SE võimendi

[humax]

http://audiohi-fi.narod.ru/cxems/EL34_EF86.jpg



üks võimalikest lahendustest SE võimu ehitusel.

[Cheopps]

Põhimõtteliselt võiks kasutada alalispingega kütmise puhul astmelist toitepinge suurendamist(nagu kineskoopide puhul) pikema lambi eluea eesmärgil.Samuti tuleks kasutada püsitakisteid leidmaks lambi kütteniitide vahelist elektrilist keskpunkti(kasutada maandusena küttealaldi - klemmi asemel).

[humax]

[humax]

Võib ka astmelist toitepinge suurenadamist, tegelikult mina kasutan aegreleed, mis peale võimendi sisselülitamist alles teatud aja (3-5min) lülitab lampidele anoodpinge.Sellise võtte kasutamine oli kasutusel suure võimsusega saatjatel, kus lambid köeti ette ja alles etteköetud lampidele lülitati eelpinge ja selle järel anoodpinge.Antud lahenduse kasutamine pikendab oluliselt lambi tööiga. Lahendus on põhimõtteline ja see on juba teine küsimus kuidas seda konkreetselt lahendada, kas algul pooolpinget ja mõne hetke pärast täisküttepinge , või kohe täispinge see pole enam tähtis. Oluline on see, et enne oleks lamp etteköetud.Väga vajalik on see kenotroni kasutuse puhul. et vahelduvat ei anta enne anoodidele, kui on kenotron etteköetud.See on praktikas ammu äraproovitud lahendus ja pikendab lambi tööiga keskmiselt 2-3 korda. kuid oli ka juhuseid kus 1000 töötunni asemel oli lamp kasutusel 5000-6500 töötundi.

[jan]

Aegrelee asemel võib ju ka tavalist lülitit pruukida (inglisekeelses kirjanduses nn. "stand by"-lüliti) . Toitelüliti trafo võrgupoolsele otsale ja anoodpinge lüliti näiteks toitefiltri esimese konde ja drosseli vahele.

[-8o-]

Originally posted by Cheopps@Jul 23 2005, 19:28
Põhimõtteliselt võiks kasutada alalispingega kütmise puhul astmelist toitepinge suurendamist(nagu kineskoopide puhul) pikema lambi eluea eesmärgil.

Vabandan, et OT, aga äkki seletab keegi täpsemalt, kuidas see lampide eluiga pikendab <_< ?

[fre]

Elektonlampide tööea määrab põhiliselt katood. Katoodi iga sõltub emissioonivõimest. Vananenud katood võib hõõguda, kuid mitte enam emiteerida elektrone - katoodi aktiivkiht on hävinenud (lagunenud, aurustunud). Nimelt hävinenud aktiivkihita katood/volframniit umb. 1000°C puhul elektrone ei emiteeri, vajalik oleks sel juhul juba 2300...2700°C. Aktiivkihti katoodil kasutatakse lambi ökonoomsuse tõstmiseks, väiksema temperatuuriga saavutatakse suurem emissioonivool sama kütteks kulutatud võimsuse kohta. Volframkatood annab umb. 6mA/W, aktiivkihiga katood (tavaliselt on see oksiidkattega niklist silindrike, mida seestpoolt kütab isoleeritud volframniit) aga umb. 150mA/W.
Korralikult üleskütmata katoodi aktiivkiht kahjustub/laguneb anoodvooludega tekkivate suuremate temperatuuriliste ebaühtluste tõttu. Aeglasem üleskütmine samuti tekitab vähem seda lagundavat ebaühtlust, siis on väiksemad mehhaanilised sisepinged materjalis. Mitmetest muudest füüsikalistermilistest protsessidest sealjuures võib huvi korral mingist targemast raamatust või mujalt lisaks uurida...

[a1]

Sama kehtib ka (ilmselt) kineskoopide kohta. Vanadel 700 seeria vene värvikatel kestsid kineskoobid üsna hästi, sest kõigepealt oli vaja lampidel reaplokk käima saada ja alles siis tekkis kõrgepinge kinekale. Uuematel telekatel, 200 seeria, anti aga kõrgepinge praktiliselt kohe kinekale selga, mistõttu eluiga oluliselt kahanes. Et vanast kineskoobist veel pilti kuidagi välja võluda, keriti trahvole lisakeerde - tõsteti küttepinget, ehk siis emmisioonivõimet suurendati, samuti kasutati katoodi "ehmatamist" - kas seda viimast ka tavaliste lampide korral kasutada saaks, ei tea.

[@ndres]

Arutelu muidugi õige - aga:
mis sellel kõigel Humax´i toodud skeemiga pistmist on?

Pole seal ei käsitsi ega automaatset anoodpinge hilisemat lülitamist. Hirmsat vaeva on ainult nähtud eelastme lambi kütmisega.
Lülitades pentoodi tööle trioodreziimis toidetakse varivõret harilikult üle takisti, selles skeemis takisti puudub?
Kas ühe takisti asemel põhimõtteskeemis kahe järjestikuse kasutamine on kujunduslik võte?

[GU50]

Vs: SE võimendi

Põhimõtteliselt võiks kasutada alalispingega kütmise puhul astmelist toitepinge suurendamist(nagu kineskoopide puhul) pikema lambi eluea eesmärgil.

Küttepinge pealeandmisel on teadupoolest lambile tapvaim esimene vooluimpulss, kui külma hõõgniidi takistus on väike. Sama effekti on igaüks näinud valgustushõõglampide puhul, mis põlevad läbi 99% juhtudest sisselülitamise hetkel. Asja parandab küttevoolu sujuv pealeandmine, nimetatakse ka "soft start". Eesti keeles võiks kasutada terminit "sujuv start".
Lihtne ja toimiv skeem on mu ühes võimendis. Sujuv start 6,3V küttepingele saavutatakse kondeka C52 abil, mis aeglaselt laadudes tõstab regulaatori A1 referensspinget sujuvalt, hoides ära lampide kütteniitide külmvoolu-impulsi. Muide, LM350 pidev max vool on 3A, mida tuleks silmas pidada küttevoolude arvestamisel.
12,6V kütteahelate starti viidatud skeemis pehmendatakase NTC-takisti R82 abil ja anoodtoite dioodide kütet NTC R85 abil. NTC-takisteid soovitaks kasutada mitte kalleid lampe sisaldavates võimendites, nende antav sujuva stardi effekt on enamjaolt piisav.

Vahelduvpingega küttes võiks kasutada poolperioodalaldit, mis sillatakse mingil hetkel lülitiga või relee klemmidega.

Kolmas võimendi käivitamise aste oleks siis anoodpingete pealeandmine, ka käsi- või automaatlülitiga. Viidatud skeemis tekib anoodpingete sujuv start C9ja C30 abil.