lampvõimude trafod

[jan]

Primaarmähise pooled pole keritud teineteise kõrvale, vaid teineteise peale, sellest ka ühe õla traat pikem ning takistus suurem.

5,2 cm^2 südamik peaks kitarrivõimu puhul kuni 10W võimaldama küll, antud rakenduses pole ultralineaarväljavõtetest samuti lugu. On Sul mähiste andmed olemas? Siis saab leida ülekande ja teades kasutatavate lõpulampide koormustakistust arvutada sobiliku valjuhääldi takistuse.

[@ndres]

Originally posted by jan@Feb 19 2006, 00:28
On Sul mähiste andmed olemas? Siis saab leida ülekande ja teades kasutatavate lõpulampide koormustakistust arvutada sobiliku valjuhääldi takistuse.

Anna sekundaarile peale ca 4-5V vahelduvpinge. 50Hz sobib väga hästi Mõõdad pinged primaarmähiste otstel ja arvutad trafo ülekandeteguri.
Ühtlasi veendud, et primaarmähise mõlemad pooled on võrdse keerdude arvuga

[GU50]

Originally posted by vuss@Feb 18 2006, 22:29
Smuugeldasin endale ühe järjekordse trafo ja avastasin, et raamatu järgi on tegu estonia lampraadio väljundtrafoga. Kõik andmed justkui klapivad, v.a. et minu raamat ei näita ultralineaarmähise väljaviike, aga trafol on. See peaks siis 2x6P1P lõpuga sobima. Panin testri peale, aga primaari õlgadel on takistus tiba erinev. So. siis ligi 10%.

Primaari õlgadel võib oomiline takistus olla erinev, sest pealmisel mähisepoolikul on traat pikem. Tõenäoliselt see trafo eriti sektsioneeritud ei ole, sektsioneerimine tasandaks takistuste erinevusi. Keerdude arv peab olema primaarmähise pooltel sama, st induktiivsus.
Millisest Estoniast trafo pärit on? Estoniaid oli üsna sarnase skeemiga enam kui üks:
Estonia-55 (vanem, lõpus 6P1P, ei ole ultralineaar)
Estonia-2 (uuem, lõpus 6P14P, ultralineaar)
Valjukad selguvad skeemilt - mõlemal mudelil on 6GD-R1, 2 tk. ühendatud paralleelselt.
Estonia-2-l on veel üks väike väljundtrafo, mis ühendatud üle kondeka lõppastme anoodide vahele. See on mõeldud väikeste lisakõlarite ühendamiseks, annab juurde kõrgeid.

[maaalune]

Päris vana teema aga kui juttu tuli Estonia 55-st, mida ma ammu taga otsin ,et restaureerida ,just hea heliedastuse pärast - tõepoolest on 6GDR-1 - ed paralleelis mis teeb siis takistuseks 0,6 oomi - on omad plussid mida ei viitsi siin pikemalt lahkama hakata ,kuid lõppvõimu lampe on võimalik antud isendite puhul valida ja seda probleemideta.Pingereas asetaksin nn.vanakooli omadest esikohale just 6GDR-1 -ed ,teiseks aga Riga 10 valjuka(mis ligilähedane Altec-i sama põlvkonna versioonile).Lõpetuseks - oma kõrv siiski kuningas!Väheke offtopic aga siiski... Kui kellelgi selline (Riga 10) kuskil vedeleb ja millel valjukas korras ,andke märku!

[humax]

Originally posted by maaalune@Feb 19 2006, 14:38
Päris vana teema aga kui juttu tuli Estonia 55-st, mida ma ammu taga otsin ,et restaureerida ,just hea heliedastuse pärast - tõepoolest on 6GDR-1 - ed paralleelis mis teeb siis takistuseks 0,6 oomi - on omad plussid mida ei viitsi siin pikemalt lahkama hakata ,kuid lõppvõimu lampe on võimalik antud isendite puhul valida ja seda probleemideta.Pingereas asetaksin nn.vanakooli omadest esikohale just 6GDR-1 -ed ,teiseks aga Riga 10 valjuka(mis ligilähedane Altec-i sama põlvkonna versioonile).Lõpetuseks - oma kõrv siiski kuningas!Väheke offtopic aga siiski... Kui kellelgi selline (Riga 10) kuskil vedeleb ja millel valjukas korras ,andke märku!

Selle teema juures julgeksin natuke vastu vaielda, sest need valjukad on ära proovitud ja mitmeid kaste nende jaoks tehtud ja järjestus oleks minu arvates järgmine:

1. RIGA 10-nes kasutatav 8GD..
2. FESTIVAL-is kasutatav 6GD..
3. ESTONIA 55-s kasutatav 6GD..

[maaalune]

Kui väga spetsiifiliseks minna siis Riga 10 valjukas edastab nt.klaverit ja kitarri kõige loomutruumalt aga Estonia 55 oma(6GDR-1) üldist koondhelispektrit.Muidugi on see enda subjektiivne arvamus B-)

[GU50]

Originally posted by maaalune@Feb 19 2006, 21:37
Kui väga spetsiifiliseks minna siis Riga 10 valjukas edastab nt.klaverit ja kitarri kõige loomutruumalt aga Estonia 55 oma(6GDR-1) üldist koondhelispektrit.Muidugi on see enda subjektiivne arvamus B-)

Heal tuttaval on Estonia-2 kaks eksemplari, milledest üks on enam-vähem toimiv raadiovastuvõtjana, teine aga üsna ärarapitud isend, õnneks mõlemal alles ja väga heas korras kast, valjukad ja sedavõrd palju elektriosa, et neist sai moodustada võrdse paari lamp-aktiivkõlareid :P Lisatud ka Vellemani helitugevuse IR-kaugjuhtimisvidin ja asjast sai kokku üsna omapärase olemuse ja saundiga kodune stereo lampvõimendi Nagu lampidega ikka - keelpillid ja vokaalid silitavad kõrvu eriliselt mõnusalt B-)

[vuss]

Minu valduses oleva trafo peal kirjas primaarmähis 600/200/200/600 0,18 traadist ja sekundaarmähis 13 keerdu 1,0 traadist ja lisavaljuka mähis 300keerdu 0,18 traadist. Raamatu andmed on mul Estonia 55 kohta siis ilmselt ja seal primaar 800/800. Muud vahet pole. Testriga mõõdetult üks primaari õlg siis 81 oomi ja teine 87,6 oomi.Kui see trafo nüüd eriliselt sektsioneeritud ei ole, siis sekundaari ümberkerimine pole ka vast üle jõu käiv. Hea meelega teeks mingi 2x6p14p lõpu nelja või kaheksa oomi tarvis.

[vuss]

Põnevat lugemist TC180 ja TCSH170 kasutamisest väljundtrafodena leiab SIIT.. Põnev vist sellepärast, et mul on neist mõlemist mõned eksemplarid olemas. Esialgu pole aga sobiliku võimsusega lampe.

[GU50]

TC-180 kitarrivõimendil nii toites kui väljundis on ka siin. Huvitav, kuidas see ka kõlaks...
Ja PP skeem TC-180-tel siin.

[Andres75]

Originally posted by GU50@Feb 20 2006, 00:15
TC-180 kitarrivõimendil nii toites kui väljundis on ka siin. Huvitav, kuidas see ka kõlaks...
Ja PP skeem TC-180-tel siin.

Huvitav kas kas TC-180-2 trafod sobiksid?

[Cheopps]

No ikka saab!Sel trafol on minuteada ainult kinnitusviis teine.

[jan]

Originally posted by vuss@Feb 19 2006, 23:08
Minu valduses oleva trafo peal kirjas primaarmähis 600/200/200/600 0,18 traadist ja sekundaarmähis 13 keerdu 1,0 traadist ja lisavaljuka mähis 300keerdu 0,18 traadist.

13 keerdu on vähe. h34r:

8 oomi jaoks peaks (lähtuvalt 2*6P14P => Raa=8000 oomi) sekundaarmähises olema 52 keerdu, 4 oomi puhul 37 keerdu.

[@ndres]

Vs: lampvõimude trafod

Kuna viimasel ajal olen otsinud tulevasele kitarrivõimule sobilikke väljundtrafo kanditaate, siis sai puhtalt huvi pärast ära proovitud ka selline variant:



Ehk kaks mustvalgest telekast pärit 3000/91 keerdude arvuga väljundtrafot otsapidi kokku, primaarmaähised järjestikku, sekundaarid paralleelselt(või ka järjestikku) ja ongi valmis PP trafo
Tulemus oli sealjuures üle ootuste! AA patarei pildil on lihtsalt mõõtkava mõttes. Koduse kitarrivõimu jaoks oleks täitsa kõlbulik säästuvariant alustuseks. Minul siiski käiku ei lähe - kuna trafo ülekandetegur on üsna suur, siis sobilik koormus oleks kas ca 4 või 16 oomi, valjukas aga saab olema 8 oomine, võimsusekadu oleks liiga suur. Lisaks leidsin parema "täisväärtusliku" väljundtrafo.

[ats]

Vs: lampvõimude trafod

TC-180 kitarrivõimendil nii toites kui väljundis on ka siin. Huvitav, kuidas see ka kõlaks...
Ja PP skeem TC-180-tel siin.

Kui need lingid ka töötaks, oleks veel toredam