Teade

Collapse
No announcement yet.

Algaja küsimused PP, SE jm kohta

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #76
    Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

    Olin vahepeal paar nädalat netist eemal ja ei pääsenud foorumisse. Tundub, et mu küsimused olid kas:
    a. väga jaburad
    b. väga segaselt formuleeritud
    Proovin selgemalt väljenduda:
    Kas 5AR4 soenemisaja pikkus on piisav, et anda lampidele aega soojeneda ning poleks vajadust eelsoojendamise järele? Kui pikk peaks olema eelsoojendamise aeg otseküttega kenode kasutamisel?
    Mõistan, et samatüübiliste lampide erinevate valmistajate eluiga võib kõikuda suurtes piirides, aga milline võiks olla 5AR4 ja 5Ц3С eluea suurusjärk?

    Comment


      #77
      Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

      Ehhhh, juba jumalasõna ütleb, et õndsad on need, kes vaimust vaesed... Tundub, et mu küsimused olid nii lollid, et keegi ei taha solvata salvava vastusega. Tore on olla vaimust vaene ja mitte saada aru oma rumalusest

      Comment


        #78
        Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

        looda sa, et viisakusest salvamata jäetakse , keegi pole sattunud lihtsalt
        Esmalt postitatud urmoo poolt Vaata postitust
        milline võiks olla 5AR4 ja 5Ц3С eluea suurusjärk?
        5Ц3С tagatud tööaeg on 500 tundi. 5AR4 kohta kiirel otsingul ei leidnud muud kui numbri 10000h. ei tea. netist kindlasti leiad erinevaid andmeid eri tootjate kohta.
        Anoodpinge viivituse "õige" aja kohta ei hakka parem oletama. mida ei tea, seda ei tea.
        Arvestades, et lampvõimudelt oodatakse "õiget soundi" niikuinii alles mitme minuti soojenemise järel, ei näe küll põhjust anoodpingega viivitamisel sekunditega koonerdada

        Comment


          #79
          Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

          Heh, 500 h on ikka tore saavutus küll :P Arvatavasti on see vana hea Vene kombekohaselt 500-5000 tundi- et eeldatavalt kestab mitte alla 500 tunni, aga pole ka võimatu suurusjärk pikem eluiga Installisin STB lüliti ja kasutan praegu ainult 5Ц3С, eks kaeb kuidas ta käitub.

          Algaja elu on ikka lill küll- see, mis vanale tegijale loomulik ja igav, võib algajale meeldivaid üllatusi pakkuda. Lisasin "optional" konde toitesüsteemile ja ootasin... hunt teab mida ma ootasin, igatahes mitte sellist hüpet ülespoole basside taasesitamisel ning helivaljusel. Super!

          Arvatavasti on praeguseks kõlarid ja lambid ennast enam vähem sisse töötanud ning probleeme pole rohkem esinenud, seepärast plaanin kõhualuse pusa likvideerimist. Sellega seoses küsimus: millise minimaalse ristlõikega võivad juhtmed olla? Kas on vaja neid diferentseerida või võib kõik ühe ristlõikega panna?

          Comment


            #80
            Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

            Esmalt postitatud urmoo poolt Vaata postitust
            millise minimaalse ristlõikega võivad juhtmed olla? Kas on vaja neid diferentseerida või võib kõik ühe ristlõikega panna?
            Kütteahelates, kus voolud suuremad, võib juhtmete suurem ristlõige vajalik olla. Anoodvoolud on suurusjärku väiksemad, seal piisab põhimõtteliselt peenemastki traadist. Plank juhe võib olla mugavam monteerida kui kiuline. Montaaži tehes olulisem on nö. jõuvooluringide lühikeseks tegemine, kui jämeda traadi kasutamine pikkade ahelate korral.
            Lampelektroonika sinule ja minule - www.konka.ee | EMSpeaker valjuhääldid. | Trükkplaatide projekteerimine.

            Comment


              #81
              Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

              Nokkisin kogu juhtmestiku 1mm2 juhtmete peale ümber. Sisend, väljund ja toide said kenasti eraldatud ja kõhualune näeb võrreldes endisega palju puhtam välja. Päris esteetiliseks ikkagi ei saanud, selleks on UL ja CFB lülitusteks vajalike juhtmete hulk hirmus suur ja minul napib taas vilumust. Tulevaste võimudega asi lihtsam- konnektorid (või siis joodised) skeemi teisel poolel lubaks juhtmeid vedada palju täpsemalt, UL ja CFB võiks loobuda- niikuinii on võim töötanud 99% ajast tagasisideta trioodis.

              Comment


                #82
                Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

                Niih, toitesse paigaldatud "optional" konded (2 tk 400WV 300uF lüüti jadamisi, 100K takistid paralleeli kondedele- tulemus siis 150 uF 800V) lisavad küll hulga heli mahlakust, aga midagi, millele ei oska näpuga näidata, uues helis häirib. Uurisin erinevaid allikaid ja ei leidnud muid vihjeid kui see, et tasuks katsetada 80uF motor run cap (mootori käigukondekas?) 500+ V, väidetakse olema parima häälega. Eesti kaubanduses pakutav 450V jääb väheseks, USAst ostes lajatab transa mõnel juhul kaks konde hinda otsa. Siin foorumis liikuvatel piltidel olen näinud neid MRC kasutusel olevat, kust neid hankida? Kuidas teie kommenteeriksitete tolle konde mõju tämbrile, mahlakusele?
                viimati muutis kasutaja urmoo; 05 m 2010, 10:53.

                Comment


                  #83
                  Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

                  MRC pärast ei tasu pead vaevata.Helis nad küll midagi ei muuda.Muidugi võib neid toiteahelates silumiseks lüütide asemel kasutada.Küll aga võib olemasolevad el.lüüdid shunteerida 1-4uF/630V
                  paber/ õlis(PIO) või polüprop vms.kilekondedega.Samuti võib proovida lühendada vooluallika ja kondedevahelisi juhtmeid(vähem antenni),ning proovida muuta lüütide asukohta.Võib tunduda kummaline, kuid on võimalik häirete ja parasiitmodulatsioonide hulka vähendada sellisel moel vahetevahel.Heli iseloomu määrab siiski osaliselt astmetevahelise sidestuskondede kvaliteet.Toitelüütide mahtuvuse suurus avaldab mõju dünaamikale e.toimivad nagu suured mahutid.Mahtuvuse suurusel on muidugi omad piirid, millest siin esialgu pikemalt ei pajataks.
                  Kõik meeldiv tuleb lambist...

                  Comment


                    #84
                    Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

                    Tänud vastuse eest! Sidestuskonded said valitud korralikud, nendega peaks olema OK, aga selle peale küll ei tulnud, et toitelüütide asukohaga mängida. Proovib järgi
                    150 uF toitelüüt ei tohiks arvatavasti veel kenot kiusama hakata, vähemalt siiani pole keno protesteerinud. Shunteerima- väljend tuttav veresoonkonna kirurgiast, kus tähendab uue veresoone viimist ummistunud veresoonest mööda (bypass or something ), kas antud kontekstis tähendab see kilekonde ühendamist lüütidega paralleelselt? Millist tulemust võib sellest oodata?

                    Comment


                      #85
                      Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

                      Armsad foorumlased, ärge hoidke küünalt vaka all ja tooge pimedale silmavalgust Netiotsing "shunteerimise teemal annab näpunäiteid südameveresoonkonna haiguste raviks (mis mul plaanis pole) ja paar viidet siinsele foorumile, kus soovitatakse midagi shunteerida- aga ka need seda ilma seletusteta.

                      Comment


                        #86
                        Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

                        Haarasin esimese ettejuhtuva selgituse netiavarustest.Seal ilusti pildid juures ja tarka juttu kah.Sõnaga - silub igasugu mudru kõrgematel sagedustel jmt.
                        Kõik meeldiv tuleb lambist...

                        Comment


                          #87
                          Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

                          Esmalt postitatud urmoo poolt Vaata postitust
                          ja paar viidet siinsele foorumile, kus soovitatakse midagi shunteerida- aga ka need seda ilma seletusteta.
                          Selle šunteerimisega on nii ja naa. Toites - elektrolüütide peal on abiks, summutamaks kõrgsageduslikke häireid, mis võivad skeemi siseneda toite kaudu. Seal kust helisageduslik vool läbi käib - ei saa küll alati soovitada. Võimendi pole elektrimootor, et peaks sädelemist summutama. Teoorias siis sedasi. Praktilises elus - tuleb leida lahendused enamasti katselisel teel. Ja vastavalt maitsele. Mille üle teadupoolest kakeldakse
                          Lampelektroonika sinule ja minule - www.konka.ee | EMSpeaker valjuhääldid. | Trükkplaatide projekteerimine.

                          Comment


                            #88
                            Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

                            Päris hea leht, ja tõepoolest "bypass cap", mida ei osanud šunteerimise asemel otsingusõnana kasutada, annab päris palju vasteid. Ühest päris hästi sotti ei saanud- kas shuntkonde võib ühendada otse pluss plussiga ja miinus miinusega, või peab ühenduse kuhugi ahela algusesse (n. maanduspunkti?) tegema?

                            Comment


                              #89
                              Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

                              Üks plussi ja teine ots miinusesse.Thats all!
                              Kõik meeldiv tuleb lambist...

                              Comment


                                #90
                                Vs: Algaja küsimused PP, SE jm kohta

                                Kärpisin ja paigutasin juhtmeid ümber ning shuntisin vastavalt õpetusele lüüdid 1uF 630V polüpropüleenkondega. Häiriv "miski" on jäägitult kadunud ja heli särab nagu ei kunagi varem Uue kuulamise käigus sai ka selgeks, et võimu hääl on algusega võrreldes nii palju edasi arenenud, et nüüd vajavad ka ruuporid järeleaitamist- pigimatid, vatiin ja katsetamiseks proovin arvatavasti ka piigid valmis teha ja alla sobitada.
                                Hr. GU50 ütles teema alguses, et lambimaailm on hoopis teistsugune maailm, mida aeg edasi, seda rohkem tundub ta olema mitte teistsugune, vaid lausa teine maailm. Tore on selles maailmas kolada ja õppida, loodan vaid, et kaasfoorumlaste närvid kestavad mu lolle küsimusi ka edaspidi

                                Comment

                                Working...
                                X