lahendus küttemähiselt paar keerdu maha kerida. Võrgumähise lisakeerdude jaoks tuleks ju trafo pealt kõik mähised maha kerida ja siis uuesti tagasi. Võib ka taki küttega järjestikku ühendada. See leevendab ka sisselülitamisel külma kütteniiti läbivat vooluimpulssi. Mõnede võimsate ja kallite lampide pingestamisel kasutatakse lausa aegreleesid: madalam küttepinge -> täisküttepinge -> anood (sellel omakorda veel lüütide laadimisvoolu piirang).

[Jyrka]

Originally posted by ats@Oct 24 2004, 19:55
Võtsin teleka seest toitetrafo välja,

Mis telekas ja trafo mark ?
Võrgu pool tuleks 237 peale lülida, kuid 110 poole peal olevale kütte mähisele
tuleb väike takk vahele panna.

[ats]

Trafo on võetud telekast "Rekord" ja mark peaks olema "ТС-160".
Peaks andma jah 250V aga annab 270 V, mida mul tegelikult ongi vaja.
Valida sai ainult 220 V ja 127 V vahel.

Kui ma tean, et lambi küte tarbib 2*345mA, siis saab sobiva takistuse välja arvutada. 5W takisti peaks selle ära taluma.

[rnx]

tavaliselt peaks olema trafo 220 V primaarmähis keritud kahes võrdses pooles, 127 V jaoks lülitatakse need paralleelselt ja lisaks lülitatakse kummalegi otsa veel jupp lisamähist. 220 V puhul on põhimähised ühendatud järjestikku. 237 V jaoks saad mähise, kui lülitad järjestikku juurde ainult ühe lisamähise, teine jääb kasutamata.

Lambi küte jääb sellisel puhul kenasti 6,2-6,3 V piiresse.