Fenderi Toitetrafo

[rnx]

Probleem selline - juba pikka aega olen tahtnud kloonida 5A3 või 5B3 seeria Fender Deluxe'i. Originaalile vastavate mõõtudega südamik toitetrafole on olemas, ainsad andmed aga sekundaarpingete ja -voolude kohta leidsin selliselt skeemilt - http://www.blueguitar.org/new/schem/fender/5b3_lay.jpg. Võimendi enda skeem oleks selline.
Nüüd tekkisgi väike hämming - skeemil on märgitud trafo sekundaariks 700V keskväljavõttega 80mA voolule. Sellises režiimis peaks minu teadmiste kohaselt juba lõpp ise tarbima max. ca. 90 mA voolu. Isegi tühijooks peaks jääma kusagil 70 mA kanti. Kas see 80 mA tähendab seda, et ka traat on arvestatud 80 mA jaoks või peaks ikkagi traat olema arvestatud 40mA, mis tunduks loogilisem, arvestades südamiku väikest akent. Või vastab legend 50-date Fenderi toitetrafode jõhkrast aladimensioneerimisest tõele ning ongi trafo konstrueerimisel kohutavalt kokku hoitud?

[VT-25]

Ouch, see pinge!
700V CT, arvestades selle alaldiga ja mingil määral ka trahvo sek. mähise takistusega, peaks andma toitepingeks ca. 400V 80mA koormusega, 120mA juures kukub ca. 30-40V.
Pagan küll, 6V6 maks anoodivool on lubatud 315V. Lisame sinna vajaliku reservi neg. eelpinge jaoks, kaod väljundtrafos... Ei kidravõimu ehitajad on ikkagi hullud :P
Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida.
Toitetrafo dimensioneerimise seisukohalt - harilikult kui sek. mähise kohta on öeldud 700V CT (ehk ka 350V-0-350V või 2*350V), 80mA, siis seda see tähendabki. Sõna otseses mõttes.
Aladimensioneeritud on ta küll, tegelik voolutarve maks signaali puhul ja arvestades ka g2 vooludega, ületaks antud juhul 100mA.

Ei oskagi rohkem midagi öelda.

[rnx]

Traat peaks tänu keskväljavõttele olema siis ikkagi 40 mA jaoks ju võetud?

[maaalune]

Üledimensioneeritud on ta küll <_< .See on Fenderite nn.alumise otsa võimude juures tavaline.Ise kasutan nt.enda Gibson GA-15 moditud variandil(2X6L6+6SL7GT+ECC83) hoopis valmiskujul Riga 10 toitetrafot - algselt üritasin samuti originaali kopeerida kuid loobusin,kuna ka sellel riistal tundus trafo üledimensioneeritud. :unsure: Selle(Riga 10)vana rondi trafo osutus üllatavalt hea kvaliteediga koostatuks(aastad 1958)kannatab ta rahulikult 130mA.Muidugi tasuks sel teemal konsulteerida Soome lambimeestega.Nendel leidub nii mõndagi.Ja ka kogemusi nende mudelite kloonimisel ja modimisel palju.Olen aeg ajalt seda ka ise kasutanud.Hetkel ei leia linki üles aga kui leian - annan teada&#33; B-)

[maaalune]

Originally posted by rnx@Jan 8 2006, 15:58
Traat peaks tänu keskväljavõttele olema siis ikkagi 40 mA jaoks ju võetud?

Pakuks siiski 80mA jaoks vähemalt&#33;

[VT-25]

Mispärast 40mA?
Kordaks veel: kui trahvo sek. mähise andmetena on kirjas 700V, 80mA, siis nii see just ongi. Antud juhul on see lihtsalt keskväljavõttega mähis. Kummastki õlast 350V ja 80mA.
Millist voolu ja pinget sa sealt pärast alaldamist saad oleneb alaldusviisist, alaldi tüübist ja sellest, mis alaldile järgneb.

[rnx]

Hmmhh...

Ehk oskab keegi seletada ära siis selle, kuidas mahutatakse 14 mm aknasse mähised, kus anoodmähise traat on mõeldud 80 mA voolu jaoks. Enda arvutused andsid traadi minimaalseks ristlõikeks nagu 0.25 mm, kui arvestada juurde isolatsiooni paksus ning kihtidevaheline paber tuleks juba ainuüksi anoodmähise paksuseks siis ca. 8 mm, 3 mm lisaks kohe küttemähistele ja nende isolatsioonile, järgi jääb teine 3 mm? Kui võtta karkassimaterjali paksuseks 1.5 mm, siis jääb vaba ruumi seinamähiseks ainult 1.5 mm :S

Arvutades trafo nagu enda teooria kohaselt, ehk siis 40 mA püsikoormusele anoodmähise õlga, sain kõigi mähiste teoreetiliseks kogupaksuseks 11.5 mm, ehk siis tegelikkuses mahuks kogu kupatus antud südamikule jeeli-jeeli peale.

[VT-25]

Toitetrafodele reeglina kihtide vahele isolatsiooni ei panda. Ainult primaar ja sekundaarmähise vahele. Tegelikult keritakse väikese-keskmise võimsusega trafosi üsna kõrge A tihedusega. 3-3,5A/mm2. Selle järgi võiks võtta traadi läbimõõduks 0,18-0,19mm, koos isolatsiooniga 0,2-0,21mm.
Ma usun, et originaaltrafod olidki üpris kokkuhoidlikult valmistatud?


Edit: Kole pisike toitetrafo siis ikkagi, kui sul südamiku andmed õiged on. :blink:

[rnx]

Südamik on 28x40 mm, aken 14x42 mm. Mõõdud pärinevad ühe USA spetsialisti käest, väidetavalt olla kõik Schumacheri toodangust pärit Fender Deluxe trafod 1949-1960 aastatel samal südamikul, küll aga erinevad mähised ning plekipaki paksus aastati. Mingil aastakäigul olla ka Triadi trafosid kasutatud, need olevat pisut suuremal südamikul ning ka mähised olevat teised. Konkreetse võimendi mähise parameetreid ei osanud ta kahjuks öelda ning 5E3 trafo on juba märksa jurakam.

Mingit muud trafot ei tahaks kasutada, kuna plaan oli ikkagi võimalikult originaalilähedane asi kokku panna, seda ka välimuselt.

[maaalune]

Kas ei või see olla sellest,et ameeriklased arvestasid trafo kunagi 110V/60Hz järgi? h34r:

[rnx]

Kusjuures jõudsin tegelikult sele järelduseni ka ise... Aga ikkagi ei saa pihta, mida on selle 700V@80mA mõeldud, kapitalistidest ei usu, et ca. 100 mA voolu tarbivale võimendile hakatakse toitesse paigaldama trafot, mis kannataks 160 mA-ga koormamist, kui mõista seda 80 mA nii, et kogu 700V mähis on sellele voolule arvestatud käsitledes seda kui ilma keskväljavõtteta terviklikku mähist. Vanasti ikka tähendas keskväljavõttega mähis topelt keerde poole peenema traadiga...

[VT-25]

Võrgupinge ei mängi rolli trafo südamiku suuruse juures. Ehk 2-e muidu samaväärse ent erineva primaarpingega trafo südamikud on ikkagi ühesugused. Erinev on ainult prim./sek. mähiste keerdude suhe. 110V trafol on poole vähem primaarmähise keerde. Toitesagedus mõjutab küll vajaliku südamiku suurust, kuid 50/60Hz on piisavalt väike vahe, jätaks selle siinkohal arvestamata

Vanasti ikka tähendas keskväljavõttega mähis topelt keerde poole peenema traadiga...

Sa mõtled, poole peenema traadiga, võrreldes olukorraga kus kasutatakse sildalaldit. Jah ja ei, oleneb.
Momendil on meil olukord selline: keskväljavõttega mähis, täisperioodalaldi 5Y3 ja siis silukondensaator. Nii saame:
V (Peak) D.C. = 0.71 X Sek. V A.C.
V (Avg) D.C. = 0.45 X Sek. V A.C.
I D.C. = 1.00 X Sek. I A.C.

Alaldussilla ja sellele järgneva silukondeka puhul:
V (Peak) D.C. = 1.41 X Sek. V A.C.
V (Avg) D.C. = 0.90 X Sek. V A.C.
I D.C. = 0.62 X Sek. I A.C.

Sek. V A.C. on meil 700V ja Sek. I A.C. on 80mA

Arvesse ei ole võetud muidugi pingelangu alaldil ja trafo sekundaarmähisel.

[maaalune]

See kõik on õige aga kuidas on lood mähiste täiteteguriga? :unsure:

[rnx]

Originally posted by VT&#045;25@Jan 8 2006, 21:11
Võrgupinge ei mängi rolli trafo südamiku suuruse juures. Ehk 2-e muidu samaväärse ent erineva primaarpingega trafo südamikud on ikkagi ühesugused. Erinev on ainult prim./sek. mähiste keerdude suhe.

Südamiku suuruse juures mitte, aga aknaruumi hoiab jämedamast traadist keritud lühem mähis ikka mingil määral kokku. Ning minu arvates võimaldab 50-60 Hz vahelt hoida siiski mingil määral nii südamiku pindalalt kui ka traadi keerdude arvult kokku.
Muuseas see 3-3,5 A/mm2 kohta oli sul ennist ikka väga optimistlik suurus. ehk õnnestuks seda kasutada väga sügavas AB klassis töötava võimendi puhul, kui aga võimendi töörežiim rohkem A poole jääb, on juba 2,5 A/mm2 selline piiripealne voolutihedus. Trafo ülesandeks peaks ikka midagi muud olema, kui ilma kütmine.

[VT-25]

Poole suurema läbimõõduga traadist poole vähem keerde kerides? Kas ikka hoiab hoiab ruumi kokku? Palju konkreetselt keerde tuleb, oleneb sellest, kui suure flux density peale välja lähed. See omakorda oleneb südamiku materjalist ja muudest kaalutlustest.
50 või 60Hz - jah on vahe, aga ma jätsin selle lihtsalt arvestamata, täiesti teadlikult ja peamiselt laiskusest.
Ega ma ei soovitagi sul 3-3,5 A/mm2 arvestada, eks sa ise tead. Ma lihtsalt mainisin, et suur osa, eriti väiksema võimsusega trafodest on tegelikult nii valmistatud. Ja lähevad kurinahad ikka kuumaks küll.
Mul pole halli aimugi, kuidas see originaalne Fenderi trafo arvutatud/konstrueeritud oli.

Edit: Tähendab, tahtsin rääkida alguses poole suurema ristlõikepinnaga traadist aga välja tuli nagu alati. :P