Sain lõpuks ühe Estonia4 komplekti jagu kola kokku ja enamvähem korda säetud. Eesmärk oli koostada võimalikult originaalilähedane ja korraliku väljanägemisega komplekt, mis võiks vahest ka häält teha.
Tegemist vajas peamiselt väline pool- põhjalikku puhastamist, ja mehhaaniline osa - nöörajamite, plaadiseadme, nuppude jm. korrastamist.
Täpne mudel on tegelikult Estonia 4E, mida tavalisest "neljast" eristab kõigepealt ingliskeelsete kirjadega sihverplaat
Tootmisaasta on arvatavasti 1967 - selle kinnituseks oli plaadimängija esipaneelil embleem "50 aastat suurt oktoobrit" (eestikeelne! ).
Seerianumber on 00916-C. RETi tolleaegsete tootmismahtude kohta ütleb raadiotuba, et juba 1966 toodeti 3884 eksemplari, mis tähendab, et nii väikse järjenumbriga ei saa see olla 1967 aasta aparaat, või arvestati 4E seerianumbreid eraldi. Võimalusi on veel (igasugu asendused ja omaloomingud), aga see pole praegu teemaks.
Võrreldes teiste tavaneljadega, mida olen näinud, on sellel E-mudelil lisaks ka plaadimängija kambri valgustus.
Kui keegi teab midagi 4 ja 4E erinevustest ja omaaegsest tootmisest, oleks huvitav kuulda. Idee järgi oleks pidanud need ilmselt kõik ekspordiks minema -milleks muidu välismaakeelsed kirjad... aga kellel see idee tuli ja kuidas asi tegelikult käis ...?
Plaadimängija poolel istub sahtlis tavaline standardne III-ЭПУ-20-3, mis juba põhimõtteliselt on õudus kuubis, aga kuidagimoodi ikka töötab.
Originaalsuse huvides jätsin plaadika alles sellisena nagu ta oli, ja ega kaasaegsemate ajamite plokid sinna kitsasse kasti hästi ei mahukski. Isegi LP-vinüül mahub hädavaevu.
Raadio-osas oli keegi hea inimene juba enne mind suhteliselt toimivalt teinud ümberhäälestuse FM sagedustele 87-108MHz(reaalselt siiski 88-105MHz).
Tugevamaid jaamu püüab päris hästi, aga mõningaid ei vali üldse välja. Häälestusindikaatori lambike 6E1П lööb oma rohelise lehviku laiali ainult pereraadio jaamale sattudes.
FM häälestusnupu nöörülekannet tuli natuke ümber teha võrreldes nii originaali kui ka eelmise mehhaaniku leiutustöödega.
Igatahes on väga tänamatu töö neid nöörijupikesi seal rataste vahel paika ajada, ei soovita
Helid, mida aparaat suudab kuuldavale tuua, on üllatavalt head, arvestades neljakümnele lähenevat vanust ja nõuka-ajastu puudutust.
Kui saundile midagi ette heita, siis igatahes mitte basside puudumist, mida selliste valjukatega (2tk 4ГД-7) kõlaritelt oleks ehk kõige rohkem kartnud.
Vastastaktis lõppaste kahe 6П14П-ga jaksab madalama otsa päris hästi välja vedada ja bass on üsna "mahlane". aga eks kuulake-"vaadake" ise
(7Mb video) Põhimõtteliselt samade kui mitte paremate valjukatega ja ühe 6П14П baasil võimendiga raadioola Ural111 hääl on tunduvalt lahjem ja bass läheb moonutusse väga kiiresti.
Tehnilistes näitajates lubatud väljundvõimsuste suhe on kah muidugi väga kõvasti PP kasuks, 6W PP vs. 1,5W SE nominaalvõimsust.
Mõned probleemid jäid kahjuks alles ka pärast kokkupanekut.
Lahtivõetud olekus ei märganudki et midagi häda oleks, aga nagu kiuste ujus pärast kokkulappimist välja pidev vaikne krõbin mahakeeratud häälepoteka korral, mis võib olla poteka viga, kuigi mitte ainult...
Asendust sellele pirakale potentsiomeetrile (tagaosa läbimõõt 4cm, varre pikkus 7cm) ei ole veel otsinud, aga märgatavalt paremaks läks olukord pärast liuguri nihutamist takistuspinna kulumata osasse.
Teine puudus on seotud samuti häälepotekaga, täpsemalt selle toonkompensatsioonahelaga.
Volüümi vaiksemas osas on kõrgeid sagedusi vähe ja bass domineerib. Karakteristik läheb talutavaks alles regulaatori keskosas, aga siis on heli kaugelt liiga vali. Astmelise tämbriploki mõne lülitiga saab liigbassidest küll lahti, aga paraku võetakse siis ka täiendavalt kõrgeid maha.
Vaatamata kõigile puudustele võiks sellist aparaati teistelegi soovitada, see kolakas (komplekti laius 90cm, kõrgus jalgadel 1m, kaal 40kg!) on töötavas olekus muljetavaldav - tuba täis helisid ja raadiot ennast
Comment