Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Pole nendega hullu midagi.
Tegin väikese muudatuse: R3 uueks väärtuseks on 47k ning paigaldatud trimmerpotena.Suurem võre sisendpinge reguleerimisulatus,sõltuvalt siis konkreetsetest lampidest.Katoodpinge V1 katoodidel seatud R4 abil +3V.Anoodidel V1a=109V ; V1b=109V.FI lambid, Мэлз tehase nikeldatud metallsokliga 6H8C NOS-id, aastast 1955.Teiste lampidega asendamine muudab tuntavalt võimendi iseloomu.Nimetatud lambid on parim kooslus antud skeemilahenduses.
Balansi seadmine toimub järgnevalt:
Lülitada sisse toide, ning oodata ca 10min.
1.Sisendpote max.vol. asendisse
2.MS Generaatorist 1kHz signaal keskväärtusega 0,55VRMS esimese lambi võrele(sisend RCA pesasse)
3.Potega R3 reguleerime teise lambi võresignaali väärtuse võrdseks, esimese lambi võrel olevaga.
4.Mõõdame V1a ja V1b anoodidel vahelduvpinge keskväärtuse,mis peab olema 11V RMS.
Mõõtetulemused on teostatud järgmistel tingimustel:
Kas helis mingeid erinevusi ka märkasid, kui olid balansi paikka ajanud difastmel?
Teine küsimus on muidugi veel, et kas balans säilib kuni trafoni muutumatuna?
Kas helis mingeid erinevusi ka märkasid, kui olid balansi paikka ajanud difastmel?
Teine küsimus on muidugi veel, et kas balans säilib kuni trafoni muutumatuna?
Ma jälgisin ossiga paralleelselt signaali kuju ,kordamööda nii trafoväljundis,eelastmete anoodidel ja lõpuvõredel(peale sidestuskondesid).Hiljem kontrollisin ka sagedustel 50Hz,100Hz,1kHz,3kHz,10kHz ja 20kHz signaali kuju.
Heli sel hetkel ei kuulanud kuna kõlarite asemel olid 8 oomised koormustakistid.Hiljem küll teostasin kontrollkuulamise - läks ikka paremaks küll, kui balanss paigas.
Algul kui V1 balanss paigast ära(ca 4V signaaliväärtuste vahe) oli tekkis huvitav anomaalia 50Hz sagedusel - parasiitvõnkumine kusagil 80% siinuse amplituudil(trafoväljundist võetuna).Näide. - parasitic oscillations.
Ilmselt on tegu kondede käitumisega disbalansi puhul.Pole ka lähemalt uurinud.Kadus aga jäljetult, kui väärtuste erinevus oli vähendatud ca 1VRMS-ni.Lõpplampide väljunditelt mõõtmist ei teostanud, kuna pidasin piisavaks trafoväljundist tulevat signaali kuju ja selle kvaliteeti.Järgmisena on kavas ASK üles võtta.[-10dB(0,7VRMS)]; 3kHz signaali juures, oli silma järgi, siinuse moonutus alla 1%.
Eks paneb riistad külge ja uurib täpsemalt ka moonutuste seisu ning ka väljundvõimsust, kui mahti saab.
Nö. "kõrvatunne" ütleb: pole paha!
viimati muutis kasutaja maaalune; 12 March 2010, 16:26.
Pista siis THD analüsaator ka väljundisse ja vaata balansi mõju harmooniliste koosseisule, kuskil peaks olemas olema tuntav paarisharmooniliste miinimum, mida ossilt ei näe.
viimati muutis kasutaja moi; 12 March 2010, 17:11.
Tundub,et THD mõõtmine lükkub edasi.Heligene otsustas töölepingu ennetähtaegselt lõpetada.Helikaarti aga ma eriti ei usalda,et teostada seeläbi mõõtmist - kohati on signaalis igatsugu kamorrat.
No pole ka midagi katki sellest - kuulamist see ei sega ja hääl on kõrva järgi kuulates korralik.
Tekkis maanduse küsimus: millised on olulised nipid sellise puitkorpuse kasutamisel et vältida "ground loop" teket?
Leidsin netist hulga igasugust materjali, aga tavaliselt jäävad diletandile sellistes materjalides olulised read alati kahe silma vahele.
Montaažiplaatide kasutamine annab teoreetiliselt puitkorpuses seadmele hea võimaluse tekitada varjestatud kest, aga mis toimub päriselt?
Kas tähtmaandus viiakse fooliumkattega kokku või on need täiesti iseseisvad ja omavahel mitte kokkupuutuvad?
Kas montaažiplaatide fooliumpinnad on omavahel kokku joodetud?
Sai hulga diletantlikke küsimusi, aga kust sa ikka muidu tarkust kogud...
Comment