Mida arvata sellest skeemist?

[jimmy]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Nii, sai see aparaat ka endal valmis meisterdatud. Viimase paari-kolme nädala jooksul pärast juppide kokkusaamist on asjaga tasapisi tegeletud, kokkuvõtteks võiks öelda, et rahulikus tempos askeldades läks summaarselt kaheksa päeva . Samas - esimene võim kah, mis nullist ehitatud, julgen samuti soovitada seda skeemi algajatele. Jälgida tuleb kindlasti neid momente, mida GU-50 eelpool kirjeldanud on ja skeem korralikult (nii skeemi kui füüsilises mõttes) kokku joota. Pildid võimendis on näha siin, võimendi parameetrid on praktiliselt samad, mis eelpool juba toodud. Enne klippimist 12 V ja 10 V väljundis 1kHz 0,5 V sisendi puhul. Vooluvõrgust tarbitav võimsus on umbes 90W tühijooksul (ehk siis lampide kütmiseks kuluv) ja täisvõimsusel 110 W kanti.
Paar kala konstruktsioonis muidugi sisse sattus - alustuseks võimu esmakäivitusel anoodahela teisest harust üle 2V kätte ei saanud, tuli välja, et sillad 15-15' ja 16-16' peavad trafole siiski peale jääma, nimelt olin ma suures tuhinas need ära korjanud. Seejärel on lootust 5-6'-5'-6 pealt +430V saamiseks vajalik pinge kätte saada
Teine ja natuke tõsisem mure olis see, et ühel lõpulambil kippus võre punaseks minema, korra sai ka anoodkaitse läbi lastud. Sellest jamast aitas vabaneda GU-50, kelle tähelepanelik silm nägi viga väljundtrafo ühendamises. Nii et unise peaga ei ole mõistlik võimu ehitada.
Kolmas mure hetkel on see, et toitetrafo suriseb päris kõvasti - alumiiniumšassii võimendab trafomüra, õnneks lampidele see veel ei mõju ja genereerimist seetõttu pole. Lahenduseks oleks siis mingid kummipadjad trafo kinnituste juurde panna.
Veel suured tänud GU-50-le, kelle nõu ja jõu abil õnnestus nii mõndagi viga vältida/parandada ja võimendi ära seadistada. Ja jõudu kõigile, kes otsustavad samuti asja ära proovida, tegemist on igati laheda skeemiga

[vuss]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Toitetrafo surinast niipalju, et endal on neidsamuseid TC-180-neid üsna mitu riiulisse kogunenud ja kunagi kui neile järjest voolu sisse lasin, siis selgus, et kõik urisevad täiesti omasoodu. Mõni on pea vaikne, mõni suriseb eri hullult. Eks TC 270-netega vast sama lugu.

[maaalune]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Nii, sai see aparaat ka endal valmis meisterdatud. Viimase paari-kolme nädala jooksul pärast juppide kokkusaamist on asjaga tasapisi tegeletud, kokkuvõtteks võiks öelda, et rahulikus tempos askeldades läks summaarselt kaheksa päeva . Samas - esimene võim kah, mis nullist ehitatud, julgen samuti soovitada seda skeemi algajatele. Jälgida tuleb kindlasti neid momente, mida GU-50 eelpool kirjeldanud on ja skeem korralikult (nii skeemi kui füüsilises mõttes) kokku joota. Pildid võimendis on näha siin, võimendi parameetrid on praktiliselt samad, mis eelpool juba toodud. Enne klippimist 12 V ja 10 V väljundis 1kHz 0,5 V sisendi puhul. Vooluvõrgust tarbitav võimsus on umbes 90W tühijooksul (ehk siis lampide kütmiseks kuluv) ja täisvõimsusel 110 W kanti.
Paar kala konstruktsioonis muidugi sisse sattus - alustuseks võimu esmakäivitusel anoodahela teisest harust üle 2V kätte ei saanud, tuli välja, et sillad 15-15' ja 16-16' peavad trafole siiski peale jääma, nimelt olin ma suures tuhinas need ära korjanud. Seejärel on lootust 5-6'-5'-6 pealt +430V saamiseks vajalik pinge kätte saada
Teine ja natuke tõsisem mure olis see, et ühel lõpulambil kippus võre punaseks minema, korra sai ka anoodkaitse läbi lastud. Sellest jamast aitas vabaneda GU-50, kelle tähelepanelik silm nägi viga väljundtrafo ühendamises. Nii et unise peaga ei ole mõistlik võimu ehitada.
Kolmas mure hetkel on see, et toitetrafo suriseb päris kõvasti - alumiiniumšassii võimendab trafomüra, õnneks lampidele see veel ei mõju ja genereerimist seetõttu pole. Lahenduseks oleks siis mingid kummipadjad trafo kinnituste juurde panna.
Veel suured tänud GU-50-le, kelle nõu ja jõu abil õnnestus nii mõndagi viga vältida/parandada ja võimendi ära seadistada. Ja jõudu kõigile, kes otsustavad samuti asja ära proovida, tegemist on igati laheda skeemiga

Tubli!Korralik töö!

Kuidas on lood foonimüradega - vaatasin,et montaažil küttejuhtmed kokku keerutamata(muidugi 430V anoodtoitelt jookseb ahel kütte keskpunkti)

Igatahes jõudu tegemistes!

[maaalune]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Toitetrafo surinast niipalju, et endal on neidsamuseid TC-180-neid üsna mitu riiulisse kogunenud ja kunagi kui neile järjest voolu sisse lasin, siis selgus, et kõik urisevad täiesti omasoodu. Mõni on pea vaikne, mõni suriseb eri hullult. Eks TC 270-netega vast sama lugu.

Vanasti topiti puukiilud mähise ja südamiku vahele
Ise,olles neid ümber kerinud ,olen kokkumonteerimisel sinna sansilikooni vahele määrinud ja siiani pole pininat täheldanud.

[GU50]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Võrgutafo pinina võimendi korpusele ülekandumise vastu aitab väga tõhusalt trafo monteerimine kummipatjadele, üks näide siin. Müüb sobiva mõõduga kummipatju näiteks TKA Balti. Kummipadi meenutab automootori tugipatja, sisuliselt on 2 sobivas mõõdus polti (antud juhul 4 mm) omavahel seotud paraja pehmusega kummitükiga, selline konstruktsioon summutab väga efektiivselt trafo vibratsioonid.

[jimmy]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

foonimüra ei tähelda hetkel, trafo suriseb kõigest üle aga tegelikult tundub muus mõttes vaikne igatpidi ja heli igati puhas. Oleks võinud tegelikult küttejuhtmed omavahel kokku keerutada küll, kui nüüd norida, siis väljundtrafot peaks ka veel samal tasapinnal 90 kraadi keerama. Õnneks praegu on trafod üksteisest piisaval kaugusel, see päästab. Edaspidi olen targem Lähiajal plaan TKA-st padjad soetada ning külge kruvida (paraku küll hetkel saadaval vaid kuuesed padjad hetkel, kuid pole probleem vinti natuke suuremaks lõigata). Tundub, et see võib probleemi lahendada, juba käega trafot kinni hoides on müra tükk maad vaiksem

[Cheopps]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Ise olen peale TS trafode ümberkerimist magnetahela pooled kokku liiminud EPO liimiga.Tulemus: vaikne kui haudEi usu eriti kummipatjade abisse, sest trafo ise jääb ikka surisema.

[jimmy]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Et ära proovida, kuidas see võim ka kitarri jaoks sobiks, tuli koostada vastav eelaste. Skeemiks valisin FireFly-R eelastme osa 6N2P lambil. Saigi paar õhtut askeldatud ja tulemus näeb välja selline. Anoodpinge võtsin +430V otsalt, mille pinge peaks vähem kõikuma, ning takistitega siis maha +250V peale, 10V siia-sinna ei tohiks eriti mõjutada. Jadamisi takistite summa tuli umbes 57k. Pingelang on 180V, seega peaks eelastme poolt tarbitav vool olema 3,15 mA ja võimsus siis 0,7W . Manakovis muudetud ka paar asja - sisendpote sai välja vahetatud 1M vastu ja R2 on 300k asemel 330k.
Päris vaikne eelaste ei ole, kipub parajalt surisema, kui sisendisse pole kitarr taha pandud. Vastasel korral on kenasti vaikne. Selle vastu võiks aidata eelastme šassii maandus (praegu läksin lihtsama vastupanud teed ja ühendasin kõik maad kokku turretil ning vedasin manakovi tähtmaandusesse).
Proovitud siis võimu 2 x Kinap 4A-32 paralleelis (ilma kastita), ühendatuna 8 oomise väljundi külge. Manakovi saundipotet (mis on kahjuks lineaarne hetkel) praktiliselt üldse peale keerata ei saa, läheb liiga valjuks korteritingimustes
Sellist gaini, nagu siin saundinäidetes kuulda on, kätte kaugeltki ei saanud. Jääb ikka täiesti clean'iks. Praegu toimib see pote pigem eelastme volume'i regulaatorina (mida ta ühtlasi peab ka tegema). Ilmselt siis moonutavad firefly skeemis ikkagi lõppastme lambid? On kellelgi äkki soovitusi, et kuidas ikkagi klassikaline gain (e. siis nagu firefly saundinäidetes) siit kätte saada?
Resonantsipote suurt saundis midagi ei muuda, võib olla ma ei kuule või on asi selles, et valjukad niisama põrandal.
Ahjaa, ehituse tipphetk oli kindlasti katsetamise faas, mil läks +430V juhtmeots ja manakovi poolt vaadates esimese taki liitekoht vastu eelastme šassiid, tulemus on viimasel pildil näha, sulas päris kena sälk sisse, loomulikult kenakese välgu ja paugu saatel
Aga - vaatamata kõigele on lambisaund ikka lambisaund ja juba praegune tulemus kõrval oleva transskomboga võrrelda ei anna

EDIT:
Esimese hooga mõõdetud suurused ei pruugi need kõige õigemad olla.
Tegelikult on siiski eelastme anoodpinge siiski +280 hetkel 57k takiga ja mis pingelangu puudutab, siis see on 150V järelikult.. tuleb veel takisteid lisada. Nüüd on manakovil +430V pinge asemel +370, seda alates siis C7 otsalt, millele ühendasin eelastme anoodpinge. Reaalselt muidugi +430 skeemis ka enne ei olnud, oli +410. Aga ikkagi nagu väga madalaks läks.

[rnx]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Kitarrivõimendis reeglina aetaksegi lõpulambid moonutusse. Eelastme klipp on suht järsk ja kandiline, seda eriti kasutada ei kannata. Selle pärast neid firefly ja moonlight tüüpi võime tehaksegi, et korteritingimustes lõpulambi moonutust nautida.

[andreas123]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Heips..Ma nüüd jälle elektroonika peal. Uhh vahepeal ainult ladaklubis toimetatud

Plaan hakata tõsisemalt sellega tegelema, eeltöö tegelikult asjadest ammu tehtud. Aga tekib küsimus mis juhtmeid kasutada elektriskeemis? Kas peaks olema selline mis jookseb elektri tepslitesse või peaks olema ikkagi selline pehme?

jimmy kust sa need lõpulampide pesad said ka?

[jimmy]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Lõpulampide pesad sain vanadest telekatest, selles pesas istuvad ka vähe suuremad 6P44S lambid. Vanade telekate leidmisest on aga siin teemas ja veel ühe hiljutises teemas palju juttu olnud
Mis juhtmetesse puutub, siis väga vahet pole, milliseid kasutada, ei pea nad kuigi jämedad ka olema, lampvõimendis voolud suhteliselt väikesed. Vaata, milliseid endal mugavam kasutada on. Sisendsignaali juhe kuni esimese lambini võiks olla varjestatud.

[Robska]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

GU50, sain ma ennem õietri aru,et see manoviki lamp võimendi 26W rms?.
Ja kusjuures, kas lampvõimendi sobib ak dnb, träna ja sellise muusika stiili jaoks ka?
Leitsin ka ühe vanema raadio, millel aga oli (DIn5 vist) sisend. Sama mis mu amfitonil. panin võimu aruvtile taha, ja funkas( koos raadioga võimendi siis). Proovisin ka ws25e-d sinna taha, ja S-90. Ei tea, S-90 mängis paremini, kui raadio enda papp, samas, kui kõvasti kuulata, siis hakkas plärtsuma. Raadio poolselt üks trükk plaadi äär oli suhteliselt ära põlend, aga nii palju,kui seal komponente oli, siis need töötasid.
Vabandan OT pärast.

[Cheopps]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Lampvõimendid(väikese võimsusega; no kuni 5...10W) on mõeldud enamasti elusmuusika kuulamiseks(muusika mille kirjutamise ning ka esitamise juures on vaeva nähtud).Madala kvaliteediga ning samas ka väheldase dünaamikaulatusega muusika jaoks kõlbab transs- või klotsvõimendi.


S-90(B; F; jne) on minumeelest ikka väga madala tundlikkusega(oli miskit 89dB juures), et lampvõimendi ei oleks kohane sellise kõlari jaoks(ning üldse kolmeribalised kõlarid).Õigem oleks kasutada korralikku lairibakõlarit, äärmisel juhul väheldase KS-elemendiga koostöös.

[Robska]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Sellest ma olen arusand, et vaja kõrge tundlikusega elementi.
Aga loogiliselt oleks pidand raadio enda element paremini mängima.

[rnx]

Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Tollastes raadiotes kasutati ikka üpris nutuseid valjukaid 100-6000 Hz polnudki teab mis haruldane nähtus. Ning ega tollaste ülekannete jaoks midagi paremat väga vajagi polnud. Ülekantava heli loomutruudusele hakati alles ultralühilainevastuvõtjates rõhku panema, kuna kanti üle ka juba piisavalt laia sagedusriba.

Ehk see S90 lihtsalt tümises rohkem, mida sa pidasid parema mängimise tunnuseks? See plärtsumine tulenes ilmselt sellest, et jõhkralt vastusidestamata lampvõimendi ei suuda valjuhääldit tänu suhteliselt kõrgele väljundtakistusele nii hästi kinni hoida, kui transistorvõimendi, mida oled harjunud kuulama. Valjuhääldi jääb madalatel lihtsalt suure amplituudiga võnkuma, mis tekitab omajagu moonutusi. See selgitab ka seda, miks igasugune "lõõts" ei sobi lambi taha.