Alaldi lampvõimule

[vuss]

Jäi näppu arvuti toiteplokist pärit sild PBL 405. Andmed siin. Siiani olen läbi ajanud teada tuntud Д226Б-dega, mida aga suht ebamugav paigutada. Kas on mingeid vastunäidustusi PBL 405 kasutamiseks lampvõimus? Ei jaga hästi neid sulgumiskiirusi ja asju..

[vaiko]

Tõsine tegija kasutab lampvõimus ikka kenotrone Pooljuhtdioodides mürad, millest ei õnnestu vabaneda Teadjamad täiendagu!

[Cheopps]

Mnjah...Lampvõimendisse ikka mingi kenotron(või lamp-diood).Muidu olen ise ka kasutanud neid sildasi ning täitsa edukalt.Pole vaja sul mingeid sulgemis-avanemiskiirusi teada!50Hz on väga aeglane protsess Muidu tuleb silmas pidada, et peale sildalaldit oleks kasutatud kindlasti drosseliga filter.

[GU50]

Originally posted by vuss@Feb 4 2006, 23:45
Jäi näppu arvuti toiteplokist pärit sild PBL 405. Andmed siin. Siiani olen läbi ajanud teada tuntud Д226Б-dega, mida aga suht ebamugav paigutada. Kas on mingeid vastunäidustusi PBL 405 kasutamiseks lampvõimus? Ei jaga hästi neid sulgumiskiirusi ja asju..

Üldiselt tagasihoidlike näitajatega (õppeotstarbelisele) lampvõimule käib ka pooljuhtidel alaldi. Parema tulemuse saab, kui kasutada keskväljavõttega 2-perioodilist alaldit, mitte silda.

Olukord muutub, kui kasutatavad anoodpinged on 500+ volti. Siis tekib probleeme pooljuhtide sulgumise ajaga, sest need ei sulgu momentaalselt nagu lampdioodid, põhjustades hetkelisi tagasivoolu impulsse ja seetõttu trafo sekundaarmähisele lühiajalisi lühiseid ja impulsshäireid toitevoolus. See kajastub ka helis.

Toitebloki tähtsust ei saa alahinnata! Pigem tuleks mõelda nii, et see on "ämber", kust võimendi kogu võimsus ja parameetrid ammutatakse! Koonerdamine või lapsused toiteosas kostavad kindlasti võimendi väljundis.

Anoodtoite dioodide vastupinge peaks olema Vrms*sqrt 2+20% vähemalt. Näiteks trafo sekundaarpingel 280V on alaldatud pinge 280V * sqrt 2=396. Dioodide min vastupinge peaks olema siis 396 + 20%=475V. See PBL405 vastupinge on 420V.

Mul peaks olema liigne kenotron (kaksikdiood), kui tunned, et on huvi proovida, võta PS ühendust. Ise eelistan kaudküttega dioode toiteblokis, sest nende soojenemise aeg on märgatavalt pikem ja see võimaldab kasutada suuremaid mahtuvusi toitefiltrites (ei laadi kondekaid suure voolupulsiga, vaid aegamööda) ja aeglase soojenemise tõttu pole ka vajadust anoodtoite viivituslülitusele. Kaudküttega dioodide puhul ei ole ka erilist hirmu katoodi ülekoormamise suhtes, need taluvad üldiselt suuremat katoodvoolu ja ülekoormumise korral lähevad lihtsalt küllastusse. Väiksematele võimudele on sobivad näiteks vene dioodid 6D20P ja suurematele 6D22S. Vajadusel saab ka lampdioode ühendada paralleeli.
Lampdioodide puhul tuleb arvesse võtta veel suuremat sisetakistust ja sellest tulenevat pingelangu, osadel neist on see spetsifikatsioonis isegi kirjas.

Üks vihje veel: võimude ehitamiseks-katsetamiseks on mõttekas soetada vene laboratoorne toiteblokk, mis annab stabiliseeritud pinget 1V sammuga kuni 1...299V/1...199mA. Sellel on ka voolupiiriaja sees, nii et asjad hulluks minna ei saa. Neid blokke on näha olnud näiteks Tartus Tiigi tn poes.

[VT-25]

Jah, oleks ainult kõrgepingelisi schottky'sid saada.
Pooljuhtdioodide puhul on minu meelest kiirusest veelgi olulisem "soft recovery" funktsioon. Minu lemmikuteks, kui olen sunnitud lampide toiteks kasutama pooljuhtdioode, on BYV26E Fast soft-recovery controlled avalanche - Vrrm 1000V, If 1A, trr 75nS.
Siin nad on.
Pooljuhtalaldite puhul on võimalik negatiivseid effekte vähendada alaldi ette ja taha lisatavate snubberitega.
Üks hea näide.
Samuti on võimalik koostada hübriidsildu. Vaakumdiood siis positiivse poole ja pooljuhtdioodid neg. poole jaoks. Sedasi säilib pehme käivitus ja müra on vähem, saab aga kasutada ilma keskväljavõtteta sek mähisega trafot. Või kui sek. mähise pinge on liiga madal, voolu aga jätkub.

[martinj]

Originally posted by vaiko@Feb 5 2006, 00:36
Pooljuhtdioodides mürad, millest ei õnnestu vabaneda

Ehk seletaksid ka , mis mürad ? Populaarteaduslik huvi

Kenotrone kasutatakse seepärast, et saab lahti anoodtoitele lisaviite tegemisest. Anoodtoide ilmub siis, kui alaldi lamp(id) soojad.

Pooljuhtalaldile soovitaks vahele panna viitega lüliti.

[VT-25]

Mürast... Kui võtta arvesse komponentide kõik (parasiit)omadused, eeskätt trafo sekundaarmähise mahtuvus ja aladile järgneva(te) (elektrolüüt)kondensaatori(te) induktiivsus, peaks selgeks saama milles probleem. Tekkiva võnkeringi resonansisagedus langeb tihtipeale vägagi kriitilisse sagedusalasse ja võib olla mõnest kHz 30-40KHz-ni.

[maaalune]

Originally posted by VT-25@Feb 5 2006, 14:46
Mürast... Kui võtta arvesse komponentide kõik (parasiit)omadused, eeskätt trafo sekundaarmähise mahtuvus ja aladile järgneva(te) (elektrolüüt)kondensaatori(te) induktiivsus, peaks selgeks saama milles probleem. Tekkiva võnkeringi resonansisagedus langeb tihtipeale vägagi kriitilisse sagedusalasse ja võib olla mõnest kHz 30-40KHz-ni.

Eelkõnelejaga nõus.Tekivad jah igatsugu imelikke võnkeparasiite.Kenotroniga neid probleeme pole.Kuigi kui kasutada väga häid (trans)stabikaskeeme on võimalik ka nendest vabaneda.Minu nägemus : kui juba lamp siis lamp lõpuni!
Mõni aasta tagasi, kui lampide juurde sai tagasi pöördutud ,pidin need alaldusprotsessid uuesti "step by step" järele proovima ja lahendus oli siiski kenotron - millel harmoonilised ,sidestuses trafo ja kondekaga,praktiliselt puudusid.
Muidugi tekib vaid üks probleem - suurus ja voolutarve.Kuid nagu lampvõim ikke
kipub käes kalliks minema ei ole see keno lahendus märkimisväärne väljaminek

[moi]

Tegelik point on kenotronil ikka selles, et tema sisetakistus on paarsada oomi võrreldes tänapäevaste dioodide paari oomiga ja sellest siis tulebki, et dioodidega on kõik filtri elementide ja trafo parasiitsetest ja päris parameetritest tekkivad võnkeringid paarsada korda suurema hüveteguriga kui kenotronidega. On ka kenotronidel sulgumise viited ja muud siirdeprotsessid, kuid suure sisetakistuse tõttu ei tekita need erilisi probleeme. Kui aga panna dioodidega jadamisi takid (ehk need samad VT-25 toodud lingil olevad snubberid) saab dioodidega kenotronidele sisuliselt võrdväärselt vähe mürasid andva alaldi. Anoodpinge viitega sujuv tekkimine muidugi on ainult kenotronidega.

[VT-25]

Jah, täielikult nõus moi'ga. Pole päris õige öelda, et kenotronidel vastavad nähtused puuduvad. Õigem oleks öelda, et kenotronidest koostatud alaldil koos neid ümbritsevate komponentidega on tekkivad probleemid palju väiksemad. Tihtipeale piisavalt väikesed, et neile mitte erilist tähelepanu pöörata.
Ja pooljuhtalaldist saab ka selles kontekstis "asja".

[pagan]

Lampvõimule ei soovita ikka dioode panna sest siis ei ole enam asjal seda hõngu.
Järgmisena võiks siis juba (pirnid) ka trantsidega asendada.

[VT-25]

Originally posted by pagan@Feb 5 2006, 18:33
Lampvõimule ei soovita ikka dioode panna sest siis ei ole enam asjal seda hõngu.
Järgmisena võiks siis juba (pirnid) ka trantsidega asendada.

Shure thing, sherif.

Lambid säravad ka pimedas kauem, kui dioodid ja transistorid. Viimased pigem suitsevad ja tekitavad halba lõhna

[maaalune]

...üks meeldejäävaim montaaziviga minu elust: õnneks kivivõimude valdkonnast(Gainclone projekt)Kivi sädeleb keskmiselt 0,05-0,5sek(olin omaarust targa peaga teinud trükkplaadist peegelpildi). Lampvõim hakkab ainult rohkem hiilgama

[vaiko]

Originally posted by martinj+Feb 5 2006, 14:21--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (martinj &#064; Feb 5 2006, 14:21)</td></tr><tr><td id='QUOTE'><!--QuoteBegin-vaiko@Feb 5 2006, 00:36
Pooljuhtdioodides mürad, millest ei õnnestu vabaneda

Ehk seletaksid ka , mis mürad ? Populaarteaduslik huvi

[/b][/quote]
Õige küll - mürad mitte dioodides, vaid pooljuhtalaldites. Eespool piisavalt kommenteeritud.

[Cheopps]

Olen kasutanud kenotron+2 dioodi sildalaldina suhteliselt tihti(on kasutusel ka kokkutulekul nähtud SE 6P3S skeemis ning hetkel ka 8xGU-50 projektis samuti).