lampvõimude trafod

[moi]

Originally posted by rnx@Mar 28 2005, 23:41
igasugune sektsioneerimine on ainult H2O vendade ülespuhutud müüt.

Siin sa eksid tugevalt. Et lampvõimule ei tekkiks kuuldava sageduskatakteristiku ülemisse otsa resonantsi muhku, selle pärast seda sektsioneerimist kasutataksegi. Sellega vähendatakse tunduvalt trafo mähiste vahelist parasiitmahtuvust, mis viib resonatsi nii kõrgele, et seda ei ole kuulda. Teine oluline asi on see, et suure ja madala sagedusega resonantsi puhul ei saa rakendada tagasisidet, sest võimendid lähevad genereerima.
Suure võimsusega trafode juures on sektsioneerimine eriti oluline. Tänu mähise suurtele mõõtmetele lähevad ilma sektsioneerimata mahtuvused vägagi suureks. Tihti ei sektsioneerita mitte 3 või 5 osas vaid kuni 11 ja 13 osas ning kihid eraldatakse teflon isolatsiooniga, mis veel mahtuvust vähendab.

[rnx]

Ma ei rääkinud hifi võimust, kui tähele panid, kallis Moi

HIFI puhul on sektsioneerimine ja erilised isolatsioonimaterjalid tõesti täiesti vajalikud ja kasutatavad asjad. Küll aga ei leia mõtet pillivõimu puhul.

[jan]

Originally posted by moi@Mar 29 2005, 09:23
Et lampvõimule ei tekkiks kuuldava sageduskatakteristiku ülemisse otsa resonantsi muhku, selle pärast seda sektsioneerimist kasutataksegi.

Kasutasin oma pillivõimus "Rekordi" TV-3Š väljundtrafot ümberkeritud sekundaariga, sektsioneerimata. Tooninuppudega peab väga delikaatselt ringi käima, kuna sagedusriba ülemine ots on väga sisisev. Kas võib sektsioneerimata trafo üks põhjusi olla?

Ise pidasin siiani peasüüdlaseks kehvakest 30GD-301 pappi või EQ-ahela kondede kõrvalekaldumist nimiväärtusest (80ndate vene suured sinised 20nF plönnid).

[moi]

Võib olla trafost aga ei pea olema. Mõõda üle saad kindlalt teada.

[Tony_T]

Tervitus!

Oletan, et tegu pentoodvõimuga ja väljundtrafo on tagasisideahelas?
Proovi trioodühendust ja võta tagasiside lahti. Ma tean, see pole siis enam see võim aga kas hakkab mingil määral paremini käituma? Kui jah, siis võib viga olla väljundtrafos, kui ei, siis võib viga siiski väljundtrafos olla, võib ka olla tagasisides vm., raske näpuga näidata, kui skeemi ei tea.

Minu seisukoht selles asjas (ma tean, vaatan sellele teise mätta otsast), on - peab olema pagana hea trafo, mida võiks kasutada tagasisige ahelas ja üldiselt tasuks sellest hoiduda.

Edit: Veelkord väljundtrafodest.

Kas härrased on uurinud kuidas "päris" kitarrivõimude trafod valmistatud on? Ma mõtlen originaal Fender`i, Marshall`i jne.
Tegelikult taandub probleem sellele, et kui ühendatakse tagasisideahelasse (arvestades, et tegu tugeva tagasisidega) ebaadekvaatselt valmistatud trafo, võib see viia võimendi ebastabiilsuseni, rääkimata sellest, kuidas see tegelikult kõlab.
Kui võimendi on ebastabiilne, ka siis kui ta otseselt ei ostsileeri, ka juhul kui ebastabiilsus/ostsileerimine toimub iseenesest küllalt kõrgetel sagedustel, ei saa tal olla mingil juhul õiget tonaalsust.

[KaruTEC]

Sektsioneerimine on väga oluline - vastasel juhul on parasiitmahtuvused üüratult suuremad.

[rnx]

Originally posted by Tony_T@Mar 30 2005, 10:44
Kas härrased on uurinud kuidas "päris" kitarrivõimude trafod valmistatud on? Ma mõtlen originaal Fender`i, Marshall`i jne.

Fenderi trafo on küll tuttaval näppude vahelt läbi käinud, ning seal oli sektsioneerimist kasutatud niipalju, et sekundaarmähis oli keritud primaarmähise poolte vahele. Selle legendi jutustamisega vihjasin ma üldiselt levinud müüdile, et vanasti (kuldsetel 50-tel) tehtud asjad kõlavad nüüdsetest paremini tänu sellele, et seal olid kasutusel sektsioneeritud trafod, mille mähisekihtide vahel oli vahatatud paber. Järgides siinesitatud loogikat peaks vahatatud paber sellisel juhul puha saatanast olema. Ning kui järele mõelda, siis kuidas saab hästi kõlada trafo, mille südamik on arvestatud ehk kuidagi üle elama võimendi poolt maksimaalselt esitatavat clean-võimsust (Fender Tweed Deluxe 10-12W, maksimumvõimsus väidetavalt draivis ca. 18-20W), kui sedagi. Küllastusse läinud trafo kõlab minu mõistuse järgi kõike muud kui hästi...

Väga hea ja pikk jutt legendidest ja müütidest on tone lizard amplifiers'i lehel, mille leiate guugeldades (ettevaatust IE kasutajad, hunnik spywaret&#33.

[Tony_T]

Terv.

Mhm, sedapsi siis

Järgides siinesitatud loogikat peaks vahatatud paber sellisel juhul puha saatanast olema.

Mispärast? Et on olemas paremaid variante, ei tähenda veel, et see kuhugi ei kõlba.

Ning kui järele mõelda, siis kuidas saab hästi kõlada trafo, mille südamik on arvestatud ehk kuidagi üle elama võimendi poolt maksimaalselt esitatavat clean-võimsust (Fender Tweed Deluxe 10-12W, maksimumvõimsus väidetavalt draivis ca. 18-20W), kui sedagi. Küllastusse läinud trafo kõlab minu mõistuse järgi kõike muud kui hästi...

High Fidelity võimus on see absoluutselt lubamatu, kuidas kitarrivõimus kõlab, seda otsustage teie, spetsialistid . Suur osa kidravõimude väljundtrafodest lastakse küllastusse, mingil hetkel vähemalt...

[rnx]

Ja tuleb selline hästi räme ja kõver moonutus..

[Tony_T]

Nojah, aga kuna kidravõimu puhul on tegu osaga muusikainstrumendist, siis on teinekord raske joont tõmmata "normaalse" ja "ebanormaalse" vähele. St. kui mõnele pillimehele just selline Sound meeldib, kas teda saab siis süüdistada?

[rnx]

Mõni pillimees = trash metallist???

[jan]

Mis siin naljakat on? Kui Sulle ei meeldi keskmisest suurem draiv, siis ei ole see kohemaid s_tt. Tõsi, on vähe tõeliselt häid high-gain võime, mis säilitaks hea heli ka gaini nuppe kagusse keerates. Aga nad on täiesti olemas ja mitte tingimata ruutdetsimeetrise südamiku pindalaga väljundtrafoga.

Huvitav, kui palju on Eestis klubisid, kus üldse on vajadus näiteks 50-vatist kitarrivõimendit põhja keerata? Ma pakun, et enamus juhtudel jooksutatakse kremplit kõvasti väiksema võimsuse peal, kuna kitarrist ei ole teps mitte ainuke mees bändis, keda lavalt kuulma peab. Sest juba 5W on VALI.

[Tony_T]

Originally posted by Tony_T@Mar 30 2005, 09:44
Tervitus!

Oletan, et tegu pentoodvõimuga ja väljundtrafo on tagasisideahelas?

Sorry, Jan trampisin siin kõvasti ümber põõsa, lõpuks leidsin ka su võimu skeemi varasemast postitusest
Kitarrivõimude alal eriline asjatundja pole, aga üldiselt ilma tagasisideta pentood peabki nii kõlama. Kui ikka "liiga palju", siis kahtlustaks jah väljundtrafot.
Kurtsid ka alalispingete üle võredel. Loomulikult mõõtsid neid siis kui kõik gainid maha keeratud ja sisend lühistatud? Oleneb ka mõõteriistast, keskpärane multimeeter ei olegi nii väikeste pingete juures usaldusväärne. kui lampide tööpunktid on sellised, nagu ettenähtud, siis pole põhjust muretsemiseks.
Müra/sahin - laiaribaline, nn valge müra? Vali sisendisse madalama müraga lambid (eriti V1, ka V2), tegu tõesti kõrge gainiga võimuga. Ma väga ei imestaks, kui oleks kuulda ka (sisendipoolses otsas asuvaid) süsinik(kiht/komposiit)takisteid, juhul kui neid kasutad.

[jan]

Aitäh,

müra (sahin) on põhja keerates võrdlemisi vali, kuid montaazhi korrastamisega (varjestatud potejuhtmed, toitejuhtmed korralikult shassii ligi/servadesse, tähtmaanduse juhtmete lühendamine minimaalseni) sain asja nii kaugele, et "inimlikul" helivaljusel pole sahinat kuulda (oligi mõeldud nö. magamistoavõimuks, konsadele sellega ei lähe). Lisaks kombineerisin esimesele eelvõimulambile vanast alumiiniumtopsiga elektrolüüdist soomuse, vahet polnud küll kuulda, aga midagigi taas tehtud. Samuti keetsin väljundtrafo mähise küünlavahas läbi.

Sahin on oluliselt tugevam, kui kasutada maandamata vooluvõrgupistikut.

Vahel alaldatakse ka küttepinget, aga ise selle järele vajadust ei tunne. Alaliskütte miinuseks on väidetavalt ka kütteniitide lühem eluiga?

Gaini on aparaadil tõepoolest üüratult, 6N1P-d on eelvõimus oluliselt vaiksemad. Võrreldes 1980. aastate 6N2P-EV ja 60.-70. aastate "tavalisi" 6N2P-seeria lampe langes liisk viimaste kasuks. Tundusid tol hetkel kuidagi sümpaatsemad ja soojemad.

Muidugi, kuna 6P14P ja EL84 on sokelduselt identsed, sai kord ka neid omavahel võrrelda. Vene lamp on justkui teravam ja läheb lõpus kiiremini küllastusse, EL84 on sirgema minekuga.

Lampide katoodidel olid pinged mäletamist mööda +/- 0,1V ja anoodpinged erinesid skeemi pakututest 5-10V võrra (olid väiksemad). Rohkem häiris see, et võimendi kippus teatud gaini- ja master-pote kombinatsioonide korral "peeretama" (verbaalne väljend, aga väga tabav). S.t. kitarrikeele tõmbamisel tuli väljundisse väga moonutatud põrin, mis kiirelt sumbus. High-gain võimu puhul pole imestada, leevendasin olukorda lõpulambi võretakisti suurendamisega (kuna kõrget otsa on niigi üleliia, siis selle kadumise pärast muretsema ei pidanud).

Praegu vedelevad riiulis vene kinovõimu 90Y-2 trafod ja mõtted keerlevad ettevaatlikult järgmise kasti ümber. Seega väljundtrafo kerimine endalgi aktuaalne. Kuna aga kindlat projekti pole, siis hetkel ei kiirusta.

[Tony_T]

Vahel alaldatakse ka küttepinget, aga ise selle järele vajadust ei tunne. Alaliskütte miinuseks on väidetavalt ka kütteniitide lühem eluiga?

Olen kuulnud/lugenud kah seda. Lihtsalt üks "linnalegendidest", mis tehnilisest seisukohast kunagi erilist põhjendust pole leidnud.
Kui lampide eluea pärast muretsed, küta neid pisut madalama pingega, ütleme 6,3V asemel ~6,1V, kõlavad paremini sedasi niikuinii ja võidad elueas.
Alaldada pole ilmselt vaja, sul seal iseenesest hum reduction- lahendus kasutusel.

Muidugi, kuna 6P14P ja EL84 on sokelduselt identsed, sai kord ka neid omavahel võrrelda. Vene lamp on justkui teravam ja läheb lõpus kiiremini küllastusse, EL84 on sirgema minekuga.

Olen testinud ka mitmesuguseid EL84/6BQ5 perekonna lampe. Seda oma võimus, kus nad sisend/driver - astmes, väljundis 2A3 (pole muidugi kidravõim).
Kui soovid midagi suurepärast, proovi JJ`sid. Tõenäoliselt parimad praegusest toodangust, eriti kui "puhas sound" meeldib, suurepärased jazz- ja blues muusika jaoks, väga nice toon. Soe, samas mitte üleliia moosine ja romantiline, suurepärane bass. Vägagi erinevad vene omadest.

Rohkem häiris see, et võimendi kippus teatud gaini- ja master-pote kombinatsioonide korral "peeretama" (verbaalne väljend, aga väga tabav).

Motorboating? Viitab sellele, et võim pole päris stabiilne.

Praegu vedelevad riiulis vene kinovõimu 90Y-2 trafod ja mõtted keerlevad ettevaatlikult järgmise kasti ümber. Seega väljundtrafo kerimine endalgi aktuaalne. Kuna aga kindlat projekti pole, siis hetkel ei kiirusta.

Jõudu siis