Mida arvata sellest skeemist?

[Henzzman]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Muide,kuidas võimu kallal nokitsemine edeneb?Kõik läheb nagu planeeritud?

[RaunoK]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Kuidagi kahtlane Skeem. Lõputrafoks TC180. Teleri toitetrafo lõpus. Ei julgeks kül kasutada isegi kui mul oleks kõik vajalikud lambid olemas ja TC180. Olen juba elus järeldusele jõudnud, et mis oleks liiga lihtne "Sel juhul saan vasta hambid" Kes ültse tuli selle peale, et TC180 kasutada väljundtrafona?
GU50, milleks sel UFOL on võti? Et teised inimesd ei saaks seda eriti näppida?

[humax]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Kuidagi kahtlane Skeem. Lõputrafoks TC180. Teleri toitetrafo lõpus. Ei julgeks kül kasutada isegi kui mul oleks kõik vajalikud lambid olemas ja TC180. Olen juba elus järeldusele jõudnud, et mis oleks liiga lihtne "Sel juhul saan vasta hambid" Kes ültse tuli selle peale, et TC180 kasutada väljundtrafona?
GU50, milleks sel UFOL on võti? Et teised inimesd ei saaks seda eriti näppida?

Ei mõista miks sa sellist sõnademulinat siia postitad? Küsimus on sinu teoreetilistes teadmistes, mida pole, seda pole ja nii lihtne see ongi! Mitte selles ei ole küsimus mida sa julged ja mida mitte ja oma järeldused võid endale hoida. Kui oleksid lugenud ka seda foorumit hoolikamalt poleks siin vaja oma kahtlustega lagedale tulla. Selle peale on juba väga ammu tuldud, et teatud jõu trafosid on võimalik kasutada ka lõpu trafodena. Kui ei usu võta paber pliiats ja trafo andmed ja kui õieti arvutad, võid jõuda samale järeldusele, et peaaegu võimalik! Loe vene foorumeid, mis on tunduvalt sisukamad ja arened rohkem kui siin.Pole mõtet ilkuda teema kallal millest on siin foorumis palju räägitud ja võimendigi ammu valmist tehtud ja mis kõige hullem et mängib kah! Ju see teema on julgetele meestele ja kindlasti nendele, kes lugeda ja loogiliselt mõelda oskavad. Muide ,see teema on juba vanem, kui ilmselt sul eluaastaid on. Loe, et juba oledki vastu hambaid saanud ja teised kes viitsivad tööd teha ,kuulavad selle võimuga muusikat ja naudivad elu! Järeldused teeb igaüks ise! Selge on ka see, et sellise lahendusega pole lootust tipp kvaliteedile, kuid on lahendus ja seda väikete kulutuste juures saada hea kvaliteediga lampvõimendi ja seda olemasolevate, praktiliselt prügikastis vedelevatest detailidest. On ka vene foorumites olnud juttu trafode ümberkerimisest ja oluliselt paremast kvaliteedist, sest selle trafo südamik võimaldab seda. Tuleb tööd teha ja küllap ka siis resultaadid on vastavad. Ehk nagu üks minu kolleegidest ei väsinud kordamast tõsiasja, et lõugade asemel on mõtekam käsi ja ajusid liigutada!


Kui arvad, et pakud skeem on liiga lihtne siis võta see mille lingi siia riputan ja usu, et oled saanud tõelise võimu. See ei ole kahtlane, vähemalt ma tean seda!

http://www.ne.jp/asahi/evo/amp/el34/report.htm

Rohkem ma seda ei kommi!

[Henzzman]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Vastupidiselt vingumisele arvan ma,et peaks üldse õnnelik olema,et tänu Anatoli Manakovile on kõik sinu eest nii lihtsaks tehtud ja sa ei pea oma pead murdma ja aega veetma lõpptrafo kerimisele.

[fre]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

... Autotrafol on lihtsalt sama kujuga mähis nagu toroidtrafolgi. Liugur peal reguleerib väljaantavat pinget. ... Ma ei ole küll uurinud neid tänapäevaseid, kuid minu vene omadel on küll galvaaniline eraldatus võrgust.

Autotrafoks ei nimetata trafot mitte kuju ega reguleerimise võimaluse järgi, vaid selle järgi et autotrafol on üksainus mähis.
Järelikult pole autotrafol ka galvaanilist eraldust.
Sellest ainsast mähisest on väljavõte (väljavõtted) või ka mööda keerdusid liikuv, veidi sujuvamat reguleerimist võimaldav väljavõte, mis ta autotrafoks muudabki.
Autotrafo primaarmähisena toimib selle ainsa mähise see osa, kuhu antakse antud juhul võrgupinge. Sekundaarmähisena toimib see mähise osa, millelt tarvitame. Nende (sekundaar- ja primaarosa) keerdude arvu suhtest (analoogselt tavalisele trafole, kus on aga araldi mähised) saame ka autotrafo ülekandeteguri.
Hariliku ja autotrafo tööpõhimõttes on see erinevus, et kui tavalises trafos kandub kogu energia üle ainult transformatoorselt (mähistel on ainult magnetiline, südamiku kaudu sidestus), siis autotrafol kantakse osa võimsusest üle mittetransformatoorselt, s. t. elektrilisel teel primaar- ja sekundaarringi vahel oleva elektrilise ühenduse kaudu.
Autotrafo südamik on väiksem kui sama võimsusega tavalisel trafol, ka võimaldab ta vase (mähisetraadi pikkuse ja läbimõõdu arvelt) kokkuhoidu. Seetõttu oli nende kohta kasutusel veel ka teine nimi - säästtrafo. Autotrafo põhipuuduseks ongi galvaanilise eralduse puudumine, mis kasutusalasid väga piirama kipub.
Reguleeritava väljundpingega (astmeliselt, väljavõtete ümberlülitiga või ka sujuvamalt, liugkontaktiga otse keerdudelt) trafo võib olla nii tavalise (eraldi primaar- ja sekundaarmähistega) trafona kui ka autotrafona (üheainsa mähisega) tehtud.

[Henzzman]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

No need LATR-id mis mul on on ju ikkagi primaar ja sekundaarmähisega.Isegi skeem on selle RB-1 kohta.Samuti on ka minu KAT.Aga selle eraldatuse kohta autotrafodel jah my bad.Panin suht lambist.

[Henzzman]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Aga nt kui hoolikalt täita elektriohutusnõudeid,siis võib ka autotrafosid kasutada katsetustel ja muudes värgindustes.Aga LATR-id on ikkagi ju minu arvates teised kui autotrafod.Nagu KAT.KAT-il on ikkagi pri ja sek ja tal on juba fikseeritud pingetega väljundid.Nt mul on küll need KAT-id ja RB suureks abiks erinevatel katsetustel ja töödel.

[Henzzman]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Lugesin kunagi ühest vene raamatust,kuidas seal oli samuti LATR ja lülitiga kolb,millel oli vasktraat otstel vms.Kahju et nime ei mäleta,kuna seal oli vägagi huvitavaid muid lahendusi erinevate seadmete jaoks.Nt lõpptrafota võim,mis muidugi on halb lahendus aga ikkagi huvitavat infi sai.

[moi]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

http://www.ne.jp/asahi/evo/amp/el34/report.htm

Rohkem ma seda ei kommi!

Väga huvitav võim ja kogu http://www.ne.jp/asahi/evo/amp/index.htm
lehekülg üldse. Tundub mõne suure elektroonikafirma inseneri hobi olevat aga kahjuks jaapani keelne.

[Henzzman]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

On jah huvitav,kahju aint sellest,et jaapani keelt ei oska.Aga mõni programm on äkki võimeline seda ära tõlkima??

[marley]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Väga huvitav võim ja kogu http://www.ne.jp/asahi/evo/amp/index.htm
lehekülg üldse. Tundub mõne suure elektroonikafirma inseneri hobi olevat aga kahjuks jaapani keelne.

http://babelfish.altavista.com/ tõlgib seda päris ilusti inglise keelde.

[GU50]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Aga miks ei ole LATR võrgust eraldatud?Ta ei ole ju mingi türistorregulaator vms.Ta on ikkagi ju AUTOTRAFO.Kas siis tavaline trafo ei ole võrgust eraldatud galvaaniliselt?Autotrafol on lihtsalt sama kujuga mähis nagu toroidtrafolgi.Liugur peal reguleerib väljaantavat pinget.Näiteks kui panna autotrafol pinge kuskil 12 v peale ja järgi panna autolamp,siis ta ei põle ju läbi.Ma ei ole küll uurinud neid tänapäevaseid,kuid minu vene omadel on küll galvaaniline eraldatus võrgust.

Ei ole võrgust eraldatud ka sinu "venekõigeparemtehnika", sest see on, nagu isegi ütlesid, autotrafo, st. 1 mähisega.

[Henzzman]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

KAT on.KAT-il ei ole takoist liugurit,vaid on fikseeritud väljundid.Neid saab pöördlülitist väljundisse lülitada.Mulle meeldib nendega kontrollida eelkõige kinotehnika kõlari ja toitekaablite lühisekohti või katkestust.

[Henzzman]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Aga muidu tänan mind valgustamise eest selles valdkonnas.

[humax]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

On jah huvitav,kahju aint sellest,et jaapani keelt ei oska.Aga mõni programm on äkki võimeline seda ära tõlkima??

Skeem nii võimendi kui ka toiteploki kohta pole jaapanikeelne (minu arvates). Pole ka seal juttu selle võimu ehitusõpetusest, rohkem nagu põhimõtteline lähenemine ja resultaatidest mis on saadud. Pealegi pole seda vaja tõlkida, sest netiavarustes on see juba tehtud inglise keelde, olgugi, et mingid tindisolkijad proovisid seda eesti keelde panna kuid üpris tulutult ja neid, kes suuremeelselt tõlget pakuvad pole mõtet tõsiselt võtta, kui just pole erialne tehnikainimene. See pole mingi Dickensi romaani tõlkimine. Kunagi ma esitasin selle võimu kohta küsimuse ka siia foorumisse, kuid ei saanud ühtegi asjalikku vastust ja hetke seisuga pole mul enam vastuseid vaja.



To. Henzzmann

Lugedes sinu postitusi jääb mulje, nagu oleks tegemist vaimsete häiretega või äärmise mölapidamattusega. See siin on tehniline foorum, kus lahendatakse erialaseid ja tehnilisi probleeme. Sellistel supikuke hüppamistel pole ei mõtet ega sisu. Targutamiseks on teised foorumid, kui ei oska erialaselt kaasa rääkida ära risusta foorumit. Pole vist enam ühtegi rubriiki, kus ei ilutseks sinu nimi ja mõtetu jutt! (Profesionaalsusest jagad sa vaevalt 000,1 hui tesjätok protsenti)!!! Loe foorumit ja püüa õppida.