Teade

Collapse
No announcement yet.

bassi eelvõimu sisend > projekt

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Induktiivfilter (drossel) käib pigem toiteploki alla, seepärast teda skeemil polegi. Ikka parem eelistada drosselit, kui takistit selle asemel.

    EDIT:takisti all ei mõelnud ma R14 ega teisi anoodtakisteid, vaid toiteplokis olevat jadatakistit (kasutatakse lihtsamates skeemides drosseli asemel).

    Comment


      #17
      Selge! Aga kas see panna enne lüüti või pärast?

      Comment


        #18
        Parem kui drossel on kahe lüüdi vahel-millistel omakorda rööbiti 1 -2mkF/350-400V konded. B-)
        Kõik meeldiv tuleb lambist...

        Comment


          #19
          Toiteosa kondikava näeb ikka ette jah, et elektrolüütkonded on mõlemal pool drosselit.

          Comment


            #20
            esimeses postituses näidatud skeem, bassi eelvõim siis, et kuna pole ennem erilisi kokkupuuteid olnud lampvõimudega siis küsin igaksjuhuks üle et milline pinge nendele el.lüüt kondedele jääb, et oskaks valida skeemi sobivad ?

            Comment


              #21
              Katoodidesse 25V elektrolüüdid (jääb kõva varugi), toitesse 350V-400V.

              Comment


                #22
                Tõstatan jälle teemat kuna antud projekt sai valmis, kuid vigane.
                Muidu kõik korras kõik nagu töötab kuid kahjuks väljundis mingi imelik müra, mida rohkem drive-i juurde keerata seda valjemaks muutub, kui drive suht nulli siis mingi müra ikkagist ongi kuid kui põhjas siis on juba müra natukese alla 1V. Kõrva järgi tundus et on selline vähe kõrgema sagedusliku pinina moodi kuid kui ossiga uurisin avanes selline PILT ja selle sagedus on 50Hz. Millest tekib selline müra, tulge appi

                Comment


                  #23
                  Kui 50Hz, siis vaataksin üle lampide kütte montaaži. Küttejuhtmed peavad olema tihedalt keerutatud ja võimalikult lühikesed. Lühikeste juhtmete nõue kehtib muide ka muu osa kohta.
                  Teiseks, maandus. Tähtmaandus ühte punkti (näiteks toitebloki elektrolüütkondensaatori miinuskoivale) on kõige lollikindlam variant.

                  Montaaži pilt näitaks, kuhu koer on maetud.

                  P.S. - ostsillogramm tekitas küsimuse, mida samal ajal sisendisse lasti?

                  Comment


                    #24
                    Kahjuks puudub pildistamise võimalus, kuid lühikesed juhtmed (v.a. küte) ja tähtühenduse nõue on kah korrras. Küttena on antud alalisvoolu, kuid juhtmed pole keerutatud kuid uurib seda asja. Muidu millised on lampvõimendil põhilised montaaži vead? Kuidas neid üldse avastada ?

                    Comment


                      #25
                      Iga maandatav punkt peab olema maandatud täpselt 1 kord (et ei tekiks parasiitvooluringe). Montaažireeglid...noh, üldiselt - mida vähem juhtmepornot, seda parem. Katoodahelad võimalikult lühikesed ja nagu mainitud, vastava astme komponendid peaksid üldse vastava astmega seotud lambile võimalikult lähedal olema. Varjestatud juhtmete varje maandatud vaid ühest otsast, seega täidavad staatilise varje eesmärki (varjet ei läbi vool).

                      Mis veel...ahjaa, milline oleks konkreetne toiteploki skeem?

                      Ossiga võid signaali (müra) vaadata ka pärast C2 ja C4. Äkki leiad koha, kus suurem tulevärk alguse saab. Võid proovida ka toonikontrolli kondede jootmist otse potentsiomeetrite jalgadele. Potejuhtmed varjestatud jne.

                      Ettevaatust - ära ostsillograafiga vahetult lampide anoodidele roni. Oss võib ju vastu pidada, aga juhtmed jäävad kõrge pinge alla ja sead ennast litakasaamise ohtu.

                      Kui juba mõõtma hakkad, siis teata ka toitepinge, katood- ja anoodpinged jms.

                      Comment


                        #26
                        jan ütles enamus asju juba ära.Niipalju siiski,et ühist maanduspunkti kohta on soovitav lisaks ülalpool mainitule otsida eksperimentaalselt.6N2P teevad ise ka lärmi.Tasuks proovida 6H9C(kobakam aga "musikaalsem"ja tundub ka vähem mürisevat).Isiklikult kasutaks sisendis nuvistore .Samas on kasulik sisendaste ja sidestusahelad varjestada. B-)
                        Kõik meeldiv tuleb lambist...

                        Comment


                          #27
                          No nii kui Jan pidasid silmas anoodi-katooidi vahelisi pingeid siis mõõtsin välja järgmiselt: V1A 120V, -B 135; V2A 88V, -B 103V. Toitepingeks 270V (kerimisel jäi puudu). Tundub et suurem jama hakkab pihta juba kui mõõta pärast C2.
                          Toiteplokist siis nii palju et kui mõtled mis seal kõrgemapingepeal siis pärast dioodsilda tuleb drossel millel mõlemalt poolt on konded 150 ja 50mikroF.

                          Comment


                            #28
                            Kõiki pingeid mõõda maa suhtes (maa-katood, maa-anood jne.), praegu ei saa lampide tööpunkti kohta miskit tarka öelda.

                            Äkki on võimalus jupike seda müra salvestada? Sisend lühista ära, helivaljuse potekas keera põhja ja gaini hakka vaikselt peale keerama.
                            Kirjanduses on soovitatud esimest lampi eraldi 6,3V mähiselt kütta (oma praktikas pole selliste lahenduste otsa sattunud).

                            Comment


                              #29
                              Kasutasin maandustähesellist varianti ja sellel isendil sain fooni -70dB peale(lühistatud sisendi korral).
                              Üks tähtis asi veel :sisendpistikupesad peavad mitteühendatuna olema sisend vastu mätast!Tegin ise sellised 6,3mm stereopesast - väänates ühe kontakti vastu maanduse kontakti :P .Avatud sisendi korral kipuvadki pirisema.
                              Kõik meeldiv tuleb lambist...

                              Comment


                                #30
                                Nii nii, probleem sai lahendatud aga, alustagem algusest probleem algas oma idiootsusest, kogujama oli selle taga et unise peage(ühe öö magamatta) siis unustasin ühendada kütte - otsa maasse, sealt kogu jama alguse saigi.
                                Algul ma kahtlustasin toite jama sest seda näitas müra kuju ja sagedus väljundis, kuid kui toitega tükk aega jamasin siis arvasin et probleem ei saa selles olla, siis jamasin tükkaega skeemi ja maanduse kontrolliga, kuid lõpuks tuli meelde et meil on ka ju kütte toide. Heh, siiski esimene lampidel võimendi projekt ja kõik lõpuks töötab, tänud siiski vastajatele B-)

                                Comment

                                Working...
                                X