Mida arvata sellest skeemist?

[Netwrk]

Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

O.T. Kas oleks õige panna teine plaat alla ja kasutada plekke, seadmed võivad kuumaks minna. Või ma eksin?

[plaaster]

Re: Vs: Mida arvata sellest skeemist.

Takistid ja dioodid ei ole vastu plaati. Väike vahe on plaadi ja komponentide vahel.

[GU50]

Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Ühtpidi on vasakpoolne teistpidi vaadates parempoolne. Nagu ma aru saan pole vahet kumb äärmine on keskmisega ühendatud

Vastus on õige, kui on tegemist lineaarse poteka/trimmertakistiga.
Logaritmilisel potekal on oluline vahet teha äärmistel klemmidel, sest logaritmiline takistuse muutumine sõltub, kummast klemmist mõõtmist sooritada. On olemas ka pöördeline (peegelpildis) logaritmiline potekas.

Kui nüüd asendit muuta, siis sellega võib ainult reguleerimist kergemaks või raskemaks muuta.

Vastus väärt 5-t.

Logaritmilise potentsiomeetri takistus muutub sujuvalt miinimumist maksimumi. Seda peaks kasutama helitugevuse reguleerimiseks,sest inimene kuuleb samuti logaritmiliselt.

See asi on natuke vist veel segane. Inimese kuulmise tundlikkus on tõesti logaritmiline. Kuid igasuguse poteka takistus muutub sujuvalt. Logaritmilise poteka takistus muutub ka logaritmiliselt. Kui muud varianti pole kindlaks teha, kas tegemist on logaritmilise potekaga, siis saab seda teha nii:
- keera liugur keskasendisse
- mõõda takistus keskmise klemmi ja selle äärmise klemmi vahel, mis peaks olema ühendatud massiga (maha keeramise suunaline äärmine klemm, pealtvaates)
- saadud takistus peaks olema ca 10% potekale märgitud väärtusest.

Lineaarse potentsiomeetri takistus on kiiresti muutuv ( järsk tõus ) Seda ei peaks kasutam võimendis.

Siin tahaks näha põhjendust, miks ei peaks? Sisendis ei peaks, sest on vajalik signaali logaritmiline reguleerimine (kuulmise tundlikkuse kohaselt). Kuid kas ka biasi reguleerimisel ei peaks?

Peab kasutama logaritmilist potentsiomeetrit, sest saab täpsemalt biasi reguleerida.

Aga kas ikka saab? Logaritmilise poteka korral muutub takistus ju mitte sujuvalt, vaid vastupidi - üsna hüppeliselt.

Lampi läbiv vool läheb liiga kõrgeks ja lamp võib ära sulada ( rikneb ).

Just nii. Järelikult - biasi seadistamise ahela detailid peavad olema eriti kvaliteetsed ja töökindlad, ei saa kasutada suvalist rämpsu. On see nii?

Fixed biasi eeliseks on see, et saab nupust keerates lambi eelpinge paika sättida ja seda ka teha siis kui lamp on vananenud ja bias vajab uuesti reguleerimist.
Auto biasi miinuseks on, et ei saa reguleerida. Peab takistitega eelpinget sättima. Ja on ka raskendatud vanade lampide kasutamine.

Aga äkki on auto biasi eeliseks just see, et eelpinge on kogu aeg õige? Et ei ole võimalustki, et lampide vananedes bias paigast ära läheb? Ehk on see siis hoopis positiivne omadus? Aga miks seda siis alati nii ei tehta, vaid ikka tehakse fix biasiga võimendeid? Mis võiks olla selle põhjus?

Aautobiasi korral on lambi katoodis suhteliselt suur takistus. Kas see mitte ei piira lampi läbivat helisignaali voolu? Mida teha, et saada lampi läbiv signaali vool piisavaks?

Fix biasi korral on lambi katood põhimõtteliselt massi ühendatud, sel juhul pole voolu piiravat takistit katoodis. Kas mitte nii ei saa me lampi läbivat signaali voolu lihtsal viisil soovitud suuruseni seadistada, biasi poteka abil?

[plaaster]

Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Siin tahaks näha põhjendust, miks ei peaks? Sisendis ei peaks, sest on vajalik signaali logaritmiline reguleerimine (kuulmise tundlikkuse kohaselt). Kuid kas ka biasi reguleerimisel ei peaks?

Biasi reguleerimiseks kasutan lineaarseid potentsiomeetreid.

Aga äkki on auto biasi eeliseks just see, et eelpinge on kogu aeg õige? Et ei ole võimalustki, et lampide vananedes bias paigast ära läheb? Ehk on see siis hoopis positiivne omadus? Aga miks seda siis alati nii ei tehta, vaid ikka tehakse fix biasiga võimendeid? Mis võiks olla selle põhjus?

Autobiasi korral on lambi katoodis suur takistus ja piirab lampi läbivat helisignaali voolu.

Mida teha, et saada lampi läbiv signaali vool piisavaks?

Biasi reguleerimisega.

O.T. Kas oleks õige panna teine plaat alla ja kasutada plekke, seadmed võivad kuumaks minna. Või ma eksin?

Mul pole plekki sinna panna. Paneksin ajutiselt hõbepaberit alla. Hiljem kui asi häält teeb ja meeldib, siis ehitan korralikult sasii sisse ja panen korralikumad kondensaatorid ka.

kas tegemist on logaritmilise potekaga, siis saab seda teha nii:
- keera liugur keskasendisse
- mõõda takistus keskmise klemmi ja selle äärmise klemmi vahel, mis peaks olema ühendatud massiga (maha keeramise suunaline äärmine klemm, pealtvaates)
- saadud takistus peaks olema ca 10% potekale märgitud väärtusest.

Mul on SP3 - 30a 22k potekaid mitu tükki. Need on vist logaritmilised. Testriga mõõtes, poteka klemmid all pool, keskmine parempoolsega kokku ühendatud. Siis vasakule keerates takistus vähenes ja paremale poole suurenes. Kuid tundus küll, et hüppeliselt ehk logaritmiliselt.
Kas neid katsetamiseks ei kõlba biasis kasutada ?

[GU50]

Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Mul on SP3 - 30a 22k potekaid mitu tükki. Need on vist logaritmilised. Testriga mõõtes, poteka klemmid all pool, keskmine parempoolsega kokku ühendatud. Siis vasakule keerates takistus vähenes ja paremale poole suurenes. Kuid tundus küll, et hüppeliselt ehk logaritmiliselt.
Kas neid katsetamiseks ei kõlba biasis kasutada ?

Kodutöö: mis väärtusi sa skeemis näed biasi reguleerimise potekatel? Kas selle sul olemasoleva poteka 22k takistus on sinu arust piisava täpsusega, võrreldes skeemis oleva väärtusega? Mis võiks olla selles skeemis bias poteka täpsus (+/- mitu %)?

СП3-30a karakteristiku (reguleertunnusjoone) tähise leiad poteka pealt. Tähise seletuse leiad takistite raamatust. Lahke inimesena ütlen, et andmed on lk. 29 ja 268. Kui vene keelt ei oska, siis pead soetama rohkem raamatuid, näiteks "Raadioseadmete üksikosad", L. Abo. Lk. 220.

Küll on elu ikka mõnus ja lihtne tänasel Internetiajastul, tee ainult kolbakene lahti ja ise ei pea midagi mõtlema... Ega kuskilt otsima... Vanasti mõtles sinu eest partei, tänapäeval muidu lahked inimesed... Learning all the time (B. Hill)

[GU50]

Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Autobiasi korral on lambi katoodis suur takistus ja piirab lampi läbivat helisignaali voolu.

Mida teha, et saada lampi läbiv signaali vool piisavaks?

Biasi reguleerimisega.

Vastus tuleb lugeda mitterahuldavaks. Vaata hoolega, jutt käib autobiasist. Mõtle veel, vihjeks - SIGNAALI VOOL (ehk AC), autobiasi korral. Biasiga reguleeritakse teadupoolest ainult tühijooksu voolu (DC).

Need siiani läbikäidud on elementaarse taseme asjad (ja kaugeltki mitte pool veel), mis peab endale selgeks tegema, enne kui hakkad lampvõimendit koostama. Muidu ei saa sa seda iialgi tööle. Ja kuna oled otsustanud õppida baasilisi küsimusi foorumi kaudu, siis lepi siinsete õpetamismeetoditega. Keegi ei hakka neid asju lahti nämmutama, kuid teemakohaseid suunavaid küsimusi ja vihjeid iseõppimiseks saad.
Loodan et ka 200W tagaajajad mõtlevad kaasa, et ei peaks hakkama jälle otsast peale...

[plaaster]

Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Kodutöö: mis väärtusi sa skeemis näed biasi reguleerimise potekatel? Kas selle sul olemasoleva poteka 22k takistus on sinu arust piisava täpsusega, võrreldes skeemis oleva väärtusega? Mis võiks olla selles skeemis bias poteka täpsus (+/- mitu %)?

Skeemis on jah antud 100k väärtusega pote +/-10 % täpsuse erinevusega.

Autobiasi korral on lambi katoodis suhteliselt suur takistus. Kas see mitte ei piira lampi läbivat helisignaali voolu? Mida teha, et saada lampi läbiv signaali vool piisavaks?

Takistust tuleb vähendada ?

СП3-30a karakteristiku (reguleertunnusjoone) tähise leiad poteka pealt. Tähise seletuse leiad takistite raamatust. Lahke inimesena ütlen, et andmed on lk. 29 ja 268. Kui vene keelt ei oska, siis pead soetama rohkem raamatuid, näiteks "Raadioseadmete üksikosad", L. Abo. Lk. 220.

See on hoopis kihttakisti.

[GU50]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Skeemis on jah antud 100k väärtusega pote +/-10 % täpsuse erinevusega.

+/-10% on selles skeemis ok, (tegelikult isegi enamuses skeemides). Aga kas 22k mahub 10k +/-10% sisse?

Takistust tuleb vähendada ?

Ilmselt, aga mil viisil? Kas takisti takistust vähendades ei muutu mitte bias pinge sobimatuks, lambi tühijooksu vool läheb ehk valeks?

See on väga oluline kogu lampvõimunduse juures - saada aru fixed ja auto- (katood-) biasi olemusest. Sestap peatungi selle juures pikemalt.

Näiteks üks autobiasiga võimendi skeem. Mida näed lampide katoodahelas lisaks bias takistile? Mille jaoks see komponent seal võiks olla?

See on hoopis kihttakisti.

Väga paljud potekad on kihttakistid. Ütleksin, et isegi valdav enamus. Nüüd oleks kohane uurida, millised on traatpotekad ja millised kihtpotekad.

[plaaster]

Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Aga kas 22k mahub 10k +/-10% sisse?

Ei mahu.

Ilmselt, aga mil viisil? Kas takisti takistust vähendades ei muutu mitte bias pinge sobimatuks, lambi tühijooksu vool läheb ehk valeks?

Ei oska vastata.

Näiteks üks autobiasiga võimendi skeem. Mida näed lampide katoodahelas lisaks bias takistile? Mille jaoks see komponent seal võiks olla?

Katoodahelas lisaks bias takistile on ka kondensaator. Mille jaoks see komponent seal on kirjas selles lõigus -
Since cathode biasing eliminates the need for a special negative DC bias supply, why don't all amplifiers use cathode biasing? Well, cathode biasing is not without its faults. It turns out that in order to keep the DC bias supply voltage at the cathode constant while the input signal is changing, the cathode resistor must be bypassed with a large capacitor. This capacitor effectively "shorts" the AC signal component to ground, while allowing the DC voltage to remain relatively constant. If the capacitor is removed, the cathode DC voltage will have a signal voltage superimposed on it, which will subtract from the grid-to-cathode signal voltage, and reduce the gain of the stage.
Ma ei oska seda eriti lahti seletada. Kuid mingil määral sain aru.

Väga paljud potekad on kihttakistid. Ütleksin, et isegi valdav enamus. Nüüd oleks kohane uurida, millised on traatpotekad ja millised kihtpotekad.

Traatpotekat kasutakse küttekehade - ja mootori kiiruse reguleerimiseks näiteks ventilaatori.
Kihttakisti kohta ei leidnud infot.

[GU50]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Ei oska vastata.
Katoodahelas lisaks bias takistile on ka kondensaator.

Võibolla on vastus selles peidus, mis komponent millist voolu läbi laseb?
Takisti - laseb läbi nii alalisvoolu (DC) kui vahelduvvoolu (AC).
Kondensaator - laseb läbi vahelduvvoolu, kuid mitte alalisvoolu.
Mis siis juhtub lambi katoodvooluga, kui katoodis on paralleelselt nii takisti kui kondensaator?
Katoodtakisti määrab lambi biasi, ehk negatiivse eelpinge, mis määrab lambi tühijooksu voolu, mis on olemuselt alalisvool.
Mismoodi see kondensaator seal siis abiks olla võiks? Üsna suure mahtuvusega ka teine paistab olema. Loogika küsimus... Kui loogikat jääb puudu, siis vastus on olemas siin: pdf lk 116 (raamatu lk 230-233).

Traatpotekat kasutakse küttekehade - ja mootori kiiruse reguleerimiseks näiteks ventilaatori.
Kihttakisti kohta ei leidnud infot.

Vastus enamvähem sinnakanti...
Traatpotekad on reeglina lihtsalt oluliselt suurema võimsustaluvusega. Tänu sellele omadusele kasutatakse neid vahel Push-Pull auto bias skeemides lõpplampide katoodahelates. Mis võiks olla sellise ühendamise eelised? Vihje: raadio Estonia-2 skeem.
Samas heli sisendsignaali reguleerimiseks pole traatpotekad head, sest helisse tekiks palju krõbinaid, kui liugklemm mööda traate liigub. Sisendis pole ka vajadust nii suurt võimsust taluvate potekate järele.

[plaaster]

Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Mismoodi see kondensaator seal siis abiks olla võiks?

Kondensaator šundib eelpingestustakistit, lastes läbi helisageduslikku vahelduvvoolu komponenti tagades sellega astme normaalse töö

Traatpotekad on reeglina lihtsalt oluliselt suurema võimsustaluvusega. Tänu sellele omadusele kasutatakse neid vahel Push-Pull auto bias skeemides lõpplampide katoodahelates. Mis võiks olla sellise ühendamise eelised? Vihje: raadio Estonia-2 skeem.

Ma ei tea. Võibolla need ei lähe nii väga kuumaks.

Hetkel olen nii kaugele jõudnud http://img132.imageshack.us/g/img3114z.jpg/

Mis võiks halvim olla kui see mul tööle ei hakka. Võib põlema minna ?

[aqv]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Ma nii eneseharimise mõttes küsin, et miks enam ei sobi eesti keeles öelda vastastakt- aste/võimendi? Olen ma millestki lootusetult maha jäänud?

[GU50]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Ma nii eneseharimise mõttes küsin, et miks enam ei sobi eesti keeles öelda vastastakt- aste/võimendi?

Minu meelest sobib, ütle aga. Kuna eesti keel on ametlikult nõnda lõdvaks lastud, siis isiklikult enam ei ürita ajada taga korrektset keelekasutust. Tundub olulisem, et inimesed üksteisest täpselt aru saavad ega ennast keelekasutuse tõttu ära tapa. Olgu siis "trahvod push-pull amplifikaatorites kontakteeritud resistorite ja kapatsiteetide kaudu adekvaatsel meetodil".

Mulle meeldiks näiteks, kui kasutataks eesti keelde juba 1949 a. A. Põdrus'e teoses "Elektrovaakumseadised" pakutud sõna "elektrontoru" rahvapärase "raadiolamp" asemel. Sõna elektrontoru avab kõnealuse elektronseadise olemuse paremini, lambi all mõistame ikka enamasti valgusallikat (petrooleumlamp, taskulamp, tänavavalgustuslamp, jalgrattalamp jne).

[GU50]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Ma ei tea. Võibolla need ei lähe nii väga kuumaks.

Kui sa nüüd tõesti oleksid vaadanud seda Estonia raadio vastastakt-lülituses lõpuga skeemi, siis näeksid, et seal on potekas ühendatud katoodidesse. See võimaldab tasakaalustada lõppastet.

Mis võiks halvim olla kui see mul tööle ei hakka. Võib põlema minna ?

Kontrolli kõik 3x üle, enne kui voolu peale lased:
1. kas dioodsillad on õieti ühendatud?
2. kas elektrolüütkondekatel on polaarsus õigetpidi?
3. kas kondensaatorite pingetaluvus vastab oodatavatele tööpingetele? Peaks olema varuga.
4. kontrolli veelkord kõik üle.

[plaaster]

Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Mida arvata sellest skeemist.

Kui sa nüüd tõesti oleksid vaadanud seda Estonia raadio vastastakt-lülituses lõpuga skeemi, siis näeksid, et seal on potekas ühendatud katoodidesse. See võimaldab tasakaalustada lõppastet.

See oli juba keerulisem skeem ja ei saanud sellest hästi aru.

kas kondensaatorite pingetaluvus vastab oodatavatele tööpingetele?

Need kondekad mis on 0,1 uF nende pingetaluvust ma täpselt ei tea. Need muidu kõlbavad võrgu filtriteks. 250 - 275 Volti vahelduvvoolu kannatavad küll. Aga kui palju alalisvoolu ei tea. Elektrolüüt kodekad on osa jadamisi ühendatud, pinge taluvus peaks nii suurenema. Rööbiti ühendades mahtuvused.