Pingekordisti kenotroniga 5C4S

[VT-25]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Teema on ammu juba emmendatud ja kenotrontoide minema visatud, aga ajaloolise tõe huvides tahaksin ära märkida selle originaalskeemi puhul ühe fataalse vea, mis tuleneb kenotronide kasutamise eripärast.

Nimelt ei taha kenotronid näha oma koormuseks väga suurt mahtuvuslikku elementi. Maksimaalse kenotroni taha ühendatava kondeka väärtuse leiab iga lambi speccidest, 5u4C jaoks on see 5uF. Siis peab vahel olema induktiivelement ja siis alles saab laduda nii palju kondesid kui süda lustib ..

Andrus.

Mhmh
See pole küll vale, kuid pisut liialt abstraktne.
Kenotronide andmelehtedel on tavaliselt ära toodud "typical operation conditions", kus on määratud soovituslik maksimaalne kondensaatori mahtuvus kondensaator-sisendiga silufiltri puhul. See väärtus on õige ainult nendel tingimustel. Maks. mahtuvus oleneb kenotroni lubatavast peak voolust, koormuseks oleva seadme poolt tarbitavast maks. voolust ning kenotroni anoodiahelas olevast takistusest. Milleks on trafo sekundaarmähise takistus, juhul kui ei ole lisatud takistust mingil muul kujul või on see ebaoluliselt väike. Niisiis ei tohi seadme poolt tarbitav vool ning kondeka laadumisel tekkiv vool liitudes ületada kenotroni lubatavat peak e. maks. voolu.
Peale esimest kondekat ei pea olema tingimata induktiivelement. Peaks olema midagi, mis piiraks järgnevate kondekate laadumisel tekkivat voolu. Ehk midagi, mis eviks vajalikul määral takistust, vastavalt olukorrale. Muidugi takistitega on kõik lihtne. Induktiivsustega on asi keerulisem. See on muidugi puhas teooria. Teoreetiliselt pole teooorial ja praktikal vahet. Praktikas aga on.

[pupsik46]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Sai siis pingekordisti plaat ümbertehtud tavaliseks sildalaldiks, 2 RC filtrit, väljundpinge 275V, midagi enam ei kärssa. Pilte klõpsisin kah väheke http://www.foto24.ee/album/6272

[GU50]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Kasutage alaldites kaudküttega dioode, nendega ei ole esimese kondeka mahtuvus nii kriiitiline. Sobivad on näiteks 6Д20П ja 6Д22С. Viimasel on vool kuni 1A. Ka ei ole kütteniidi mähise isoleerimine kaudkütte puhul nii kriitiline. Kaudküttega dioodid soojenevad ka kauem, enamasti ei ole vaja anoodtoite viivituslülitust.

[pupsik46]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Need on vist need dioodid mis on telerite toiteplokkides?
Kahjuks pole selliseid uusi, on ainult 6Hblabla.

[Cheopps]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Kasutage alaldites kaudküttega dioode, nendega ei ole esimese kondeka mahtuvus nii kriiitiline. Sobivad on näiteks 6Д20П ja 6Д22С. Viimasel on vool kuni 1A. Ka ei ole kütteniidi mähise isoleerimine kaudkütte puhul nii kriitiline. Kaudküttega dioodid soojenevad ka kauem, enamasti ei ole vaja anoodtoite viivituslülitust.

Nendel krditel on küttevool suur; viib toitetrafo mõõtmed ülesse.Muidu endal paar esimest mainitud isendit pakkuda, kui huvi.Ise ma neid ei kasuta...

[fre]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Nendel krditel on küttevool suur; viib toitetrafo mõõtmed ülesse...

6Д20П on jah küttevool 1.8A, arvutuslik võimsus seega 11,34W ja
6Д22С on küttevool 1.9A mis teeb võimsust 11,97W.
Tuba valgustavad ka nirusti...

Aga ega "tavalistelgi" (otseküttega) just vähe pole:
5Ц3С - 5V ja 3A, võimsust seega 15W küttele;
5Ц4С - 5V ja 2A mis teeb võimsust 10W.
Tõsi küll, need mõlemad on ka kahe anoodiga...

[pupsik46]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Tsitaat vene foorumist:

6Д14П прогреваются около 40 секунд. У 6Д20П это время меньше в два-три раза.

40/3= ca13++ sekundit soojeneb. Natuke vähe?

6Д22С ülessoojenemise aeg on väidetavalt pikem (ca30sek), mis sobiks paremini.

Samas kas mul on mõtet jamada nende 6Дxxx dioodidega? Praegu saan pooljuhtidel alaldiga vajaliku pinge kätte ja on kompaktne.

[fre]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Samas kas mul on mõtet jamada nende 6Дxxx dioodidega? Praegu saan pooljuhtidel alaldiga vajaliku pinge kätte ja on kompaktne.

Lihtsam ja kompaktsem on pooljuhtalaldiga tõesti...
Et miks siis üldse tänapäeval veel kenotrone kasutada. Paar põhjust ikka leiab. Lampvõimendis oleks see stiilne (paljud peavad seda oluliseks) - lambid monteeritakse võimendi peale püsti ja jäetakse effektselt nähtavaks (nagu iidsetel raadiotel oli). Lisaks sellele et nendel on siis parem jahutus, lisandub väline omapära ja/või ilu... Eks siis on seda ilu rohkem kui kenotronid ka veel lisatud on. Teiseks on võimendi lampide (eriti võimsamate, need ka maksavad soliidselt...) tööiga pikem kui anoodpinge antakse alles pärast ülessoojenemist peale, kenotronalaldiga saabki juba kuigipalju viivitust.
Katoodi emissioonivõimest ühes teemas millalgi tegin juttu, leian ka selle siia:

http://tevalo.ee/foorum/showthread.php?t=17835

[pupsik46]

Vs: Pingekordisti kenotroniga 5C4S

Täitsa nõus sinuga, alul ju tahtsin ka kenotrone kasutada aga näed - ei õnnestunud.
Cheoppsi dioodid pakuvad huvi, äkki peaks äraproovima - trafost 140V - pingekordisti - 2 RC ahelat, peaks pinge tulema ca300V.