Lampvõimendid ja filosoofia

[humax]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

TO MARTINJ Kohe kindlasti mitte mingit transs lõppu!!! Võimsusvõimendis see küsimus onngi! Eelaste, faasipööraja ja lõpp peab sellise juhul olema kindlasti lampidel, alles sellise tingimusega on tagatud kvaliteet ja eripära, mis puudutab lampvõimu.

[martinj]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

Kohe kindlasti mitte mingit transs lõppu!!! Võimsusvõimendis see küsimus onngi! Eelaste, faasipööraja ja lõpp peab sellise juhul olema kindlasti lampidel, alles sellise tingimusega on tagatud kvaliteet, mis puudutab lampvõimu.

Sa vaata, millal ma selle posti tegin
Aga tänud vastuse eest.

[KaruTEC]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

DA muundur on tegelikult kommutaator MOSFETtidega ja seal ei ole analoogosas transse kui selliseid. DA on muutuva takistusega takisti ja vajab nn. IU muundurit. See on enamasti opaka baasil. Aga lambiga ? Mina olen ainult plaate joonistanud, kuulnud ja kuulanud ei ole. Peate walgu käest küsima, ehk on ta veel ee.audios aktiivne. Usun et tolle listi arhiivis on selleteemalisi vestlusi rohkem kui üks.

[littleant]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

Üks küsimus on juba kaua hinges kriipinud: kumma, kas lamp- või transsvõimendi, väljundsignaal on sisendsignaalile sarnasem?

[martinj]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

Üks küsimus on juba kaua hinges kriipinud: kumma, kas lamp- või transsvõimendi, väljundsignaal on sisendsignaalile sarnasem?

Transistorvõimendi oma.

Kui lampvõimuga üle piungutada, siis hakkab ka see mängima nagu transsvõim.
Ehk, lampvõime kasutatakse just suurelt nende poolt põhjustatavate spetsiifiliste moonutuste pärast.

[littleant]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

Tänud.
Seda ma ausaltöelda koguaeg kahtlustasingi. Ja vaidlus teemal kumb parem on, on maitse asi ning seega vaidlematu.

[humax]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

Tänud.
Seda ma ausaltöelda koguaeg kahtlustasingi. Ja vaidlus teemal kumb parem on, on maitse asi ning seega vaidlematu.

Nii lihtne see ka pole, et maitse asi ja kogu lugu.Teema on tõepoolest vana ja sai alguse juba siis kui ilmusid esimesed transsvõimud. Neid artikleid ja sõnavõtte on ilmunud tohutult ja eks igasuguseid katseid mõõtmisi ja kuulamisi nii avalikult kui pimesi on korraldatud tohutult ja kõrgel tasemel, ühest ja konkreetset vastust pole vist avaldatud. Vähemalt mina pole vastust saanud ega ka lugenud, ja seda kirjandusest, kumb siis parim on?Väga kanged olid väitlema venelased omal ajal. Millegi pärast alustati teemat, et transistor kõlab sama moodi kui lamp, sellele siis oli igasuguseid tõestusi, vahest päris veidraid. Arvati nii ja naa. Siin väidetakse, et asja panevad paika moonutused, mis on kõrvale meeldivamad.Seda seisukohta ma ei jaga, peab ka lampvõimendi olema moonutustevaba, vähemalt mõõtmiste järgi. Mida väiksemad moonutused seda parem on ikkagi kvaliteet. Ilmselt mängivad rolli võimendusprotsessis detailide taastusaeg ja samuti ülemineku protsessid. Millegi pärast on stuudiotes ja foonikates kontroll monitoride võimud paljudes kohtades veel lampidel ja spetsid hindavad neid paremateks ja seda loomulikuma kõla pärast. Isiklikust kogemusest eelisten siiski lampvõimu, olgugi et on olnud käes ka väga kalleid transsvõime ja need on läinud oma rada. Mis fännidesse puutub siis valdavalt ainult lambid ja seda kogu maailmas ja nii huvitav kui see ka pole siis väikeste võimsustega! Ilmselt palju määrab ära muusikalise kuulmise arengutase, kuidas keegi kuuleb kõla. Sellest julgen arvata, et lampvõim on siiski parem ja avarama ning dünaamilisema heliga kui transvõim. Julgen ka väita, et kui on elevant kõrvale astunud ja kuulatakse igasugust sodi siis tõepoolest vahet pole millega seda teha kas transsidega või lampidega.Arvan et, kui inimene ei soovi või ei oska (või tõepoolest lihtsalt ei kuule) ka muusikalisi nüansse tonaalsuses kuulata ja dünaamikat tunda siis ju vahet pole, millega heli taasesitada. Selle kallal võib ju väidelda ja targutada kui palju tahes, kuidas keegi ja millega lepib. Minul enese suhtes pole kunagi kahtlust olnud ,kumb on meeldivam ja olemas on nad mõlemad, kuid muusika nautimiseks on lamp.Minule tõe tundmaõpimiseks oli töö heliga ja samas ka hobi tegeleda akustigaga ja julgeks soovitada kui käia mitmel, siseruumis hea akustikaga saalis kontsertidel, kuulata hoolega, püüda jätta meelde helipilt, mõttes seda analüüsida ja kodus oma tehnikat kuulata, mis on teisiti? Tekidada võimalus kuulata seda mõlemate võimenditega ja jõuda eneses selgusele. Kumb siis ikkagi..........? Lihtsalt eputamise ja moe pärast pole küll mõtet jamada. Kindlasti ärge unustage, et ikka head kõlarid peavad ka olema ! Väga hea on võrdlusmoment orelikontsert, kui seda esitab kas mõni tzehh, horvaat või inglane. Sama plaati (ainult originaal) kuulata kodus oma seadmetel, siis ehk selgub vahe helipildis.Kui on hea mälu, siis tehnilisest küljest peaks ju ikka vahet tegema. Asja eesmärk on ju ikkagi loomutruu ja tõepärase heli taastamine kodus. Mis parata, lamp võim teeb seda tõesti paremini.

[littleant]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

Väga pikk ja põhjalik vastus ning ma usun, et sul on ka pikk kogemus erinevate võimenditega. Aga...
Kui võimendi eesmärk on signaali võimendamine võimalikult moonutustevabalt siis eeldades, et salvestis on 100% loomutruu, on ka väljundsignaal loomutruum vähem moonutaval isendil. Vabanda, aga kõrv + inimaju pole minu arust piisavalt hea mõõtesüsteem signaali moonutuste hindamiseks. Kas kõik inimkõrvad kuulevad sarnaselt? Võibolla ühe kõrvapaari jaoks teatav moonutus kompenseeribki mingit puudujääki? Pimetest ehk annab küll objektiivsema võrdlustulemuse, aga ka see pole piisav üldistavaks hinnanguks. Kas tõesti heli taasesituse loomutruudust mitte ühegi aparaadiga mõõta ei saa? Või tõesti annab mingi teatav moonutus parema elamuse (nagu ntx. rullnokkadele bassi ülemanustamine).

[Cheopps]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

Mõõteriista, mis loomutruudust mõõdaks, pole minuteada veel eliutatud Seetõttu mõõdetaksegi lihtsamate meetodite läbi võimendi kvaliteet(lin/mittelin.- moonutused, faasi-, sageduse-, amplituudi- jne. harakteristikud erinevatel koormustel, sisendsignaalidel ning -sagedustel, jne.).Seda, et transs on sama mis lamp oma helilt võib tegelikult panna väljundtrafode süüks.Esimesed transsvõimendid kasutasid samuti väljundtrafot.Ehk sealt see mõttevälgatus siis alguse saigi.
Kuna keti tugevuse määrab tema nõrgim lüli, siis ka lampvõimendite puhul on selline element olemas: väljundtrafo.See oleks kõige kapriissem element võimendis.Muidugi kui ta on õieti arvutatud, sektsioneeritud ning ka korralikult keritud, siis võib tema poolt tekitatud moonutused tühisteks lugeda.Loomulikult kasutatakse lampvõimendites ka pisut erinevaid detaile(sidestuskondensaatorite ning spetstakistite näol).

[moi]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

Pimetest ehk annab küll objektiivsema võrdlustulemuse, aga ka see pole piisav üldistavaks hinnanguks.

Pimetest, ehk täpsemalt ABX test (kus kõigepealt antakse kuulata seadet A, siis B ja pärast juhuslikult valitult kas A või B ja tuleb äta tunda kas X-ina oli A või B) ei anna muide objektiivset tulemust, kuna selle tulemused jäävad juhusliku vea piiresse. Poles isulist vahet kas valida umbes või enne ka kuulata ja siis valida. Kuskil üle aasta tagasi Soome Hi-Fi lehti tegi päris pikalt ja täpselt neid teste uurimaks kas nende alusel saab midagi otsustada.

[vuss]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

Minu diletantliku arusaama kohaselt seisneb lampvõimude üks oluline paremus detailide vähesuses. Lühema signaaliahelaga lihtsalt vähem võimalusi asi p-sse keerata. Eriti ehedalt saan ma sellest aru, kui oma kidravõimude tämbriplokkidega parasjagu mässan. Teine oluline teema võiks hea heli saamisel olla signaaliallika (ka nt. muusikazanr käib siia alla), võimu ja kõlarite kokkusobivus. Ja muidugi kõrv ja nupukeeramisoskus. Sinnamaani tuleb ikka jõuda, et heal ja väga heal vahet teha. Lampvõimude ja muude katsetamise võimalusi on vähestel, aga proovige näiteks teha pimekatset heledate õlledega ~5% kangusega. Võtke näiteks Premium, Sass, Rock, Originaal, Kuld ja Saku Hele. Ja kindlasti mitte unustada, et temperatuur peab kõigil sama olema. Mis selgub? Selgub, et kui igast klaasist on maitstud, siis krrt tunduvad nad enam-vähem kõik ühe maitsega Hea, kui oma lemmiku ära tunneb. Mis värk siis on? Igal tõsisel õllesõbral on siiski ju oma lemmik, mis tegelikult ON teistest parem! Jaa, jaa.., pimetestid on igal juhul head ja aitavad teinekord kasvõi eelarvamusi kummutada.
PS. Ei saa jätta mainimata, et mu parim õlletesti tulemus on olnud viis seitsmest täppi Loodetavasti saan ükskord vahet tegema ka lambi ja transivõimul.

[humax]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

Vabanda, aga kõrv + inimaju pole minu arust piisavalt hea mõõtesüsteem signaali moonutuste hindamiseks.


Huvitav kust sa sellise väite võtad. Tehniliselt asjale lähenedes teostatakse moonutuste ja muude parameetrite mõõtmine ainult mõõteriistadega ja kindlasti mitte kõrva järgi ja vaevalt kuulmise järgi seda teha saabki, sest kui juba kõrvaga kuuldes on moonutused tajutavad siis on asi ikka väga halb. Sellest lähtudes ütlen et on päris tõsiseid puudujääke nii võimendite hindamisel kui ka mõõtetehnoloogias, mis on ikkagi aluseks sedme väärtustamisel.Cheopps kirjutas küll ilusasti lahti millest lähtuda hinnangu andmisel.

Pimetest ehk annab küll objektiivsema võrdlustulemuse, aga ka see pole piisav üldistavaks hinnanguks

Millise üldistava hinnanguga sa rahul pole? Kui pimetest ei anna hinnangut, siis huvitav millised vahendid on veel olemas? Kõige õigema ja objektiivsema hinnangu annab ikkagi kõla kohta inimkõrv!

Mis väljund trafodesse puutub siis tuleb arvestada juhtivate firmade toodanguga, kus on arvestatud trafopleki matrjalidega,vase koostisega, millest on traat valmistatud, õigete arvutustega, kerimise tehnoloogiaga, varjestustega j.n.e. samuti pikaajalise kogemusega, mis on saadud firmade laborites mõõtmiste ja katsetuste tagajärjel, mitte aga suva sepa poolt, põlvede vahel keritud, juhuslikust materjalist keritud trafost.Sellistega pole mõtet üldse välja tulla ja pole sugugi väljund trafo see kõige viletsam lüli ketis. Nõrgaks kohaks võivad olla kondekad, valesti valitud lambid, valed töö reziimid ja isegi valesti teostatud materjali valik sahsii suhtes rääkimata varjestusest, detailide paigutusest ja teostatud ühendustest. See kõik pole nii lihtne kui esialgu näib ja pole mõtet teha nägusid kui kuuldakse korraliku või keskmise taseme võimendi hinda. Hind on igati põhjendatud.

on ka pikk kogemus erinevate võimenditega

Targaks ma end ei pea, sest õppida on väga palju veel. Mis kogemustesse puutub, siis jah. Esimese arvestatava PP 15W võimu koos akustika agregaadiga sain valmis 1959a. jõuludeks ja sellega tegelenud kuni käesoleva ajani.Olin siis 12 aastane. Mul on väga vedanud, sest olid väga head õpetajad, kes viitsisid minuga jamada. Hiljem sai hobi elukutseks. Kogemuste põhjal on minule ainuõigeks lahenduseks võimsusvõimendina lampvõimendi. Kui keegi arvab teisti siis palun, pole minu probleem.Igale ühele oma ja tõestama ei hakka ma midagi.Kui kellelgi on soovi siis uurige katstage ise ja jõudke asjas enese jaoks õigele järeldusele. Ühte ütlen kindlasti, et asjaga tasub tegeleda, kui on huvi akustika vastu ja tunnete muusikast naudingut!

[littleant]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

Jätame hetkel kõla mängust välja, kuna kõla pole mõõdetav (ei ole ju) ja mis pole mõõdetav on subjektiivne (õllenäide. Ka tunnustatuima õlleeksperdi valik ei pruugi mulle meeldida).

Mis oleks sinu vastus küsimusele: kumma, kas lamp- või transsvõimendi, väljundsignaal on sisendsignaalile sarnasem?
Ütleme, et mõlema tüübi tippklassi isend.


See "kõrv + aju" väide tuli, kuna sa esimeses jutus rääkisid enamasti kuulmisest ja kõlast, mitte mõõtetulemustest.

NB! Ma ei ole lampvõimendite vastane. Mind huvitab ainult tõde, miks neid nii haibitakse.

[GU50]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

NB! Ma ei ole lampvõimendite vastane. Mind huvitab ainult tõde, miks neid nii haibitakse.

Tõde on lihtne: muusika kõlab läbi (korralikult tehtud) lampvõimendi paremini. Ja tõde ei ole haip.

Veidi filosoofiat ka otsa: muusika on tehtud inimeste poolt ja inimeste jaoks. Seega pole olulised "objektiivsed tehnilised näitajad" asja juures, vaid subjektiivse taju teel saadud emotsioonid, ehk see, et heli kõlaks meeldivalt. Inimkõrv on asja juures ainuke arvesse tulev mõõdupuu, millega hindamist sooritada, sest muusika on mõeldud inimese emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks. Keegi ei konstrueeri võimendeid selleks, et neid kasutada ainult mõõduriistadega mõõtmise eesmärgil, mitte muusika kuulamiseks.

[littleant]

Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

Miks peale Martini keegi ei taha sellele algsele küsimusele vastata?

Kui tegemist taju ja emotsionaalse tunnetusega siis

Ja vaidlus teemal kumb parem on, on maitse asi ning seega vaidlematu.

Miss Universum ei meeldi ka mulle, kuigi omaala ekspertide arust on just see neiu kõige kaunim.