2x6p14p kitarrivõim

[vuss]

Tinutasin kokku sellise skeemi: Gishian Aznauri skeem. Ei jaga seda faasi pööramise osa, sest minu tarkades raamatutes on justkui teistmoodi faasipöörajaid kirjeldatud. Ja häda selles, et faasipööraja katoodil peaks olema justkui 62V aga pole essugi. Lambivahetus ei aidanud. Montaazi vaatasin ka juba korra üle. Vihjeid?

[maaalune]

Esimese hooga läksin alt.Mina paneks 1k2 asemel 3k3 takid mis tulevad katoodidelt eraldi(mitte katoodid kokku ühendatuna vaid eraldi) sealt edasi kaks järjestikku ühendatud 10k taki millede omavahelisest ühenduspunktist läheb teise õla võrele ja teise takiga on paralleelselt ühendatud 0,1mkf konde

Marshall kasutab taolisi faasipöörajaid,muidu klassikaline kidravõim nagu ikka B-)

Kas see 47k seal liiga suur ei ole IMHO :blink:

[moi]

Skeemis küll mingeid põhimõttelisi vigu ei ole. Kui kõik on õiged elemendid ja töökorras, peaks töötama. Tuleb voltmeetriga üle kontrollima hakata kuhu pinge jõuab ja kuhu ei ning mis pinge on võre ja katoodi vahel.

[vuss]

Kusjuures selliset faasipöörajat nimetatakse eesti keeli parafaasastmeks. Katsun leida miski detailsema kirjelduse ja pusin edasi.

[@ndres]

Originally posted by vuss@Mar 12 2006, 10:30
Kusjuures selliset faasipöörajat nimetatakse eesti keeli parafaasastmeks.

Katoodsidestusega faasi-inverterlülitus - Isotamme 1958 aasta raamatu järgi

Mitu korda montaazi oled kontrollinud?

[GU50]

Originally posted by vuss@Mar 11 2006, 18:26
Tinutasin kokku sellise skeemi: Gishian Aznauri skeem. Ei jaga seda faasi pööramise osa, sest minu tarkades raamatutes on justkui teistmoodi faasipöörajaid kirjeldatud. Ja häda selles, et faasipööraja katoodil peaks olema justkui 62V aga pole essugi. Lambivahetus ei aidanud. Montaazi vaatasin ka juba korra üle. Vihjeid?

Kasutad sa V2 lambina 12AX7-t või midagi muud? Kontrolli, et lambi jalad oleks kindlasti õiges järjekorras joodetud.
Mis on pinged V2 võredel?

[vuss]

Nonii. Avastasin oma pusamontaazis külmjoote mis oligi kurja juureks ja ka ühe muu vea. Hetkel sain faasipöörajale pinged peale, aga probleemid jätkuvad. Heli tuleb läbi, kuigi genereerib (vile) kohutavalt ka vaikse helivaljuse juures. Volüümi juurde keeramisel hakkavad lõpulampide võred hõõguma ja korra plaksatas lambi sees isegi sinist. Mingist hetkest tekib ühe lõpulambi pesas anoodijala ja kinnitusmutri vahele (umbes 2mm vahet) kaarleek Mõõtsin V2 (faasipööraja)võredel 16V mis volüümi lahti keeramisel väheneb ja lõpulampide võredel samaaegselt hakkab nullist sama kiirelt kasvama. Suurusjärk ikka voltides. Läbilöök ilmselt siis sellest ongi, et võre läheb positiivseks? Aga miks ta läheb, selles küsimus. Eelastme ja faasipööraja vahel ju kaks kondet lahtisidestuseks. Sealt anoodtoitepinge küll läbi ei pääse. Lampideks mul ikka 6n2p-d. Mis jama on, mitte aru ei saa.

[moi]

Originally posted by vuss@Mar 12 2006, 10:30
Kusjuures selliset faasipöörajat nimetatakse eesti keeli parafaasastmeks. Katsun leida miski detailsema kirjelduse ja pusin edasi.

Mul on ka andmeid et parafaasastmeks nimetatakse hoopis teist skeemi. Sellist kus esimese lambi väljundist võetakse signaal teise sisendisse läbi pingejaguri.

Kui sa vene 6P14P-le annad 350V on seda natuke palju.
Genereerimine võib olla põhjustatud lõpulampide varivõre, anoodide ja trafo keskväljavõtte ühendamise vigadest.

[vuss]

Originally posted by moi@Mar 12 2006, 21:40
Mul on ka andmeid et parafaasastmeks nimetatakse hoopis teist skeemi. Sellist kus esimese lambi väljundist võetakse signaal teise sisendisse läbi pingejaguri.

Kui sa vene 6P14P-le annad 350V on seda natuke palju.
Genereerimine võib olla põhjustatud lõpulampide varivõre, anoodide ja trafo keskväljavõtte ühendamise vigadest.

Mina leidsin sarnasuse parafaasastmega siniste kaantega "Raadioamatööri käsiraamatust" 1972 lk 403-404. Esimese lambi väljundist jaguriga signaali võtmise variant on seal nimetuse all "isetasakaalustuv faasipööramisaste". Ühes teises raamatus viimane asi nime all "anoodahela pingejaguriga faasipöördelülitus." Tehakse veel vahet kas pingejagur on enne lõpplambi lahtisidestuskondekat või peale seda, s.o. lõpplambi võreringis siis. Ühesõnaga tundub, et täpset terminoloogiat polegi. Kahjuks see Marshalli sorti faasipööraja pole kõige levinum, nii et minu viletsa skeemilugemisoskuse juures pole ma aru saanud, mida see 0,1uF konde seal teeb. Ja seda ka muidugi, kus mul see kala sees on..


Tegelikult läheb mul väljundtrafo keskväljavõttele umbes 280V.

[GU50]

Originally posted by vuss@Mar 12 2006, 19:34
Nonii. Avastasin oma pusamontaazis külmjoote mis oligi kurja juureks ja ka ühe muu vea. Hetkel sain faasipöörajale pinged peale, aga probleemid jätkuvad. Heli tuleb läbi, kuigi genereerib (vile) kohutavalt ka vaikse helivaljuse juures. Volüümi juurde keeramisel hakkavad lõpulampide võred hõõguma ja korra plaksatas lambi sees isegi sinist. Mingist hetkest tekib ühe lõpulambi pesas anoodijala ja kinnitusmutri vahele (umbes 2mm vahet) kaarleek Mõõtsin V2 (faasipööraja)võredel 16V mis volüümi lahti keeramisel väheneb ja lõpulampide võredel samaaegselt hakkab nullist sama kiirelt kasvama. Suurusjärk ikka voltides. Läbilöök ilmselt siis sellest ongi, et võre läheb positiivseks? Aga miks ta läheb, selles küsimus. Eelastme ja faasipööraja vahel ju kaks kondet lahtisidestuseks. Sealt anoodtoitepinge küll läbi ei pääse. Lampideks mul ikka 6n2p-d. Mis jama on, mitte aru ei saa.

Kas väljundtrafo sekundaarmähise otsi oled proovinud teistpidi ühendada? Sekundaarmähise "kuumalt" otsalt võid proovida vedada ka tagasiside takisti V1.8-le, pane trimmertakk ca 47K+1K tavaline ja kruti seda. Ilmselt võimendi lihtsalt genereerib sul, skeemis ei ole mingit tagasisidet ja väljundtrafo vist oli ka sul suht ebamäärane..?
Genereerimise uurimiseks ühenda lahti lõpplampide .022uF sidestuskondekad mõlemad, vaata siis mis väljundis toimub? Ja kui väljundi rahunema saad, siis hakka aste-astmelt ettepoole tulema, astmeid ükshaaval külge ühendama. Kontrolli veelkord kõigi lampide, eriti lõpplampide negatiivset eelpinget!!
Viimases hädas võiks vahetada proovida ka lõpplampide katoodide lüüti. 120 Ohm katoodtakisti on ka ikka kindlasti korras..?

[moi]

Nende nimetustega on eestikeelses lampide kirjanduses ilmselt segadus.
Transide maailmas nimetatakse sellises lülituses astet nn. klassikaliseks diferentsiaal astmeks.
0.1uF konde hoiab (e. peab hoidma) V2B lambi tüürvõre vahelduvpinget nullis. Signaal tuleb V2B-sse lampide ühise katoodtakisti kaudu. Väike lampide võimenduste võrdseks reguleerimise võimalus tuleks ehk lisada V2B anood takistile poteka järjestikku panemisega või muul moel.
Mulle küll selline faasipööraja skeem meeldib, tehniliselt peaks sellel olema kõige vähem puudusi võrreldes teiste variantidega, heli on muidugi ise küsimus.

[vuss]

Tulid meelde mu esimese lambiprojekti jamad ja.. ühendasin tämbriplokis kõrgete konde 270pF lahti ja voilaa! Vile kadunud kõigis volüümipote asendites. Kõrgeid jäi alles ka parasjagu. Enne oligi paljuvõitu. Tämbriploki kondedega pean nii ehk naa veel maadlema. Basse ja keskmiseid kuidagi lahjalt. Hetkel on tark võtta väike paus. Ossi ka parasjagu kodus pole, et lampe täpsemalt reziimi ajada. Tundub, et saab ikka asja..

[GU50]

Originally posted by vuss@Mar 13 2006, 16:16
Ossi ka parasjagu kodus pole, et lampe täpsemalt reziimi ajada.

Lampide režiimide seadmiseks ikka voltmeeter hea abiriist on. Ossiga teed pärast peenhäälestust, kui asi juba toimib. Alalisvoolurežiime saad mõõta ka siis, kui astmed omavahel on lahti ühendatud. Abiks on ka sisendi lühistamine.

[vuss]

Kruttisin veits toitepingeid ja lampide reziime. Lõppastmel 6p14p panin 280V anoodpinge juures eelpingeks -9.5V. Ei tea kas see nüüd ka hea sai.. Väljundtrafo kerisin ka ümber 4oomise kõlli jaoks.

Leiutasin järjekordselt jalgrattaid:
1. Tämbriplokk on enamuste hädade ja mürade allikas. Kõrgete nupust peale keerates on vile taga. Kaalun võimalust tämbrid üldse välja visata. Mu meelest on selle skeemi tämbriplokk ka erakordselt nõrk lahendus.
2. Draiv on vastastakt astmel tunduvalt mõnusam kui SE-l. Ainuke häda, et ei kannata mul bassi eriti peale keerata. Ilmselt jääb väljundtrafo jalgu
Tekib kole moonutus.
3. Eino lambid on tegelt lahedad.

[vuss]

Proovisin oma lambikäki ära ka reaalses prooviruumis. Kodus justkui oli hiigla vali, tegelikult mida vähe, seda vähe. Ilmselt upitaks korralik tundlik spets kidrale mõeldud kõlarielement helivaljuse enam-vähem piiri peale. Minu proovitud paaris 10gd-30 olid eriti tuimad ja üksik 10gd-36 analoog jäi lahjaks. Mu odava otsa transikombo on ka draivi poolest lambikast peajagu üle. Lambika tämbriplokki nikerdasin pool päeva ja tulemus suht null. Säravat kõrget otsa pole ja kusagil 2 keele sagedust on üleliia palju. Sealt kipub ka vilesse minema. Draiv on enam-vähem ok ainult siis, kui bassid ja osa keskmist on maas. Mõtlemisainet jagub ühesõnaga.