Pingekordisti kenotroniga 5C4S

[pupsik46]

Tere!
Vaja saada 300V ja ca 200 mA. Olemas on vene teleka trafo TCш170 ja kenotron 5ц4с. Netis tuhnides leidsin sellise programmikese nagu PSU Designer II (psud2) millega saab simuleerida toiteplokke.
Sai siis simuleeritud ja joonistatud skeemike, äkki keegi viitsib kontrollida.

PS. Kuna trafost tuleb kyte 6.3V siis kas 1oomise takistiga saab tekitada sobiva pingelanguse kenotroni 5V kytte jaoks.

[martinj]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Aga miks ei peaks töötama ?

[pupsik46]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Esimene kokkupuude kenotronidega, ei tahaks nagu midagi mahapqletada.
Kui mqni teadjam ytleb, et kqik OK, siis läheb skeem käiku.

[VT-25]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Skeem iseenesest on ok aga...
Ma ei mäleta, palju oli TCш170 nom. vool antud mähistel. Kardan, et ca 200mA. See on antud kontekstis vähe, oma 2x vähem, kui vaja oleks. 5ц4с, pingekordistis ja 200mA koormusega... ei meeldi sulle seda öelda aga... no way. Võtsid sa arvesse drosseli alalisvoolu takistuse? Kadu ka seal.
Mis mähised sel trafol veel saadaval on? Miks sa täidperiood silda kasutada ei taha? Kenotron pos. ning pooljuht dioodid neg. poole jaoks?
1 oomine takisti on liiga suure takistusega. 5ц4с tahab küttevoolu ca 2A. 0,65 oomine takisti annaks pingelangu 1,3V, lähim standardväärtus 0,68 oomi. Ning vähemalt 5W.

Edit: Oh ei.... vaatasin uuesti skeemi. Valetasin ennist, kui ütlesin, et vaatasin. Tegelikult ei pööranud asjale üldse tähelepanu. Sorry, minu viga. see asi ei tööta mitte üks raas. Sa ei saa pingekordistit teha ühe kenotroniga, kuna neil on ühine katood. loogiline ju. Huvitav, kus mu mõtted küll varem olid?

[pupsik46]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Nom. voolu peast ei mäleta, raamatus tyhi koht selle trafo kohal, pean kodus trafolt järgi vaatama.
Trafost saadavad pinged : 74, 127, 6.35, 6.35V.
Kas see vajaminev ca 400mA tuleneb kenotroni max anood voolust 375mA?

Nominaalne vool trafo mähisel sqltub traadi jämedusest eksju?, siis otsustades raamatu järgi on 74V mähis 0.47 ja 127V mähis 0.55, mis peaks väljakannatama 0.55A.

[pupsik46]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Nojah, siis läks hea plaan nahka, trafo andmed sellised siis:
6.3V 8.5A
6.3V 0.3A
74V 0.4A
130V 0.6A
Nagu ma olen aru saanud siis kenotroni ja teiste lampide kütted peavad olema võetud erinevatelt mähistelt, niiet see trafo kenotroniga toitmiseks ei sobi, ei raatsi nagu vanu komplektseid lampraadioid lammutama ka hakata

[pupsik46]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Leidsin sellise skeemi, mida teadjamad selle kohta arvavad.
http://audioportal.ru/forums/attachm...7&d=1145962059
Kas kenotroni ja teisi lampe võib ühe küttemähise pealt toita?

[Qbic]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Sellel TCIII-170 trafol on ju 6V mähiseid kaks gruppi (lampidele ja koobile). Juhul kui kineskoobi küttemähis nõrgaks jääb võid kasutada lisa trafot kenotroni kütteks. Päris 300V tõesti kätte ei saa aga ca 290V saab küll (76+133=209*1,4=292V)

[martinj]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Leidsin sellise skeemi, mida teadjamad selle kohta arvavad.
http://audioportal.ru/forums/attachm...7&d=1145962059
Kas kenotroni ja teisi lampe võib ühe küttemähise pealt toita?

Ei ole lubatud skeemi vaadata.

Teiste lampide kütmise kohta sama mähise pealt ei soovita, sest sõltuvalt skeemist on kenotroni katood päris kõrge pinge all . Kardan, et see võib põhjustada läbilööke või heal juhul muid häireid, sest kogu toitepinge läheb siis kütteniidi ja katoodi vahele(katood on harilikult ju maapotentsiaali lähedal).

[pupsik46]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Selline skeem siis:


Loobusin kenost, kuna liiga komplitseetud variant antud olukorras, pole ühtegi liigset sobivat trafot.
Teen pooljuhtidega, nagu Cheopps privas pakkus välja - pingekordisti 76V ja tavaline alaldi 130V järjestikku.
PSUD vajab simuleerimiseks koormuse takistust, kas see arvutatakse Ohmi valemi järgi - R=U/I ehk siis 1koomi=300V/0.3A?

[Cheopps]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Jah.Koormust võib võtta kui aktiivtakistust.

[VT-25]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

PSUD-s võid kasutada ka püsivool-koormust. Siis ei pea midagi arvutama, määrad ära koormusvoolu mA-tes.
Aga jah - trafo väljundpinge on madalavõitu selleks, et kenotroniga ning pooljuhtdioodidega silda teha. Sa võid muidugi sinna natuke (ca 50-70V) juurde kerida. See pole eriti keeruline
Pealegi 5ц4с on reaalselt kasutatav kuskil kuni 150mA koormusvoolu puhul ning ka siis tuleb pingelang temas üpris suur. Kui suurema lubatud voolu ning väiksema sisetakistusega kenotrone (näiteks 5ц3с) võtta pole, võid muidugi 5ц4с-e 2tk paralleeli panna.

[KaruTEC]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Natuke offtopic, kuid sellise LC ahelate korral tasuks arvutuslikult kontrollide resonantse. Neid on seal päris mitu. Samas tundub et L suur takistus teeb hüveteguri madalaks ning muhku peaaegu polegi. Aga assuming is the mother of all fuckups

[VT-25]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Aga assuming is the mother of all fuckups

Indeed.
Seepärast polegi drosselite DC takistus sugugi mitte nii halb asi kui inimesed tihtipeale arvavad. Teinekord on sellest isegi vähe ning toitesse tuleks hoopiski lisada takistust, võimalikult väikese induktiivsusega takistite näol. Hea oleks silufilter lõpetada RC ahelaga. Valides R-i võimalikult suure, et saada suurt ajakonstanti ja piisavat isolatsiooni (mõlemat pidi!) ning samas võimalikult väike, et pingelang liiga suur ei tuleks.
Pahatihti suhtutakse toitesse kui hunnikusse kondekatesse, drosselitesse ning takistitesse. Niipea kui hakata vaatlema seda kui häälestatud võnkeringe, väheneb võimalis funkuppideks oluliselt. Ja lihtne on asi ainult siis, kui on tegu enam-vähem konstantse koormusega (A klassi võimud). AB klassi võimule head toidet teha võib olla tõeline pain in da arse.

[KaruTEC]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Vahel on huvitav vaadata "high end" projekte, kus toites on kuhjade kaupa black geite ja muud ussiõli ja siis juhtmestus on sama topoloogiaga nagu esikulambil. Ja enamike komponentide vajadus on rohkem kui kaheldav. Ei pea silmas topicualagataja projekti.

Muuseas, esialgu üsna asjalikuna tunduv lähenemine - suur lüüt toitekas ja siis väike paber vms. otse transi juures et kompenseerida vahejuhtmetes tekkivat induktiivset takistust, ei olegi nii süütu ja võib teatud tingimustel uljalt igasugu sodi tekitada.
Kokkuvõtteks: isegi ühe LC ahelaga toitekas koos single-ended lambi või mosfetiga on jube keeruline analüüsida ja selle baasil saab veel 10 aastat doktoritöid teha.