lampvõim 90U-2

[jimmy]

ise küsin, ise vastan
tegemist vist millegi sellisega:
http://www.uoguelph.ca/~antoon/gadgets/reg-rx.htm
ehk siis voltage regulator 7806

[@ndres]

Originally posted by jimmy@Dec 25 2005, 15:00
ise küsin, ise vastan
tegemist vist millegi sellisega:
http://www.uoguelph.ca/~antoon/gadgets/reg-rx.htm
ehk siis voltage regulator 7806

See ta on jah
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...-090-40&lng=est

Aga kuna olen otsustanud võimendi siiski PP peale ümber teha, siis ilma selleta ei saa

h34r: Mõlemad on push-pull sõltumata sellest, kas sa esimeset lampi kütad alalis- või vahelduvvooluga

[jimmy]

tänud, jälle targem

[maaalune]

3-13 ja 7 peavadki omavahel nn.tähte ühendatud olema,et vältida foonimürasid st.keskmine nullpunkt,eriti tähtis sisendlambi toite puhul(7) võrgumüra vähendamise seisukohast.Muidugi võib toita ka alalisvooluga(sisendastet)
Üldiselt rahulikke jõule!

[jimmy]

Nüüd olen jõudnud kenotronini ja sellega seoses samuti mõned küsimused:
Tean, et kenotron e. kaksikdiood muudab vahelduvvoolu täisperioodiliselt alalisvooluks, antud juhul minu lamp 5C4S siis sisendpingega 5 V ja väljundpinge efektiivväärtus trafo sekundaarmähisel 500 V. Just selle trafoga seoses ongi küsimus: lähtuvalt võimendi skeemist (all keskel toitetrafo) toidan lampi 5 V vahelduvpingega, mille saan 10. ja 11. klemmilt. Seega anoodidele peaks tekkima alalisvoolu miinus - 2 x ~350 V - ja see vool läheb trafole tagasi 12. ja 14. klemmile. Mis selle asja efekt on? Saan aru, et mähise 13. klemm annab korpusele miinuslaengu, aga mis osa on selles asjas toitetrafo II mähisel, sellest hästi aru ei saa
Ja teine segane koht ka - 11. klemmilt tulev juhe jaguneb kaheks - skeemil siis paremale läheb joonisel märgitud +300 V, vasakule siis jookseb kütteniidile. Ometi peaks tegemist olema ju ainult vahelduvvooluga siin?

[@ndres]

mähis 10-11 õigemini öeldes kütab kenotroni (mitte ei toida ), konstruktiivselt on kenotroni sees katood ja kütteniidi üks ots koos. Lambi kütmine ongi selle mähise ainus otstarve.
Anoodpinge tehakse ikka 12-13 ja 13-14 saadavatest pingetest. Ühelt mähiselt üks poolperiood, teiselt teine. 13 on keskväljavõte ja ühtlasi ka anoodtoite miinus.

[jimmy]

Uut teemat ei hakanud tegema, postitan siia samasse. Küsimus endiselt 90U-2 kohta

Niisiis selle skeemi järgi sai võimendit moditud, vahelt jätsin ära 2. drosseli, sest seda mul lihtsalt pole. Toitetrafo asendasin 1964. aasta (lamp-)signaaligeneraatorist saaduga, et kenotroni kasutada ning sain võimu mingil määral käima:

Kui standby maha võtan ja anoodpinge peale lasin, siis muidu rahulik kenotron hakkas sinist leeki viskama. Ei tea kas see on kokkusattumus või olenes sellest, et üritasin ka väljundtrafost väljundpinget mõõta, igal juhul hakkas 1. drossel (DR-46) Vaikselt susisema ning ajas välja mingit küünlavaha sarnast vedelikku. Seepeale tõmbasin juhtme kiirelt seinast välja. kõike seda siis ca 30 sekundi jooksul.

Ise arvan, et viga vist siiski selles, et anoodpinge on liiga suur - moditud skeemi järgi 300 V, originaalskeemi järgi 340 V ja mina lasin peale 390 V. Oskab keegi miskit nõu või seletust anda, miks ja mille tõttu see asi nii läks.

[maaalune]

220mkf/450V lüüt valetpidi skeemis,sellest ka tingitud ilmselt lühisemoodi loodusnähtus h34r:
See 15Hz - 35kHz +/-3dB on küll väheke üle pakutud.Sellise lõputrafoga vast 30Hz - 15kHz ja +/-3dB oleks juba saavutus <_<
390V pärast ei maksa pabistada,küll tuleks korrigeerida eelastme ja faasipööraja anood ja katoodahelate jne. takistid.Selline võim sobib kidrale. B-)

[jimmy]

Sellest ei saa olla, ma panin seda ka skeemil tähele ja panin ikka õigetpidi.
Lisaks veel - väljundtrafo oli ilma koormustakistita (valjukas/takisti) muide, sellest ei tohiks ju küll miskit sõltuda?

[maaalune]

Ei sellepärast nüüd kenotronis ülelöök ei teki.5C4S-il max lubatud pinge 1,35kV ja max alaldusvool 122mA.Ise kasutaks meelsamini 5C3S-i sellel vool ligi kaks korda suurem.
Oled kindel,et kenotron ise pole vigane?

[maaalune]

Küsimus teadjamatele:Miks on C14 just NII ühendatud?

[jimmy]

kenotroni kohta - alustuseks oli mul skeemil kohe pärast drosselit tulev 220 Mkf lüüt jootmisest lahti tulnud - seega oli taga c14 (0.1 Mkf on praegu 0,25 Mkf asemel) + drossel. ja ei põlenud maha. 5C4S töötas ka ilusti. Aga kui see 220 Mkf sai uuesti joodetud, siis tekkiski eelpoolkirjeldatud jama. Nii et usun et kenotron on ise korras.
Aga kitarrivõimuks ma teda muidu kasutada lootan/lootsingi

[GU50]

Originally posted by maaalune@Apr 5 2006, 21:30
Küsimus teadjamatele:Miks on C14 just NII ühendatud?

See on ilmselt järjekordne viga skeemis.

Kui standby maha võtan ja anoodpinge peale lasin, siis muidu rahulik kenotron hakkas sinist leeki viskama. Ei tea kas see on kokkusattumus või olenes sellest, et üritasin ka väljundtrafost väljundpinget mõõta, igal juhul hakkas 1. drossel (DR-46) Vaikselt susisema ning ajas välja mingit küünlavaha sarnast vedelikku. Seepeale tõmbasin juhtme kiirelt seinast välja. kõike seda siis ca 30 sekundi jooksul.

See saab olla ainult lühis anoodtoite ahelas, oommeeter pihku ja otsima...
Kas shassii on rauast ja massis? Kas drosselid kinnituvad otse shassiile? Drosseli südamik ei ole mitte kontaktis mähisega..? Kaitse poleks ka tegelt liigne anoodtoites.

[jimmy]

shassii on rauast ja massis küll, korpus üleni rauast sellel võimul. ja drosselid otse shassii küljes küll, samas mähise ja südamiku kokkupuute kohta ei oska öelda.

Aga selle C14 kohta - ka originaalskeemis on C14 rööbiti drosseliga...

Igatahes - drossel nähtavasti põles siis maha ja omadega õhtal. Kas keegi oskab selle Dr-1 asemele miskit soovitada või mis ette võtta selles osas?

[humax]

Vaikselt susisema ning ajas välja mingit küünlavaha sarnast vedelikku


see valge on immutusvaha, millega drossel on immutatud. Drossel hakkab anoodpinge tekkimisel kuumenema, kusagil peale drosslit on mingi lühis anoodvooluringis või on mõni lüüdil +- vahetatud . Sellest kenotronist aitab sellele võimule küll. Erilist vahadust 5C3S järgi pole. 5C4S toidab ära küll, anoodvoolu koormus pole seal nii suur.C14 peaks olema täiendavalt silumise pärast, et lõigata maha vahelduva pinge tipud mis jäävad paratamatult alles peale alaldamist.Kui ossiga vaadata siis on need vahelduva tipud näha. Kui suure nivooga nad on selle isendi kohta raske öeldaaga mõni millivolt on kindlasti ja et neid tippe siluda ilmselt selleks onngi drosseliga paral. pandud kondekas.

Igatahes - drossel nähtavasti põles siis maha ja omadega õhtal.

ei usu et maha põles nii hell ta ka pole.Kas ta sul soojakski jõudis minna, ma mõtlen südamikku. Kui kähku jaole said siis jäi vast ikka ellu&#33;