Philips 667A

[GU50]

Tartus, Riia 20 antiigipoes hakkas silma raadio Philips 667A. Aparaat on 1937 a. mudel ja näeb välja umbes selline:
http://www.glowbug.nl/radio/667A2.html
http://www.glowbug.nl/radio/667A.html
http://langaitis.zenonas-old.radios.fotopi...t/p6276080.html

Aparaat tundus olema esmapilgul üsna komplektne ja kast väga heas seisukorras. Kuna seadet raadiona ei ole mõtet ilmselt kasutada, ka pole ta eriline rariteet, siis tekkis mõte, et ehk keegi sooviks teha sellest omale näiteks kodust kitarrivõimu, lamp-aktiivkõlarit vmt. stiilset helilist mööblitükki :P
Trafod olid omal kohal mõlemad, nii toite- kui väljund ja kuna valjukas on tolle aja Philipsitel riidekoti sees, siis on tõenäosus, et see pole ka kahjustada saanud. Lambid olid ka olemas. Sisse lülitada ei proovinud.
Aparaadi eest küsiti minu meelest kristlikud 500 EEK, mis tegelikult on pelgalt kena antiikse kasti hind.
Ah et miks ise ära ei ostnud? Pole hetkel kuhugi panna - on neid antiikraadioid kogunenud ka juba üksjagu Kui just keegi sellist kasti ei paku:
http://www.oldradio.cz/ph525.htm :P

[VT-25]

Annetan teile selle eest "väga hea idee" küpsise.

[TeeTL]

huvitavatest pakkumistest võib ikka teada anda, paljukest seda antiiktehnikat siis kaubandusvõrgus ikka liigub, eriti veel enamvähem normaalse hinnaga

Aga tekkis selline küsimus, et kas nö. kolmekümnendate lampraadiote (võimenduse) kõla on parem kuuekümnendate raadiote skeemitehnika pakutavast helibuketist? Või on asi ainult välimuses, et uuemad pole nii huvitavad?
Ise kahjuks vist niipea ei jõua sinnamaale, et mõni ennesõjaaegne fossiil käima joosta ja kuulatada, mis siis tegelikult toimub.

[GU50]

60-date raadiote sagedusriba on juba reeglina midagi muud kui vanematel - ULL vastuvõtu tõttu on see reeglina juba 40-12000 Hz kanti. Alumist otsa ilmselt piirasid tollal kasutatavate valjuhääldajate omadused.
Aga vanematel raadiotel on korpuse disain edevam, eriti +/-1935 a mudelitel on see eriliselt omapärane - juugendstiil annab tunda.
1920-date aastate raadiod on üsna funktsionaalsed traadipusa ja ruuporiga karbid, lambid tihti katmata. Hilisemad seadmed jälle on ilmselt tootmistsükli huvides lihtsustatud olemusega, ei ole nii huvitavad.
Trafod ilmselt vanematel ei ole eriti kvaliteetsed, materjalid ei olnud veel eriti arendatud. Lambid on omadusetelt uuematega üsna sarnased, nende suurus on vaid moodsamatega erinev, ilmselt tootmise iseärasuste tõttu. Kõlaerinevus olla ka moodsamate väiksemate sõrmlampide kahjuks.