Lampvõimendite tootmine

[moi]

Vs: Lampvõimendite tootmine

Vahest saab ikka nalja ka natuke:
http://sound.datagor.ru/forum/viewth...8&thread_id=85

[kreeklane]

Vs: Lampvõimendite tootmine

ja et mis päriselt häält teeb

[GU50]

Vs: Lampvõimendite tootmine

Kas omahind on müügihinnast 10% ?

Minu kogemuse kohaselt alla 200% kattega ei toodeta laiatarbe elektroonikatööstuses midagi. Ei tasu ära, väga riskaabel tööstusharu - tooted vananevad moraalselt väga kiiresti, pidevalt on vaja raha tootearendusse pumbata ja uusi tooteid turule paisata. Edasimüüjad kruvivad oma marginaali tootjahinnale otsa, nemad tahavad ka elada. Transport tehasest müüja/ostja juurde maksab üsna palju, sest Eesti (t)urg ei ole kõneväärt, müük peab toimuma globaalselt. Igasugu tollid ja käibemaksud lisavad oma osa ja mitte väikese. Nii et kui toode on superhea, tootmiskulud olematud, müügistrateegia agressiivne ja globaalne, siis on isegi natuke lootust et teema kohe põhja ei kõrbe. Kui midagi megahead tahad toota, siis ilmselt on lahenduseks ühemehe firma ja otsetellimuste tegemine tellijatele. Aga sel juhul peab olema ülikõva ja tuntud nimi.

[Daddario]

Vs: Lampvõimendite tootmine

Järgmiseks võib lisada "lamp CD-mängija". Mis sisaldab CD-romi, kontrollerit (nuppude ja LCD jaoks), ühte 6n2p lampi puhvriks ja toidet, mis koosneb kahest 220-12 trafost(ühendatakse sekundaaripidi kokku). Tehtud asi küll, enam-vähem. Tootmine on lihtne, kuna kliente pole palju(igaõhtune nokkitsemine). Hind orienteeruvalt:
CD-rom: 200.-
Kontroller: 600.-
Toide+muud jubinad: 200.-
Korpus: 800.-
Lakkid, värvid, tahm, paberid, jne: 200.-
Kokku: 2k

See on arvestades, et kellegile palka ei maksa ja teed kõik käsitsi(v.a. korpus ehk, selle lased teha tuttaval plekkseppal).

Suurt tulu sellega ei teeni, kuid see-eest on õhtud sisustatud.

[kreeklane]

Vs: Lampvõimendite tootmine

aga tootmiseks oli see lampvõimendi ideaalne.ma küll ei tea,mis hinnaga teda müüdi,aga nagu moi pildilt näha,on toiteplokk täitsa aus,trükiplaat korralikult tehtud ja disain samuti väga korralik.
heli võimendamiseks oli antud mudelil kaks TDA7294 ja kui võimendi poleks ühel päeval otsad andnud,siis oleks omanik siiamaani kindel olnud et tal on korralik lampvõimendi.
antud juhul oli muidugi tegu pettusega,aga kes endale ise võimendit teeb,see võiks disainist eeskuju võtta.

[tagahoovis]

Vs: Lampvõimendite tootmine

Kusagilt jäi mulle silma ka kuusnurkse kujuga võim. Ei mäleta täpselt, kuid võis olla inglane.

[tagahoovis]

Vs: Lampvõimendite tootmine

On võimalik alla 10- ne hinnaga küll teha ja ka kolme mehega. Lugu selles, et ise ka pisut disaini õpitud ja reklaamifirmas tööl oldud. Ka pleki ja puutöö pole võõrad.

[Daddario]

Vs: Lampvõimendite tootmine

Leidsin ka selle vinge CD-mängija üles:
http://www.audioanalogue.com/eng/rossini.php http://www.audioanalogue.com/img/Brochure/93.jpg

Hind on 17k. Kaubaks läheb ta hästi, kuna kõik vajalik on olemas:
Lamp - olemas.
Sõna "HiFi" korpusel - olemas.
Peen nimi - olemas.
"Analog sound" - olemas.
NAD'i, B&O'i ja HK'it kopeeriv välimus - olemas.
Toroid - olemas.
Kaheldavate väärtustega numbrid tehn. infos - olemas.
Mida veel võib üks hing ihaldada?

Lisaks olen 100% kindel, et " Highest-quality passive components." all mõeldakse tootjaid nagu maxicap ja takisaki.

[tagahoovis]

Vs: Lampvõimendite tootmine

Siit foorumist tuleb päris häid mõtteid. Lasin isegi väljatrüki. Hea, et inimesed suudavad veel peaga töötada.

[tagahoovis]

Vs: Lampvõimendite tootmine

Ja veel täpsustuseks,et lisaks võimudele on plaanis ka muid elektroonilisi vidinaid toota. Metalliotsiatega olen kätt harjutanud, kuid nende turg on praegu küll täis. Kuid on eriseadmid, kas või veesoone määraja ja muid imevigureid.

[KaruTEC]

Vs: Lampvõimendite tootmine

Ma jahutaks entusiasmi. Sa räägid 3 mehelisest firmast, see tähendab püsikulusid (koos rendiga) ca 100k kuus, see tähendab omakorda siis ca 20 võimendit iga kuu müüa. Aga garantii, tugi, tootmine ? Piisab, et sellest 20st 1 oleks poolpidune ja satuks kisakõri kätte, niipalju siis mainest.
Piiritaha müües jääb kasumit veel vähem alles.
Disain, komponentide testimine, plekitööd, klaasitööd, valmis võimude burn-in....

Tasub järgi mõelda ja mitte ainult kategooriates "kui väga tahta siis saab".
See "väga tahtmine" kipub ära kaduma, kui rahakotis tuul vilistab.

[Shele]

Vs: Lampvõimendite tootmine

Tore, kui keegi ka midagi teha üritab, hädaldajaid on niigi ülearu ja ilma riskita ei juhtu tänapäeval midagi. Tegin lampvõime 35 aastat tagasi (transid olid liiga nadid) ja on meelde jäänud paar tehniliselt olulist asja:
1. Väga määrav on väljundtrafo kvaliteet, nii materjal(plekid) , kui ka mähiste paigutus. Selle kohta on vanemates raamatutes tükk lugemist.
2. Heaks lahenduseks oli vastastakt AB klassi lõpp, kus madala otsa saamiseks
oli omaette suure induktiivsusega keskväljavõttega trafo ja kõrge ots saadi teise, väiksema trafoga, mis oli läbi konde suure trafo primaariga paralleelis (konde vältis
alalisega magneetumist) . Sama süsteemi kasutas RET ka Estonia 2 ja 3 juures.
Paar asja sai tehtud madalas otsas toroidtrafoga: sai isegi 10 Hz läbi.
3. hea madala otsa jaoks sai kasutatud trioode: trafo võis olla väiksem.
4. Põhilamp oli 6P3S (EL 34 oli unistus).
5. Disainiga ei tegeletud: klõva häält oli vaja.
Edu proovimisel!

[tagahoovis]

Vs: Lampvõimendite tootmine

Klaasitööd saab veel odavalt kätte oma vanast reklaamifirmast. Ja nii mõndagi muid asju. Samas on mul varutud 6p45s- d. Trafodest TC- 180 annab ka midagi teha.

[Daddario]

Vs: Lampvõimendite tootmine

Jääkmaterjalidest toodete tegemine ei ole võib-olla kõige parem lahendus. Trafod võiksid olla siiski uued, kuid ei pea olema mingi kuulsa tootja omad. Kui selles 3-mehe pundis on mõni osav kerija, on hea. Kui pole, siis tuleks vaadata tegijate poole, kes sellega leiba ei teeni, vaid jällegi "omaks hobiks ja teistele abiks".

[GU50]

Vs: Lampvõimendite tootmine

Klaasitööd saab veel odavalt kätte oma vanast reklaamifirmast. Ja nii mõndagi muid asju. Samas on mul varutud 6p45s- d. Trafodest TC- 180 annab ka midagi teha.

Kui sellise rauapargi pealt hakkad midagi tootma, siis unusta parem ära - esimene seadet testiv audio ajakiri peksab su maasisse.
Nagu eelpool on selgunud, on võimalik lampseadmeid toota 2 moodi:
1. odavatest juppidest, aga ilus, helikvaliteet pole määrav, lüüa tuleb tootmise volüümiga.
2. kvaliteetsetest kallitest detailidest, aga ilus, helikvaliteet peab olema maksimaalne füüsikaseaduste piires eksisteeriv või natuke parem, lüüa tuleb limited edition mikroseeriatega või isegi ükshaaval autorieksemplare turustades. Näiteks niimoodi. Eeldab lõpmata palju aega ja filosofeerimist seadmete kallal, samuti arvestatavat algkapitali.
Variant 1. tuleb toota Hiinas. Variant 2. peab olema sul globaalselt friik-heaks tunnustatud bränd.