Teade

Collapse
No announcement yet.

Kidravõim

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    IRW
    Tänud, 5Y3 on mul endal 2tk olemas 12ax7 on rohkem probleeme, paar kasutatut ainult
    Kividega asju ei taha ja Rigonda on juba ammu pulkadeks lammutet, aga raibe oli maha põlenud
    Nagu ma juba ütlesin on enamik juppe juba olemas, vaja ainult trafod kerida. Ja mis dioodsilda puutub, siis spetsialistide arust pidi see tunduvalt lampide eluiga lühendama...
    Varsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi pidu

    Comment


      #17
      IRW
      Ja mis dioodsilda puutub, siis spetsialistide arust pidi see tunduvalt lampide eluiga lühendama...
      Seda kuulen ma esimest korda, kuidas see võimalik ???

      Edit: välja nuputasin vist. asi selles, et lambiga alaldades tekib anoodpinge alles siis kui lamp soe. A pane anoodahelasse lihtsalt lüliti vahele
      Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

      Comment


        #18
        Nagu ma ütlesin, on mul kenotron olemas, milleks veel hakata mingit eraldi alaldit ehitama... Aga jah põhjus ongi ilmselt nii, nagu välja pakkusid...

        Ahjaa, kui suur voolutihedus võtta trafotraadi jämeduse määramisel arvesse, tean, et 2,5 A/mm2 on tavaline, aga asjaga tegelenud tuttav väitis, et väljundtrafode koha pealt võib arvestada isegi 5-ga ja ei juhtuvat midagi hullu. Annaks nii ju peenema traadi arvel mähist paremini mahutada...
        Varsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi pidu

        Comment


          #19
          Pakun, et helitrafode puhul on asi selles, et seal ei ole seda voolu sees ju pidevalt ja vaevalt et kuulad punn põhjas. Mähise takistuse suurenemine läbimõõdu vähendamisel on teine teema.
          Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

          Comment


            #20
            12ax7 on rohkem probleeme, paar kasutatut ainult
            12AX7 vene analoog on 6N2P, ainult küte tuleb teistmoodi ühendada.
            12AX7 pole aga mitte 6SJ7 analoog.

            Comment


              #21
              kui tahad lampe hoida siis selleks tuleb võmule teha aeg relee, mis 3-4 ,min. möödudes alles lülitab lampidele peale anoodpinge sama kehtib ka kenotroni kasutuse puhul olgugi, et kenotroni kautamisel anood pinge tõuseb aeglasemalt, sellisel juhul lülitatakse vahelduvpinget, mis läheb kenotroni peale sellega säästetakse ka kenotroni näit. võimsate saatjate lampe köeti ette kusagil 10- kond minutit enne kui lülitati peale anoodpinge.lampide säästmiseks on see suure efektiga .

              Comment


                #22
                Seda ma tean, et pole, aga USA vennad on enamuse modinud ümber ning kasutavad eelotsas 12ax7. Aga äkki räägiksid kütteosast lähemalt... mis tuleb teisiti ühendada?
                Varsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi pidu

                Comment


                  #23
                  Imelikud vennad need USA omad. 12AX7 ja 6SJ7 on täielikult eri ooperitest. 12AX7 on kaksiktriood ja 6SJ7 on pentood ning saund mida nad annavad on rohkem kui eri ooperitest.

                  12AX/ küte on 12V, ühendatakse kaks küttemähist jadamisi, 6N2P on 6,3V, ühendatakse kaks küttemähist paraleelselt.
                  Kaeva kuskilt netist andmed välja saad täpselt üle kontrollida.

                  Comment


                    #24
                    Njah, tegelt veel üks pisut offtopic küsimus -- leidsin terve posu mingeid tšehhi EF80 nime kandvaid lampe. Mida need endast kujutavad, kui keegi teab, millise vene lambi aseained need omalajal olid...?
                    Varsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi pidu

                    Comment


                      #25
                      See on 6Ž3P

                      Comment


                        #26
                        kui tahad lampe hoida siis selleks tuleb võmule teha aeg relee, mis 3-4 ,min. möödudes alles lülitab lampidele peale anoodpinge sama kehtib ka kenotroni kasutuse puhul olgugi, et kenotroni kautamisel anood pinge tõuseb aeglasemalt, sellisel juhul lülitatakse vahelduvpinget, mis läheb kenotroni peale sellega säästetakse ka kenotroni näit. võimsate saatjate lampe köeti ette kusagil 10- kond minutit enne kui lülitati peale anoodpinge.lampide säästmiseks on see suure efektiga .
                        Hmm... suurematel lampvõimudel on selleks ju standby lüliti, mis tuleb alles ca. 5 min. peale võimu sisse lülitamist sisse lükata... Ehk siis anoodpinge lülitamine käib käsitsi. Tollest ajast oli see vist alates Fender Deluxe'ist kõigil olemas. Ainus küsimus, paljud seda kasutasid
                        Varsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi pidu

                        Comment


                          #27

                          Hmm... suurematel lampvõimudel on selleks ju standby lüliti, mis tuleb alles ca. 5 min. peale võimu sisse lülitamist sisse lükata... Ehk siis anoodpinge lülitamine käib käsitsi. Tollest ajast oli see vist alates Fender Deluxe'ist kõigil olemas. Ainus küsimus, paljud seda kasutasid
                          Tee sisse siis mingi suure ajakonstandiga ahel juurde, mis lükkab anoodpinge peale alles mõne hetke pärast (p.s saab ka lambpide peal seda teha)
                          Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                          Comment


                            #28
                            Pole vist erilist mõtet hakata enam midagi juurde leiutama, kuna šašii on isegi staffi piisavalt täis, võib-olla leiutan lihtsalt koha, kuhu panna Standby lüliti, mis anoodpinge maha võtab.
                            Varsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi pidu

                            Comment


                              #29
                              Hmm... kuni mul jupid kohale jõuavad ning kast valmib, mõtlesin vana ise (ümber)ehitatud transsvõimu pisut kohendada, sest see hirmsasti plärisema ja vene raadiot vastu võtma kippus. Nagu arvasin olidki lihtsalt sisendjuhtmed vigased, peale korralike jämedate juhtmete kokkukeerutamise, sukaga katmise ning paika jootmise oli võim otsekui teisest puust. Lausa harjumatu, kui vaikne see on
                              Kuna enne oli seal sees mingi tundmatu päritoluga 8" papp, mis tegi väga rämedat häält, siis otsustasin ka selle välja vahetada. Leidsin kapist vana 4GD-28 ning oh imet -- sobib vaese mehe kitrivõimu kui rusikas silmaauku. Vana papi rämeda hääle põhjuse leidsin ka hilisema uurimisel üles -- papi serv oli lihtsalt mõrasid täis...
                              Ainult nüüd on ka võimendi sound muutunud, kui varem tekkis overdrive-moonutus sujuvalt helitugevuse kasvades, siis nüüd on hääl kuni 90% puhas ning sealt edasi tekib üpris krõbe distortion
                              Varsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi pidu

                              Comment


                                #30
                                distortion hakkas head häält siis peale valjuka vahetust tegema vä?Räägi sellest valukast.Ei tule nagu silme ette hetkel.Mitu tolli ja oomi.....
                                muusika on kuulamiseks

                                Comment

                                Working...
                                X