Trafod rööbiti

[dlf]

Üldjuhul pane täiesti mööda, küllap ka nüüd, kuid selline küsimus:
mis juhtub siis kui väljundtrafo paariga panna rööbiti (üks ühele siis) teised väljund trafod. Teoreetiliselt võimalikväljundvõimsus tõuseb ning minu fantaasiamaailmas ka helikvaliteet(nagu paneks kõlarisse kaks sama seeria valjuhääldit - peaksid ühtlustama helipilti?)
Ärge siis liiga õelaid kommentaare pilduge...

[Starfish]

Vs: Trafod rööbiti

Primaarid rööbiti ?
No ega mahapõlenud väljundastmega eriti paremat helikvaliteeti pole küll loota...

[Pläsku]

Vs: Trafod rööbiti

Minu arvamus on selline, et see ei sobi. Väljundvõimsust sealt juurde ei tule, küll aga viib see võimendi õigest reziimist välja. Lampvõimu arvutamisel arvutatakse väljundastme anoodkoormustakistus ja vastavalt sellele väljuntrafo.Sama põhimõte on ka trafoga transistorvõimenditel.

[dlf]

Vs: Trafod rööbiti

Starfishile: Ma küll mõtlesin rööbiti selles mõttes, et primaaridel üks ühenduskoht ning sekundaaridel ka üks.

Pläsku: Võib-olla tõesti trafode takistus siis mõlema primaari takistus ning samuti ka väljund takistus suurem. Lihtsalt hakkas huvitavama, kas kahest "odavast(nõrgast)" trafost saaks teoreetiliselt ühe hea...ju siis mitte...
Tänud mõttetöö eest

[Pläsku]

Vs: Trafod rööbiti

Nagu ma aru saan, tahad sa nad järjestikku ühendada, mitte paralleelselt. Tegelikult vahet pole, õigest reziimist läheb ikka välja. Et paremini asjast aru saada, toon paar valemit.
Ra=Uma/Ima r1=0,1Ra
Ra on lambi anoodi koormustakistus kilo-oomides, Uma on anoodpinge vahelduvkomponendi amplituud voltides, Ima anoodvoolu vahelduvkomponendi amplituud mA, r1 on trafo primaarmähise aktiivtakistus. Seda takistust saab testriga mõõta. Kui sul on erinevaid trafosid ja tahad katsetada, siis ükskõik kuidas neid ühendad, peab nende ühendamisel tekkiv primaarpoole takistus olema võimalikult lähedane originaaltrafo primaarmähise takistusega. Vaevalt sellisel eksperimendil mingeid positiivseid tulemusi on, kasulikum juba võimsam võimendi aretada.

[erku]

Vs: Trafod rööbiti

See väljundtrafode teema huvitab mindki, eneseharimise mõtteski.
Olen kohanud päris palju ingliskeelseid vastavasisulisi artikleid, kus noh, ütleme 20% saad aru ja ülejäänu on "täitsatumemaa"

Vaatasin ühte skeemi, kus olid andmed jne; lihtne aritmeetika ütles mulle et EL84 monolülituses 200V toitega annab trafo suunal ca 115-117V täisvõimsusel (49,8mA).

Millised need väljundtrafod siis õieti on, kui kodumaist maakeelt rääkida.
Näen et paremad on 0,1mm sulamplekist lehtedega ja sisend/väljund mähised on vaheldumisi keritud ja separaatorpaberid vahel ja puha....

Aga ülejäänu ? Segane lugu on selle takistusega, see on aktiivtakistus või mis ?
Mis pingele (kui nii võib öelda) need siis keritakse (primaari/sekundaari; või suhtega) ?
Samuti on "imelik suhtumine" mähisetraadi jämedustesse.

Kui kellegil on mõõtmis/ehitamis ja lammutamiskogemusi siis oleks tore teada..

[radiotehnika35]

Vs: Trafod rööbiti

See väljundtrafode teema huvitab mindki, eneseharimise mõtteski.
Olen kohanud päris palju ingliskeelseid vastavasisulisi artikleid, kus noh, ütleme 20% saad aru ja ülejäänu on "täitsatumemaa"

Vaatasin ühte skeemi, kus olid andmed jne; lihtne aritmeetika ütles mulle et EL84 monolülituses 200V toitega annab trafo suunal ca 115-117V täisvõimsusel (49,8mA).

Millised need väljundtrafod siis õieti on, kui kodumaist maakeelt rääkida.
Näen et paremad on 0,1mm sulamplekist lehtedega ja sisend/väljund mähised on vaheldumisi keritud ja separaatorpaberid vahel ja puha....

Aga ülejäänu ? Segane lugu on selle takistusega, see on aktiivtakistus või mis ?
Mis pingele (kui nii võib öelda) need siis keritakse (primaari/sekundaari; või suhtega) ?
Samuti on "imelik suhtumine" mähisetraadi jämedustesse.

Kui kellegil on mõõtmis/ehitamis ja lammutamiskogemusi siis oleks tore teada..

Väljundtrafo enese ehitus ei ole eriti keerulisem kui toitetrafo puhul (põhimõtteliselt on tegu samuti trafoga). Keerukam on lugu arvutuskäiguga kuna väljundtrafo peab olema kasutatavate lõpplampide karakteristikutega sobiv. Samuti on oluline trafo teraskeha - see peab olema kvaliteetsest terasest, pleki paksus määrab mõningal määral ka läbilastava sagedusala, moonutused ning kasuteguri. Kasutatakse kvaliteetset permalloiplekki, samuti on parimates materjalides ka oluline teostatud valtsimine - eristatakse külm ning kuumalt valtsimist, sellest sõltub terase struktuur/-selle muutus ja ebaühtlus. Väljundtrafo teraskeha valikul on oluline kvaliteetne materjal kuna sellest sõltub lõpptulemus. Mähise sektsioneerimine on pigem reegel kui erand kuid amatöörkonstruktorid üldiselt püüavad minna lihtsamat teed, samuti on oluline mähiste paigutus poolialusel, SE ja PP puhul kasutatakse erinevat mähkimistehnikat (s.t. mähiste paigutust poolikehal). Traatide mõõdud arvutatakse ranges vastavuses lambi karakteristikutega sestap võib kohati tunduda kasutatud traadi parameetrid sobimatud (läbimõõt vs. voolutugevus [võrrelduna toitetrafoga]), olulisel kohal on antud juhtudel ka traadi takistus ning trafo anoodmähistelt nõutav takistus, samuti parimail trafodel sagedusest mõneti sõltuv pinnaefekt jne.
Väljundtrafo arvutus iseenesest on töömahukas ja siin lühidalt seda kirjeldada ei ole võimalik kuna sellest saaks kirjandi...