Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

[marley]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

ikka pakun, et heli tahab mõni aeg harjumist... ise kirjeldaks pigem
nii, et bassid on SE-l "teistmoodi": täitsa olemas, aga täitsa erinevalt
kostavad. nagu muidugi ka kogu muu helipilt (-;

teemaalgatajale soovitaks paar päeva vaikselt klassika- või vikerraadiot
kuulata, mängib võimu ja kõrvad korralikult "sisse".

[TeeTL]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

Minu kogemus 6f5p SE võimu ja bg-20 inverterkõlaritega ütleb seda, et vaiksel kuulamisel tahaks toonkompensatsiooni nuppu võimule. Just basside osas. Kui rohkem võimu lahti keerata, siis läheb ka bass subjektiivselt oluliselt paremaks.

See ei ole ju ainult SE omapära? See on inimese kõrvade omapära, ja tõenäoliselt on see omadus indiviidide kaupa isegi vähem varieeruv kui absoluutne kuulmisulatus või muusikaline kuulmine.
Küsimus on pigem selles, kas SE võimendus ASK allosas on vähem lineaarne kui "teistel" võimenditel, ja mitu dB (üldistada siin ilmselgelt ei saa).

bass on nii teine, et tahab harjumist.
tämbriblokki ei soovita mingil juhul...

Ei saa aru, miks seda SE-d siis eelistada, kui tema ASK ei ole basside osas piisavalt lineaarne ja tämbriplokki "ei tohi" kasutada?
Või on asi veel milleski muus?

Oletame, et on "tavaline" võimendi ja kõlar, mille ASK lineaarne osa on võrdse ulatusega. Justkui üsna ideaalne variant, eks ole.
Ja siis tuleb "tavalise" võimendi asemel mängu SE.
Kas pärast seda on vaja, et kõlaril oleks ASK lineaarne osa altpoolt pikem, kompenseerimaks võimendi ASK langust nendel sagedustel?
(graafik on illustreeriv ega ole seotud mingi konkreetse seadmega)

[ats]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

Olen katsetanud oma hornidega ühte SE võimu, millel oli vägagi mõnus ja mahlane bass. Lõpus KT88-d arvatavasti trioodlülituses. Ma ei mäleta mis väljundtrafod tal olid, kuid saan vajadusel välja uurida.

[marley]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

TeeTL, siin ei ole erilist seost sageduskara langusega,
lihtsalt SE lamp ja transs/kivivõimu heli on erinev.
kui teaduslikult proovida seletada, siis moonutused on
erineva iseloomuga jne. muidugi, langus esineb, aga
see "nõrk bass" on rohkem siiski subjektiivne kui objektiivne...
minu arvamus, ei suru peale.

[moi]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

Oletame, et on "tavaline" võimendi ja kõlar, mille ASK lineaarne osa on võrdse ulatusega. Justkui üsna ideaalne variant, eks ole.
Ja siis tuleb "tavalise" võimendi asemel mängu SE.
Kas pärast seda on vaja, et kõlaril oleks ASK lineaarne osa altpoolt pikem, kompenseerimaks võimendi ASK langust nendel sagedustel?

Osaliselt nii ongi aga lisaks ASK langusele mängivad ka mud asjad. Inimese kõrva pidi näiteks rohkem kui ASK langus sageduse vähenemisel häirima hoopis faasikarakteristiku muutumine, mis paratamatul ASK langusega kaasas käib.
Sisuliselt hakkab kõlari alumise otsa künklik näivtakistus kuulda olema helirõhu langusena teatud sagedustel kui võimendi väljundtakistus on suur; tagasisideta SE võimudel võib see olla kuni mõni oom. Lisaks ei suuda suure väljundtakistusega võimendi piisavalt kontrollida bassi membraani liikumist ja tekivad spetsiifilised moonutused.

[VT-25]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

Lisaks ei suuda suure väljundtakistusega võimendi piisavalt kontrollida bassi membraani liikumist ja tekivad spetsiifilised moonutused.

Miliisel viisil saab võimendi valjuhääldi membraani liikumist kontrollida? Juhul kui pole kasutusel tegelik MFB (motion feedback), ühel või teisel kujul.
Kui MFB-d pole, siis saab võimendi parimal juhul kõigest "sink"ida energiat, mis valjuhääldisse või kõlarisse kui resonantsesse süsteemi salvestub ning sealt mingi aja pärast tagasi tuleb. Heal juhul suhteliselt lühikese aja möödudes, halvemal juhul...

Sisuliselt hakkab kõlari alumise otsa künklik näivtakistus kuulda olema helirõhu langusena teatud sagedustel kui võimendi väljundtakistus on suur

Kas tõesti? Ma mõtlen, on see ikka see mis juhtub või kõik, mis juhtub või on see väide ehk veidi liialt lihtsustatud?

[mdc_Jaks]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

Paar võimalust on ka võimu modides: Pane lamp trioodlülituses käima - saad väiksema väljundtakistuse ja natuke kontrollituma ja tugevama bassi ning natuke langeb ka väljundtrafo poolt määratud väljundastme alumine sageduspiir; viska välja (aga nii et skeem ikka töötaks; on mõned variandid akudega) või suurenda katoodtakisteid lühistavaid kondekaid - natuke tuleb alla alumine sageduspiir, kui väljundtrafo ei ole selles osas suur pudelikael. Kuigi sul vist seal trafos midagi priisata pole ja kondede suurendamisega ei tohi ka üle pingutada.
Skeemi ei saanud sinu lehelt hetkel alla laadida, et täpsemalt üle vaadata.

Huvitav jah! Mõned küsimused on mul tekkinud vahepeal. Algul jooksis võimendi trioodlülituses, ilma NFB'ta. Tahtsin võimsust juurde ja tegin tetroodi peale koos NFB'ga. Nüüd ehmatusega märkasin, et tetroodi puhul on gain langenud. Vaja tugevamat signaali sisendisse, et sama võimsust kätte saada. Ise arvan, et see on tagasisidest tingitud!? Kas pole ta mitte liiga tugev? Tagasiside on veel võõras teema minujaoks.

Skeem mis vastab praegusele seisule: http://gryphon.pri.ee/diyaudio/se_amp/6P6S_SE.jpg

6P6S katoodkondekat võiks ka suurendada siis, kuna praegu vaid 470uF, Cheoppsi sarnasel võimul aga 2200uF.

Muide tetroodi peale tegin asja ümber ka sellepärast, et tundus, et TVZ-1-9 kõrge anoodtakistus (ülekande suhe 1:39) sobib tetroodiga paremini kui trioodiga.

[mdc_Jaks]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

minuarust peaks nüüd küsima ka, mis heliallikaid sa kasutad?
sest tihtipeale pole võimul-kõlaritel suurt häda, hoopis allikas
ise piirab. minul teevad näiteks lintmakk ja ka kassett paremat
häält (bassi mõttes) kui cd-mängija. (muidugi on klassivahe ka,
mõlemad hi-end mudelid cd-seadmega võrreldes (-

ja ps: kui keegi siinsetest lambimeestest vajab katsetusteks/varuosaks
seda 10gd-36t, siis Palamuselt minu käest saab ühe hea jutu eest.
transata ei viitsi ise.

hmm... jah mul on odavama otsa CD-deck, Technics MASH. Plaanis on ikka veel talle uus analoog-osa teha. Fetishator (Lampizatori lehelt) skeemi järgi.

[mdc_Jaks]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

Minu kogemus 6f5p SE võimu ja bg-20 inverterkõlaritega ütleb seda, et vaiksel kuulamisel tahaks toonkompensatsiooni nuppu võimule. Just basside osas. Kui rohkem võimu lahti keerata, siis läheb ka bass subjektiivselt oluliselt paremaks. Siiski osades salvestustes annab vähene bass häirivalt tunda ja minu kõrvale jäävad teinekord vokaal või massiivsemad kitarrid kuidagi ebaloomulikult kiluks. SE maailm on muidugi karm. Mina avastasin, et ligi pool mu CD ja MP3 fonoteegist on kõnts. (Vinüülideni ja lintideni pole veel jõudnud.) Põhjused erinevad: 1. Salvestus iseenesest on nigela stuudiotööga. Helipilt nigel. Kõik tuleb justkui mingist pisikesest august. Dünaamikat pole ollagi, kõik on nii kokku kompresseeritud. Sound kuidagi matemaatilise täpsusega kalk. 2. Pira CD-d. Osad on väga head, osadega on jumal teab mida tehtud. Absoluutselt ei kõla. Originaalplaatidest ühtegi halba mul pole. 3. MP3. Otsest seost kvaliteedil pakkimistihedusega on raske leida. Arvatavasti segab vett ka erinev pakkimisalgoritm või midagi sellist eri programmidel. Samuti punktis 1 toodud põhjused. Pakkimismoonutuse kuuldavus oleneb ka pisut muusikastiilist. Igatahes ühtegi 128 kbit pakitud head salvestist ei ole leidnud, kuulatavaid küll. 192 kbit juures on juba rohkem ok asju. Kõrgemad bitrated ei anna ka nagu midagi juurde.
Ühesõnaga nüüd on häda käes, kuna pole õieti midagi kuulata enam. Õudne dünaamikanälg on tekkinud. Uskumatult vähe on väga häid salvestusi.

MP3'dest: Ma vahel ikka kirjutan 320kbit mp3'sid audioplaadiks ja kuulan. Hetkel ei ole veel plaadikogu tekkinud ja tuleb nii läbi ajada. On ka originaalplaatide CD-R koopiad. Selle teema kallal ei nuriseks hetkel. Basse oleks juurde vaja :P

[mdc_Jaks]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

Aga madalsagedusi proovi juurde saada lisades toitelüüte. Minu enda võimul aitas see madalaid rohkem esile tuua.

Kas 220uF näiteks kahekordistada? Mulle tundus, et seegi on palju. Aga ma proovin.

[mdc_Jaks]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

TeeTL, siin ei ole erilist seost sageduskara langusega,
lihtsalt SE lamp ja transs/kivivõimu heli on erinev.
kui teaduslikult proovida seletada, siis moonutused on
erineva iseloomuga jne. muidugi, langus esineb, aga
see "nõrk bass" on rohkem siiski subjektiivne kui objektiivne...
minu arvamus, ei suru peale.

Jah seda ma kuulen, et bassid on hoopis teistsugused. Vaatamata sellele, et basse on vähe, kaovad muu muusika taha ära, tunduvad nad nagu iseloomuga olevat, selge kõlaga. Tahaks vaid neid paremini ehk kõvemini kuulda.

[moi]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

Kui MFB-d pole, siis saab võimendi parimal juhul kõigest "sink"ida energiat, mis valjuhääldisse või kõlarisse kui resonantsesse süsteemi salvestub ning sealt mingi aja pärast tagasi tuleb. Heal juhul suhteliselt lühikese aja möödudes, halvemal juhul...

Just see energia tagasi võtmine ja ka energia andmine ongi see vahend, millega membraani kontrollitakse ja kontrollimise suurust määrab vägagi palju võimu väljundtakistus ning suur väljundtakistus ongi see halvem juht.

Kas tõesti? Ma mõtlen, on see ikka see mis juhtub või kõik, mis juhtub või on see väide ehk veidi liialt lihtsustatud?

Sellest lausest ei saa aru.
Minu point oli selles, et valjuka/kõlari takistus on eri sagedustel väga erinev ja seega tekkib koos võimendi väljundtakistusega pingejagur, mille jagamissuhe on erinevatel takistustel erinev ja tihti nii suur, et on nii kuuldav kui mõõdetav.

[mdc_Jaks]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

Tegelikult on ju see selge see, et võimendi sageduskara (ASK?) vajub allpool ära. Ossiga pinnapealselt vaadates oli pinge langus alla 70Hz päris järsk. Võimsus langeb siis veel kiiremini ju. Samuti langeb majaki kõlarite bassiosa tundlikkus ära.

Nii et hetkel on suurim lootus uute kõlarite peale pandud, elemendiks 4A-28, millede näivtakistus on 12R. Siis peaks ka damping faktor paranema???

Ja tämbrikast pole ka veel mõtlemast loobunud, kuna RIAA tuleb niikuinii teha ja saab nad siis koos tehtud.



PS! Väga tänan teid arutlemast!

[VT-25]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

Võimendi on Sul väga tugevalt tagasisidestatud. Kondensaatorite mahtuvuste suurendamine ei annaks samuti mitte midagi, mahtuvused on niigi enam kui piisavad. Eriti toitekondensaatoritel. Ainuke asi, mis aitaks, oleks väljundtrafode asemele midagi korralikumat vaadata.
Ülekande suhe 39:1 on neil muidugi pingeülekanne? Seega takistusülekanne oleks 1521:1. Nelja oomise koormustakistuse korral annaks see anoodikoormuseks ca. 6 kilo-oomi, mis on täiesti adekvaatne trioodlülituse puhul. Pentoodi/tetroodi puhul pole tegelikult ühegi trafo ülekanne "õige", tavapärases mõistes vähemalt. Selletõttu vajadus tagasiside järele.

[VT-25]

Vs: Esimene lampvõimendiprojekt: 6N9S + 6P3S SE Stereo

Just see energia tagasi võtmine ja ka energia andmine ongi see vahend, millega membraani kontrollitakse ja kontrollimise suurust määrab vägagi palju võimu väljundtakistus ning suur väljundtakistus ongi see halvem juht.

Siis oleme ühel meelel. Summutus toimub valjuhääldi resonantsisagedusel. Muul viisil madal väljundtakistus valjuhääldi membraani liikumist kontrollida ei aita.

Sellest lausest ei saa aru.
Minu point oli selles, et valjuka/kõlari takistus on eri sagedustel väga erinev ja seega tekkib koos võimendi väljundtakistusega pingejagur, mille jagamissuhe on erinevatel takistustel erinev ja tihti nii suur, et on nii kuuldav kui mõõdetav.

Muidugi. Kui vaadelda seda asja kui lihtsat pingejagurit, siis mingitel sagedustel helirõhk vähenb. Mingitel sagedustel suureneb. Võimendi väljundtakistuse suurenedes muutub süsteemi hüvetegur ning koos sellega juhtub nii mõndagi huvitavat. Oleneb konkreetsetest kõlaritest ning soovitud tulemusest, kuid see ei pruugi olla tingimata halb asi.