Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Tüüpiline transistorliku skeemiga lampvõim.
Tegelikult kõik korrektselt tehtud aga nõuab mõnes kohas väga kvaliteetseid juppe ja saab hulka hullemini transistorlik olla.
Kahjuks mul endal samasugune umbes kodus, transistorlikuse poolest.
...tegelikult nüüd nagu asja aega vaadata tekib tunne,et tegu on sihukse pedantlik-laboratoorse tubemosfetpornograafilise(matched mixed taste) h34r: etüüdiga mis omakorda kaunisse vormi valatud...esmasel vaatlusel tekib küsimus -milleks pingekordisti enne VT1 kas mujalt(anoodahelast) võtta ei saa? :blink: Kondekaid nagu muda ja veel kvaliteetseid!
Originally posted by maaalune@Jan 6 2006, 21:19 ...tegelikult nüüd nagu asja aega vaadata tekib tunne,et tegu on sihukse pedantlik-laboratoorse tubemosfetpornograafilise(matched mixed taste) h34r: etüüdiga mis omakorda kaunisse vormi valatud...esmasel vaatlusel tekib küsimus -milleks pingekordisti enne VT1 kas mujalt(anoodahelast) võtta ei saa? :blink: Kondekaid nagu muda ja veel kvaliteetseid!
Vaatasin tähelepanelikumalt seda eelpingesüsteemi.
Kas tõesti on väljundastme võredele nii vägevat positiivset eelpinget vaja. Vanal heal ajal hoiti võre ikka katoodi suhtes negatiivsena või olen ma ajast maha jäänud.
Edit: kurat saab sest skeemist aru. Konded ja dioodid nagu teistpidi, kuid pinge +45V.
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Originally posted by Jyrka+Jan 6 2006, 21:51--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (Jyrka @ Jan 6 2006, 21:51)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-martinj@Jan 6 2006, 21:49 negatiivsena või olen ma ajast maha jäänud.
Vaata terasemalt, lüüdid õiget pidi. [/b][/quote]
Jah panin tähele.
Apsakaid juhtub nii skeemitegijal kui ka lugejal.
To: maaalune, läksid vist samamoodi orki.
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Briti insener Williamson avaldas selle võimendi algse skeemi samal aastal, kui meisterdati valmis esimene transistor - 1947.
Humaxi viidatu on küll oluliselt moditud, aga kas on päris kohane skeemi ajaloolises kontekstis transistorlikuks nimetada?
Algupärandi lõppastmes olid trioodina lülitatud tetroodid. Võimendi eripäraks olid väga madalad moonutused - seda suuresti tänu tol ajal nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt silmapaistvale väljundtrafole.
Humax, millest selline küsimus - ega Sa ometi ei mõtle seda ise teha?
Positiivset:
kui see asi disaineri kavatsuste kohaselt tööle hakkab, on tavapärase vastastakt-lõppastme niigi võrdlemisi väike THD surutud täiendava tagasisidega veelgi alla.
Negatiivset:
Skeem on keerukas, kapriissevõitu ja sisaldab küsitavusi (võivad tulla ka minu vähesest lambitehnika kogemusest - palun täpsustada, kui eksin). Ma arvan, et kui on tõsine soov antud lahendusega tegeleda, siis on mõistlik valida skeem usaldusväärsest allikast koos koostamisjuhendiga ja/või relvastada ennast Morgan Jones'i klassikaliste raamatutega "Valve Amplifiers" ja "Building Valve Amplifiers".
Küsitavad kohad, palun täpsustada, kui eksin:
* Lättejärguril pingestabilisaator - ei näe ühtegi eelist isegi tavalise emitterjärguri ees.
* V3, mis tundub samuti täitvat pingestabilisaatori funktsiooni - saab ju ka lihtsamini ja paremini (ja ometigi on skeem nõudlik toitekvaliteedi suhtes).
* täiendav kontakt X1 tagasisideahelas - kehva kontakti korral on heli kräpp.
* 3 seadetakistit ühe kanali häälestamiseks on rekord (eelmine oli 2).
Kuna kogu võimendi on hõivatud negatiivse tagasisidega, esitab see kõrgendatud nõudmised tervele võimendile, kindlasti trafo, toide, maandus, ja tuleb ka kontrollida faasi- ja amplituudikarakteristikat, et võimendist ei saaks generaator.
If you think education is expensive, try ignorance.
Originally posted by @ndres@Jan 6 2006, 22:11 Algupärandi lõppastmes olid trioodina lülitatud tetroodid. Võimendi eripäraks olid väga madalad moonutused - seda suuresti tänu tol ajal nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt silmapaistvale väljundtrafole.
Ma arvan küll, et madalad moonutused saadi rohkem tänu suurele tagasisedeta võimendusele (kolm võimendus astet ja kõik päris suure võimendusega) ja tugevale tagasisidele. Eks peegeldas see võim selleks ajaks selgeks saanud skeemilahendusi mida transistoritega hakati eriti kõvasti ekspluateerima.
Mida mina küll teeksin, kui sooviksin ehitada sellist võimendit? Noh vaatame...
Olulised asjad:
Väljundastmes EL34-jad tööle trioodina.
Väljundastme tööreziim - klass A1.
Seejärel võiks ümber konfigureerida ltagasisideahela, tagasisidet oluliselt vähendada või sellest hoopiski loobuda. Oleneb sellest, mida võimendilt oodatakse. Igal juhul pole eriti hea mõte kaasata tagasisideahelasse väljundtrafot, eriti sellist mis seal märgitud (Hammond 1650N).
Muud asjad:
See toiteregulaator pole tõesti kohutavalt oluline.
Väljundastme neg. eelpinge allikaga näeks rohkem vaeva.
Toiteosa pole näidatud, ei oska kommenteerida.
Kui peaks kasutama 6SN7-meid, ei teeks ma seda 3 korda järjest ühes võimus, mitte ühegi lambi puhul ja kogu signaaliahelas tegelikult.
Tuli vist piisavalt rõve. Aga see olen kõigest mina.
Comment