Mida arvata sellest skeemist?

[GU50]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Kodanikud linnukaitsjad-lambihuvilised võivad rahuneda - väljend oli piltlik ja rahvaluulelise põhjaga.

Kas tavalisi potensiomeetreid või trimmereid ei või kasutada ? Hirmus kallid on need reostaadid.

Täitsa tahaks näha, kus selle lampvõimendi teemas räägitakse vajadusest kasutada "reostaate"?
Ja siit ka tänane kodune ülesanne algajale, kuid püüdlikule võimendiehitajale, õpime tundma baasilisi elektroonikadetaile: millised erinevused on potentsiomeetril, trimmeril ja reostaadil? Milliseid neist ja miks peaks kasutama selles (ja üldse) lampvõimendis? Vihjeks märksõnad: pingetaluvus, võimsustaluvus.

p.s. palun mind kasutaja "plaaster" võimalikus elektrisurmas mitte süüdistada. Olen korduvalt teda õhutanud lampvõimenditega mitte tegelema, enne kui piisav vilumus elektroonikaharrastajana saavutatud on. Kõige teemas kirjutatu kasutamine toimub iga inimese omal vastutusel ja äranägemisel.

[GU50]

Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Mul on see raamat olemas ja pool läbi loetud.

Hädasti oleks vaja mõttega läbi lugeda ka see raamat.

[plaaster]

Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Täitsa tahaks näha, kus selle lampvõimendi teemas räägitakse vajadusest kasutada "reostaate"?

Reguleeritavate takkide asemel kasuta pigem potekaid reostaatlülituses (ühe poole äärmine ja keskmine klemm omavahel kokku ühendada), võimsus ei ole seal tegelt kriitiline.

Seda lugesin sellestsamast teemast välja. Seega arvasin et tuleb reostaate kasutada.

Täitsa tahaks näha, kus selle lampvõimendi teemas räägitakse vajadusest kasutada "reostaate"?
Ja siit ka tänane kodune ülesanne algajale, kuid püüdlikule võimendiehitajale, õpime tundma baasilisi elektroonikadetaile: millised erinevused on potentsiomeetril, trimmeril ja reostaadil? Milliseid neist ja miks peaks kasutama selles (ja üldse) lampvõimendis? Vihjeks märksõnad: pingetaluvus, võimsustaluvus.

Seda ma tean, et reostaat kannatab suuri võimsusi ja pingeid välja kui tavaline potensiomeeter.

p.s. palun mind kasutaja "plaaster" võimalikus elektrisurmas mitte süüdistada. Olen korduvalt teda õhutanud lampvõimenditega mitte tegelema, enne kui piisav vilumus elektroonikaharrastajana saavutatud on. Kõige teemas kirjutatu kasutamine toimub iga inimese omal vastutusel ja äranägemisel.

Olge rahulikud. Ma surma ei otsi. Saan aru küll kust ei tohi näppida. Ja, et kondensaatoritest võib ka voolu saada. Aga ma vast ennem võimendit ei pingesta kuniks kõik kontrollitud ja peaks tööle hakkama.

[GU50]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Seega arvasin et tuleb reostaate kasutada. Seda ma tean, et reostaat kannatab suuri võimsusi ja pingeid välja kui tavaline potensiomeeter.

Siit järgmine kodune ülesanne:
1. mis on reostaat-ühendus?
2. mis on potentsiomeetriline ühendus?
3. kas potentsiomeeter võib toimida reostaadina?
4. kas reostaat on tingimata suurt võimsust ja pinget taluv seade?
5. millise võimsuse ja pingetaluvusega muuttakisteid on soovitav kasutada lampvõimendis?
6. mis on trimmertakisti?

Varsti jõuame ka dioodi tööpõhimõtte selgitamiseni ja kondensaatori olemuseni.

[guits]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Tegelikult on nii, et teabekirjandust loetakse seni kuni sellest aru saadakse või huvi antud teema vastu kaob kuna ei olda suuteline selles sisalduvast aru saada. Võid kas või kümme korda ühte lauset lugeda, loed seni kuni selge on ja kui ikka vähe on siis loed veel seni kuni midagi huvitavamat teha leiad ja tuled lugemise juurde tagasi kui pea puhanum. Suur vahe on lihtsalt läbi lugemisel või selgeks õppimisel.

Olge rahulikud. Ma surma ei otsi. Saan aru küll kust ei tohi näppida. Ja, et kondensaatoritest võib ka voolu saada. Aga ma vast ennem võimendit ei pingesta kuniks kõik kontrollitud ja peaks tööle hakkama.

Üks väike küsimus veel. Kui oled tõesti kogu võimendi lihtsalt kokku ladunud lootes, et kõik kohe esimesest matsust tööle hakkab siis mida teha kui asi ei tööta aga kondensaatorites on endiselt pinge sees?

[plaaster]

Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Üks väike küsimus veel. Kui oled tõesti kogu võimendi lihtsalt kokku ladunud lootes, et kõik kohe esimesest matsust tööle hakkab siis mida teha kui asi ei tööta aga kondensaatorites on endiselt pinge sees?

Siis tuleb kondensaatorid tühjaks laadida. Võibolla oleks targem kohe mahalaadimiseks takistid kondensaatoritele peale panna.

[guits]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Ja nüüd võiks sama kenasti ka kasutaja GU50 antud kodutööd ära teha.

[plaaster]

Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Reostaat on muuttakisti, millel on liikuv kontakt ehk liugur. Liugurit liigutadel muutub takistus. Reostaat on elektriskeemi alati ühendatud kahes punktis. Kasutatakse elektroonikaskeemides, juhtimis- ja jõuahelates käivitus ning töörežiimi muutmiseks.

Potentsiomeeter on muuttakisti, millel on liikuv kontakt ehk liugur. Potentsiomeeter on seade mille takistust muutes reguleeritakse elektriahela voolutugevust ja pinget. Ning on alati elektriskeemi ühendatud kolmes punktis.

Potentsiomeetri sünonüüm on reostaat.

Trimmertakistiga tehakse täppishäälestusi. Tööpõhimõttelt on sama mis potentsiomeeter.

Lampvõimendi biasi reguleerimiseks sobib 10 - 50 k või suurema takistusega 0,5 W - 2 W või suurema võimsustaluvusega potentsiomeetrid. Parempoolset klemmi ei kasutatta. Kasutatakse ainult keskmist ja vasakpoolset.( Potentsiomeeter peab olema nupuga ülespoole ).

[GU50]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Väga tubli!
Ehitame siis seda lampvõimu samm-sammult edasi. Tundub et elementaarsed teadmised lampelektroonikast kuluvad ära nii mõnelegi tehnikafoorumi lugejale. Teadjamad võivad ingoreerida, teema kisub ilmselt pikemaks.

Lampvõimendi biasi reguleerimiseks sobib 10 - 50 k või suurema takistusega 0,5 W - 2 W või suurema võimsustaluvusega potentsiomeetrid. Parempoolset klemmi ei kasutatta. Kasutatakse ainult keskmist ja vasakpoolset.( Potentsiomeeter peab olema nupuga ülespoole ).

Võiksid nüüd natuke põhjendada eelnevaid seisukohti:
- kas ainult 10k-50k takistusega on sobivad? Kui jah, siis miks?
- milline on "parempoolne klemm"?
- mis juhtub, kui pote kinnitada nupuga hoopis küljepeale? Või allapoole?

Ja siit hargneb järgmine küsimus: vaata siit, miks on R19 ja R21 sinu arust just nii ühendatud, nagu nad on? Mis sellise ühendamise viisi nimi võiks olla (reostaat- või potentsiomeeter-ühendus)? Mis on selle eelised, võrreldes kui ühendatud oleks ainult üks äärmine ja keskmine klemm?

Järgmine väga oluline kodutöö: välja uurida ja selgeks teha: mis on fixed bias (fikseeritud eelpingestamine) ja mis on auto bias (automaatne eelpingestamine)? Kumba varianti kasutatakse selles võimendi skeemis lõppastme lampidel?

[plaaster]

Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

- kas ainult 10k-50k takistusega on sobivad? Kui jah, siis miks?

Ei pea olema niisugused võib ka suurema / väiksema takistusega panna.

milline on "parempoolne klemm"?

http://img707.imageshack.us/i/electricguitarpotentiom.jpg/

- mis juhtub, kui pote kinnitada nupuga hoopis küljepeale? Või allapoole?

Ei oska vastata.

Ja siit hargneb järgmine küsimus: vaata siit, miks on R19 ja R21 sinu arust just nii ühendatud, nagu nad on? Mis sellise ühendamise viisi nimi võiks olla (reostaat- või potentsiomeeter-ühendus)? Mis on selle eelised, võrreldes kui ühendatud oleks ainult üks äärmine ja keskmine klemm?

Ei oska öelda miks nii ühendatud on ja mis on eelised. Aga ühendust nimetatakse reostaatühenduseks, sest kasutatakse ainult 2 klemmi.

Järgmine väga oluline kodutöö: välja uurida ja selgeks teha: mis on fixed bias (fikseeritud eelpingestamine) ja mis on auto bias (automaatne eelpingestamine)? Kumba varianti kasutatakse selles võimendi skeemis lõppastme lampidel?

fixed bias - on reguleeritav bias.
auto bias - ei saa reguleerida.

Selles võimendis kasutatakse reguleeritavat biast.

[GU50]

Re: Mida arvata sellest skeemist.

[QUOTE=plaaster;404742]

milline on "parempoolne klemm"?

http://img707.imageshack.us/i/electr...potentiom.jpg/

Aga pildil on ju vasakpoolne..?
Asi on nii, et ei defineerita "vasakpoolset" ega "parempoolset", vaid on äärmised klemmid (ühendatud takistuskeha otstega) ja keskmine klemm (liugkontakt).
Siit olulised järgnevad väikesed küsimused:
- mis on logaritmiliselt muutuva takistuse karakteristikuga potentsiomeeter? Kus seda peaks selles võimendis kasutama? Miks?
- mis on lineaarselt muutuva takistuse karakteristikuga potentsiomeeter? Kus seda peaks selles võimendis kasutama?
- kumba neist peaks kasutama biasi reguleerimisel?

Ei oska vastata.

Mõtle veel. Äkki ei muutugi midagi..?

Ei oska öelda miks nii ühendatud on ja mis on eelised. Aga ühendust nimetatakse reostaatühenduseks, sest kasutatakse ainult 2 klemmi.

See on reostaatühendus jah neil R19 ja R21. Aga miks on siis kasutusel poteka kõik 3 klemmi?
Potentsiomeetrite peamiseks rikkeks on liugklemmi halb ühendus takistuskehaga. Nagu näed, on keskmise liuguriklemmiga kokku ühendatud üks äärmistest klemmidest. Eeliseks sellisel ühendusel on on, et kui keskmise liugurklemmi kontakt hakkab jukerdama, siis liigub vool siiski läbi poteka takistuskeha äärmiste klemmide. Mitte ei katke täiesti, nagu juhtuks siis, kui üks äärmine klemme ei oleks liuguriga ühendatud. Lambile tuleb sellise liuguri rikke korral siiski natuke eelpinget võrele.
Siit küsimus:
- mis juhtub lambiga, kui sel kaob ära võre negatiivne eelpinge (bias)?

fixed bias - on reguleeritav bias.
auto bias - ei saa reguleerida.
Selles võimendis kasutatakse reguleeritavat biast.

Väga hea!
Mis on ühe variandi eelised ja võimalikud probleemid teise ees?

[rauka]

Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Pakuks hoopis:
fixed bias - on tingimus, mille saavutamiseks valitakse sobiv takistus/eelpinge (fikseeritakse mingi väärtus)
auto bias - on tingimus, mille saavutamiseks kasutatakse ahelat mis vastavalt etteantud parameetritele kompenseerib muutuseid mingis sõlmes.

[plaaster]

Re: Mida arvata sellest skeemist.

Aga pildil on ju vasakpoolne..?

Ühtpidi on vasakpoolne teistpidi vaadates parempoolne. Nagu ma aru saan pole vahet kumb äärmine on keskmisega ühendatud.

- mis juhtub, kui pote kinnitada nupuga hoopis küljepeale? Või allapoole?

Kui nüüd asendit muuta, siis sellega võib ainult reguleerimist kergemaks või raskemaks muuta.

- mis on logaritmiliselt muutuva takistuse karakteristikuga potentsiomeeter? Kus seda peaks selles võimendis kasutama? Miks?

Logaritmilise potentsiomeetri takistus muutub sujuvalt miinimumist maksimumi. Seda peaks kasutama helitugevuse reguleerimiseks,sest inimene kuuleb samuti logaritmiliselt.

mis on lineaarselt muutuva takistuse karakteristikuga potentsiomeeter? Kus seda peaks selles võimendis kasutama?

Lineaarse potentsiomeetri takistus on kiiresti muutuv ( järsk tõus ) Seda ei peaks kasutam võimendis.http://img717.imageshack.us/i/linlogaction.gif/

- kumba neist peaks kasutama biasi reguleerimisel?

Peab kasutama logaritmilist potentsiomeetrit, sest saab täpsemalt biasi reguleerida.

mis juhtub lambiga, kui sel kaob ära võre negatiivne eelpinge (bias)?

Lampi läbiv vool läheb liiga kõrgeks ja lamp võib ära sulada ( rikneb ).

Mis on ühe variandi eelised ja võimalikud probleemid teise ees?

Fixed biasi eeliseks on see, et saab nupust keerates lambi eelpinge paika sättida ja seda ka teha siis kui lamp on vananenud ja bias vajab uuesti reguleerimist.

Auto biasi miinuseks on, et ei saa reguleerida. Peab takistitega eelpinget sättima. Ja on ka raskendatud vanade lampide kasutamine.

[rauka]

Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Ühtpidi on vasakpoolne teistpidi vaadates parempoolne. Nagu ma aru saan pole vahet kumb äärmine on keskmisega ühendatud.

Vahe on lihtsalt selles, et kui sa tead millise otcaga on keskmine ühendatud, siis ka tead kuhu poole keerates takistus suureneb ja kuhu poole väheneb.

Kui nüüd asendit muuta, siis sellega võib ainult reguleerimist kergemaks või raskemaks muuta.
.

See oli lihtsalt konksuga küsimus. Pointi polnud.

Logaritmilise potentsiomeetri takistus muutub sujuvalt miinimumist maksimumi.

Vastupidi vaata oma pandud pilti

Lineaarse potentsiomeetri takistus on kiiresti muutuv ( järsk tõus ) Seda ei peaks kasutam võimendis.http://img717.imageshack.us/i/linlogaction.gif/

Vastupidi.

[plaaster]

Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Toite osa peaaegu valmis. Vaja veel biasi osa valmis teha. http://img573.imageshack.us/i/img3112v.jpg/