Jõudu jälle kõigile!
Mõnetunnise nikerdamise tulemusena valmis siin nädala sees üht-teist, mida mõtlesin ka teistega jagada. Lugu algas sellest, et tuli ükspäev kolleeg minu jutule, teema a la "ostsin omale edevad 600 oomised kõrvaklapid ja nüüd ei jõua mu arvuti nendega midagi teha, vaja oleks eraldi klapivõimu, äkki tinutad midagi kokku, aga selles peab olema see ja too 300$ maksev opakas, millest mingid jänkiländi audiofiilid kuskil meililistis jahusid." Mina muidugi muigasin selle jutu peale, ning ei viitsinud esialgu asja eriti süveneda. Järgmine päev tekkis ikkagi mõte, et võiks midagi kokku ehitada, aga teeks nimme sellise asja, mis tema "kuldopakast" võimalikult palju erineks. Veidi sahtlis sobrades jäi pihku paras hunnik pudi, ning kunagi peast läbi käinud idee 3 6H1П baasil lihtsa katoodjärgijaga väljundtrafota võimust hakkas materiaalset ilmet võtma. Skeem on ammu tuntud ning siitki foorumist hiljaaegu läbi käinud, lehelt headwize.com leiab selle igatahes kerge vaevaga üles. Kokku tinutamine sai tehtud taas klassikalise laisa mehe meetodi järgi, ehk rippmontaažis, paigutusele eriti isegi tähelepanu ei pööranud ning tunnikese töö tulemusena oli esmapilgul rotipesa meenutav pundar koos. Ega siis muud midagi kui asjale toide sappa, pisut kütmist ja kuulama - töötab. Esialgu hakkas kõrva vaikne müra... Kahtlus tekkis, et ehk tekib müra sellest, et reeglina ei taha arvuti helikaart näha sabas megaoomise sisendtakistusega võimendit. Laenasin siis kõrvalt helistuudiost CD deki ning selle taga oli võimendi hiirvait. Prooviks lasin võimendi sisendtakistuse 10 kilooomile ning ühelepoole lisasin sisendile ka lahtisidestuskondeka. Nüüd oli asi juba arvuti taga pisut parem - müra enam ei häirinud. Mingi imelik mürafoon küll säilis, kuid ilmselt oli see end juba arvutis helikaarti juba sisse söönud. Laiatarbekaartide varjestus pole ikkagi eriti kiita.
Näitasin siis asja eelpool mainitud kolleegile, tema vedas kohe oma AKG klapid alla ja asus kuulama. Pakkusin talle küll täiesti korralikke wav-vormingus asju, mida ikka ise kuulata eelistan, kuid tema oli juba võrgu kalla ja tiris mingit 128-kilobitist MP3 alla. Jätsin ta siis oma laua taha mängima ja läksin kõrvale stuudiosse. Sealt oli muidugi läbi klaasi päris huvitav laua taga toimuvat jälgida ning kui helimehele rääkisin, et mida kolleg mu laua taga lai naeratus näos kuulab, siis saime mõlemad paraja kõhutäie naerda. Peale tunnikest kuulamist tuli siis kolleeg minu juurde nägu naeru täis ja teatas, et "jah, mulle see asi meeldib, aga detaile jäi kuidagi väheks". Püüdsin muiet tagasi hoida ning lasin tal minna.
Kogu projekti peale kulus ehk umbkaudu koidula jagu kroone, ehitatud sai ta parasjagu käepärast olnud komponentidest ning põhimõtteks oli lihtsalt-kiiresti-odavalt. Lõpu isoleerimiseks klappidest kasutasin 330uF elektrolüütkondekaid, milliseid võib igast avuti toiteplokist praktiliselt leida, neile sai paralleelselt peale joodetud ka lauasahtlis vedelenud 4700 pF kilekonded. Ilmselt hakkaks tõsised audiofiilid siinkohal nutma ning neaksid mind lambi mõnitamise eest maapõhja, aga jah, mul oli lihtsalt selline pudinänn käepärast
Heli koha pealt ei oskagi asja eriti kommenteerida, kuna klappidega kuulamine pole eriline meelistegevus ning ausalt öeldes kõlab enamus klappe minu jaoks kuidagi "imelikult". Sai ette võetud küll ka testkuulamine, kus sai võimendi torgatud Yamaha odavama seeria (496-seeria) plaadimasina taha ning proovitud erinevaid klappe. Asi, mida oligi arvata - võimendi on väga tundlik koormuse muutumise suhtes - mõistlik on kasutada vähemalt 120 oomiseid klappe. Selgeks sain ka teise tõsiasja - AKG valikus pole mitte ühtki klappi, mis mulle isiklikult meeldiks, kuuldud kalleid Sennheisereid ikkagi miski ei ületa. Üldiselt oli heli puhas ning selge, kanalite vahelist tasakaalu rikud vaiksemal kuulamisel pisut kiiksuga ALPSi kaksikpote, mille käigu alguses tundub ühe poteka raja takistus hüppeliselt vähenevat. Pisut valjema kuulamise juures see enam ei häiri, mõlemate kanalite helivaljus on tasakaalus. Bassiosa on muidugi lampvõimendile kohaselt pisut "vedelavõitu", kuid olenevalt muusikast ning klappidest see enamasti isegi eriti ei häiri. Suvalised Sony klapid muidugi tapavad kohe kõrvad ära, ning tekib tahtmine kusagilt nupust hakata bassiotsa vähendama. Korraliku materjali puhul detailsuse üle küll kurta ei saa ning olemuselt konkreetse võimendi heli mulle ikkagi meeldib.
Paar pilti kah (Sorry, pole viitsimist hetkel mingit lehte meisterdama hakata):
Vot selline lugu siis minult...
Mõnetunnise nikerdamise tulemusena valmis siin nädala sees üht-teist, mida mõtlesin ka teistega jagada. Lugu algas sellest, et tuli ükspäev kolleeg minu jutule, teema a la "ostsin omale edevad 600 oomised kõrvaklapid ja nüüd ei jõua mu arvuti nendega midagi teha, vaja oleks eraldi klapivõimu, äkki tinutad midagi kokku, aga selles peab olema see ja too 300$ maksev opakas, millest mingid jänkiländi audiofiilid kuskil meililistis jahusid." Mina muidugi muigasin selle jutu peale, ning ei viitsinud esialgu asja eriti süveneda. Järgmine päev tekkis ikkagi mõte, et võiks midagi kokku ehitada, aga teeks nimme sellise asja, mis tema "kuldopakast" võimalikult palju erineks. Veidi sahtlis sobrades jäi pihku paras hunnik pudi, ning kunagi peast läbi käinud idee 3 6H1П baasil lihtsa katoodjärgijaga väljundtrafota võimust hakkas materiaalset ilmet võtma. Skeem on ammu tuntud ning siitki foorumist hiljaaegu läbi käinud, lehelt headwize.com leiab selle igatahes kerge vaevaga üles. Kokku tinutamine sai tehtud taas klassikalise laisa mehe meetodi järgi, ehk rippmontaažis, paigutusele eriti isegi tähelepanu ei pööranud ning tunnikese töö tulemusena oli esmapilgul rotipesa meenutav pundar koos. Ega siis muud midagi kui asjale toide sappa, pisut kütmist ja kuulama - töötab. Esialgu hakkas kõrva vaikne müra... Kahtlus tekkis, et ehk tekib müra sellest, et reeglina ei taha arvuti helikaart näha sabas megaoomise sisendtakistusega võimendit. Laenasin siis kõrvalt helistuudiost CD deki ning selle taga oli võimendi hiirvait. Prooviks lasin võimendi sisendtakistuse 10 kilooomile ning ühelepoole lisasin sisendile ka lahtisidestuskondeka. Nüüd oli asi juba arvuti taga pisut parem - müra enam ei häirinud. Mingi imelik mürafoon küll säilis, kuid ilmselt oli see end juba arvutis helikaarti juba sisse söönud. Laiatarbekaartide varjestus pole ikkagi eriti kiita.
Näitasin siis asja eelpool mainitud kolleegile, tema vedas kohe oma AKG klapid alla ja asus kuulama. Pakkusin talle küll täiesti korralikke wav-vormingus asju, mida ikka ise kuulata eelistan, kuid tema oli juba võrgu kalla ja tiris mingit 128-kilobitist MP3 alla. Jätsin ta siis oma laua taha mängima ja läksin kõrvale stuudiosse. Sealt oli muidugi läbi klaasi päris huvitav laua taga toimuvat jälgida ning kui helimehele rääkisin, et mida kolleg mu laua taga lai naeratus näos kuulab, siis saime mõlemad paraja kõhutäie naerda. Peale tunnikest kuulamist tuli siis kolleeg minu juurde nägu naeru täis ja teatas, et "jah, mulle see asi meeldib, aga detaile jäi kuidagi väheks". Püüdsin muiet tagasi hoida ning lasin tal minna.
Kogu projekti peale kulus ehk umbkaudu koidula jagu kroone, ehitatud sai ta parasjagu käepärast olnud komponentidest ning põhimõtteks oli lihtsalt-kiiresti-odavalt. Lõpu isoleerimiseks klappidest kasutasin 330uF elektrolüütkondekaid, milliseid võib igast avuti toiteplokist praktiliselt leida, neile sai paralleelselt peale joodetud ka lauasahtlis vedelenud 4700 pF kilekonded. Ilmselt hakkaks tõsised audiofiilid siinkohal nutma ning neaksid mind lambi mõnitamise eest maapõhja, aga jah, mul oli lihtsalt selline pudinänn käepärast
Heli koha pealt ei oskagi asja eriti kommenteerida, kuna klappidega kuulamine pole eriline meelistegevus ning ausalt öeldes kõlab enamus klappe minu jaoks kuidagi "imelikult". Sai ette võetud küll ka testkuulamine, kus sai võimendi torgatud Yamaha odavama seeria (496-seeria) plaadimasina taha ning proovitud erinevaid klappe. Asi, mida oligi arvata - võimendi on väga tundlik koormuse muutumise suhtes - mõistlik on kasutada vähemalt 120 oomiseid klappe. Selgeks sain ka teise tõsiasja - AKG valikus pole mitte ühtki klappi, mis mulle isiklikult meeldiks, kuuldud kalleid Sennheisereid ikkagi miski ei ületa. Üldiselt oli heli puhas ning selge, kanalite vahelist tasakaalu rikud vaiksemal kuulamisel pisut kiiksuga ALPSi kaksikpote, mille käigu alguses tundub ühe poteka raja takistus hüppeliselt vähenevat. Pisut valjema kuulamise juures see enam ei häiri, mõlemate kanalite helivaljus on tasakaalus. Bassiosa on muidugi lampvõimendile kohaselt pisut "vedelavõitu", kuid olenevalt muusikast ning klappidest see enamasti isegi eriti ei häiri. Suvalised Sony klapid muidugi tapavad kohe kõrvad ära, ning tekib tahtmine kusagilt nupust hakata bassiotsa vähendama. Korraliku materjali puhul detailsuse üle küll kurta ei saa ning olemuselt konkreetse võimendi heli mulle ikkagi meeldib.
Paar pilti kah (Sorry, pole viitsimist hetkel mingit lehte meisterdama hakata):
Vot selline lugu siis minult...
Comment